Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas elatist peab järgi maksma ja kas ka summa vahet peab järgi maksma?29.01.2015

Tere,
Minu elukaaslasel on tütar, kes elab koos emaga. Tütar on 4-aastane (saab märtsis 5-aastaseks). Emal endal on veel 2-aastane poiss. Kui tütar sündis, leppisid nad omavahel kokku, kui palju peab ta oma tütrele elatist maksma (kokkulepitav summa oli 100 eurot). Eelmisel aastal jaanuari kuus taotlesid nad kohtult suuremat summat, mida mu elukaaslane hakkas koheselt maksma (summa oli 178 eurot). Kuid nüüd tahab elukaaslase tütre ema järgi saada elatise raha.
Kas elatist peab järgi maksma? Kui mitu aastat on vaja järgi maksta?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Elatist saab tagasiulatuvalt nõuda kuni 1 aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, seejuures on võimalik nõuda tagasiulatuvalt nö vahesummat, mis jääb elatise miinimummäära ja makstud elatise vahele.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas peaksid vanemad jagama lapsega koosviibimise aega kui suhtluskord on paika panemata?28.01.2015

Tere!
Küsin kõrvalseisjana. Paar on lahutatud, kohus määras lapse ema juurde elama. Suhtluskord on paika panemata. Lapse ema määrab kohtumisi nii nagu tema heaks arvab.
Sooviksin teada, kas isal on peale kooli õigus olla koos lapsega, seni kuni ema tööpäev lõpeb, kui pole nn ema määratud "tema (isa) aeg".

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Lapsega suhtlemise kord oleneb vanemate kokkuleppest ja peaks eelkõige lähtuma lapse huvidest ning võimaldama lahus elavale vanemale lapsega suhtlemise mahus, mis tagab lapse ja lahus elava vanema vahel lähedase suhte jätkumise.

Kui vanemad ei jõua lapsega suhtlemise korras kokkuleppele, peaks vanem kõigepealt pöörduma oma murega lastekaitsetöötaja poole ja kui ka seal, lastekaitsetöötaja vahendusel, ei õnnestu kokkuleppele jõuda, suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas näeb ette seadus, kui ma pean maksma elatisraha kolmele lapsele?28.01.2015

Kuidas näeb ette seadus, kui ma pean maksma elatisraha kolmele lapsele?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Üldreeglina ei tohiks elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool alampalga ehk 2015. aastal vähem kui 195 eurot ühe lapse kohta ühes kalendrikuus. Sama kehtib reeglina olukorras, kui ülalpeetavaid lapsi on mitu.

Teatud juhtudel, näiteks siis, kui vanem ei suuda oma töövõimetuse tõttu piisavalt sissetulekut teenida, on võimalik elatisraha vähendamine alla kehtiva miinimummäära.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas alimentide võlg ka kunagi aegub?28.01.2015

Tere,
Tahtsin küsida, et kui mu isa pole mulle ja mu vennale kunagi alimente maksnud ja võlg on kogunes 400 000kr kanti, mida nõudis välja kohtutäitur. Kas alimentide võlg ka kunagi aegub? Lisaks veel isa sai endale päranduseks korteri, mida ta proovis kirjutada muidugi oma naise nimele, aga tänu sellele, et tal on võlgnevus, siis ta seda teha ei saanud. Tal on lisaks 2 last veel passis, küsimus siis selline, et kuidas jagatakse hiljem selle korteri müügist saadud raha?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Elatise võlg aegub vastavalt TsÜS (Tsiviilseadustiku üldosa seadus) §-le 154 – ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, seejuures algab aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine on peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni. Aegumist ei kohaldata automaatselt, aegumise kohaldamist peab nõudma võlgnik ehk antud juhul Teie isa.

Kinnisasja müügist saadava tulemi jaotamine toimub vastavalt Täitemenetluse seadustiku §-le 174 ehk olenevalt sellest, milliseid nõudeid tuleb sundkorras täita – võimalik, et Teie isal on veel nõudeid, mida nõutakse sisse täitemenetluses.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas isa elatistaha maksma panna, kui ta ei tunnista last omaks?27.01.2015

Küsimus iseenesest lihtne, mida teha kui lapse isa ei tunnista last omaks juba pea 18 aastat, kuna sünnitunnistusel ei ole tema nimena märgitud ka tema õige perekonnanimi (ei olnud abielus) ja lapse isa elab Soomes, ise lapsega elan Eestis. Mis võimalused ja kuidas mida teha sellises olukorras?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Elatist saab kohtu kaudu nõuda vaid mehelt, kes on lapse sünnitunnistusele isana märgitud. Kui lapse isa ei ole nõus lapse isadust vabatahtlikult omaks võtma, tuleb pöörduda kohtusse isaduse tuvastamiseks. Kui isadus on tuvastatud, on võimalik nõuda lapse isalt kohtu kaudu elatisraha.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas abiellumise järel pean vastutama ka abikaasa vanade võlgade eest?26.01.2015

Tere!
Sooviks infot selle kohta, et mis mind ootab abielludes ees. Nimelt probleem selles, et minu elukaaslasel on võlad varasemast ajast ja kohtutäitur on arestinud tema pangakonto. Kui me nüüd abiellume, kas kohtutäituril on õigus arestida ka minu konto või nõuda võlgade kustutamist minu käest?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Abikaasade ühiste kohustuste hulka kuuluvad vaid need kohustused, mis on võetud perekonna huvides. Tulevase abikaasa võlgade eest, mis on tekkinud enne abiellumist ja on seotud vaid tema isiklike huvidega, vastutab abikaasa üksinda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui palju pean maksma kahele lapsele elatisraha, kui ise saan miinimumpalka?26.01.2015

Tere. Elatisraha suurus on pool miinimumpalka. Aga kui mina saan miinimumi, sealt lähevad maksud maha, sellest maksan 195 ühele lapsele, teisele lapsele ei jää ju pool miinimumi. Kuidas on niimoodi siis seadus tehtud meie riigis. Saaks aru kui miinimum netopalgast pool oleks õiglasem.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Seadus näeb tõepoolest ette, et elatisraha ühele lapsele ei tohi olla väiksem kui pool miinimumpalka ehk 2015. aastal vähem kui 195 eurot lapse kohta ühes kalendrikuus. Kohtud on korduvalt väljandanud seisukohta, et vanem on kohustatud leidma nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks vajalikud vahendid, kuid iseenesest on vastavate asjaolude esinemisel põhjendatud alandada elatist ka alla kehtiva miinimummäära. Vanem peaks kasutama oma rahalisi vahendeid kõigi oma laste puhul ühetaoliselt.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saaksin mingit õigust lapse elu üle otsustamiseks, kui DNA testi järgi olen isa, kuid laps on sündinud naise abielus?23.01.2015

Tere! Olen toreda 3a tüdrukutirtsu DNA testi (internetist ostetav) järgne isa. Laps aga on sündinud abielus olevatel vanematel (pere kolmas) ja kõik õigused on ametlikul abikaasal. Last on mul lubatud küll külastada ja toetusrahast ei öelda ka ära aga lapse elu puudutavates otsustes kaasa rääkida ei lasta.
Perekond ise on probleemidega, lapse emal on juba kaks väärteo menetlust laste suhtes toime pandu tõttu. Isa ei saa vanuse ja halveneva tervise tõttu enam hakkama, kodus lokkab mustus ja kokku tassitud rämps ja sotsiaaltöötaja on seetõttu iganädalane külaline. Kust ma peaksin alustama, et oma laps enda juurde elama saada.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Seni, kuni Teie nime ei ole isana kantud lapse sünnitunnistusele, ei ole Teil lapse suhtes juriidiliselt ühtegi õigust ega kohustust. Sellest lähtuvalt tuleks alustada isaduse vaidlustamisest.

Mehel, kes taotleb enda isaduse tuvastamist mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga, on selleks võimalus ühe aasta jooksul arvates lapse sünnist. Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib mees isaduse vaidlustada vaid isana rahvastikuregistrisse kantud mehe ja lapse ema nõusolekul. Kui eelnimetatud nõusolekuid saada ei ole võimalik, võib kohus lapse huve arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada teise mehe isadus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas 17 aastat hiljem on emal õigus nõuda isa DNA testi ning elatisraha?23.01.2015

Tere. Lapse sünnist on 17 aastat. Sünnitunnistusel isa pole märgitud, kuna ta pole kunagi lapse emaga koos elanud ega lähedates suhetes olnud (polnud ka lapse sünnist teadlik). Kas nii palju aastaid hiljem on tal õigus nõuda DNA testi ning elatisraha.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Jah, lapse emal on ka 17 aastat peale lapse sündi õigus taotleda kohtu kaudu isaduse tuvastamist. Kui isadus tuvastatakse, on lapse emal lapse seadusliku esindajana õigus nõuda lapse isalt elatisraha.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas hagiavalduse esitamisel tagantjärgi alimentide nõudmiseks on vaja ette näidata 1a jooksul kogutud tšekke?22.01.2015

Tere.
Kas hagiavalduse esitamisel tagantjärgi alimentide nõudmiseks on vaja ette näidata 1a jooksul kogutud tšekke? Kui lapsevanem, kellelt nõutakse lapsele elatisraha, esitab vastulause ja minnakse kohtusse, kas tuleb maksta riigilõiv ja kes selle tasuma peab?

Aitäh

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui elatist nõutakse suuremas summas kui miiinimummääras ehk lapse vajadused on suuremad alampalgast, tuleb lapse vajaduste tõendamiseks esitada kuludokumente (tšekke, arveid, maksekorraldusi). Miinimummääras (2015. aastal 190 eurot ühe lapse kohta) elatist nõudes lapse kulutusi tõendada ei ole vaja.

Elatishagi esitamine on riigilõivuvaba.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand