Perekonnaõigus
Küsimus: Kuidas muuta lapse sünnitunnistusel olev isa nimi, sest DNA järgi on sellel hoopis kasuisa nimi?12.12.2014
Tere! Olen 8-aastase tütre ema. Minu lapse sünnitunnistusel on kasuisa nimi. Kaks aastat peale sündi selgus DNA-st, et lapse bioloogiline isa on keegi teine. Selle ajani, kui elasime kasuisaga koos, hoolitses ta tütre eest. Nüüdseks oleme lahku kolinud ja meil pole lootuski elatist saada. Tütre bioloogiline isa ei soovi samuti vabal tahtel last tunnistada. Kuidas ma peaksin käituma? Kuidas oleks võimalik lapse sünnitunnistusel olev isa nimi muuta, et siis temalt elatist lapsele saada? Palun andke nõu, et üks väike tüdruk saaks inimväärselt elada! Ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teil võimalus kohtu kaudu elatist nõuda mehelt, kes on lapse sünnitunnistusele isana kantud, olenemata sellest, et tegemist ei ole lapse bioloogilise isaga.
Isaduse vaidlustamise tähtaeg on 1 aasta vastavatest asjaoludest teadasaamisest alates – kui nii Teie kui ka lapse sünnitunnistusele isana kantud mees saite vastavatest asjaoludest teada kaks aastat peale lapse sündi, lõppes isaduse vaidlustamise tähtaeg nimetatud kuupäevast ühe aasta möödudes. Sellest lähtuvalt ei ole Teil ega lapse sünnitunnistusele kantud mehel enam võimalust isaduse vaidlustamiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saab tagasiulatuvalt nõuda elatist, kui kohtuga ei ole välja nõutud ja isa on maksnud kuidas heaks on arvanud?11.12.2014
Kas on võimalik nõuda elatist tagasiulatuvalt, kui lapse isa on maksnud nii, et paar kuud pole üldse maksnud, siis vahepeal maksis mingi summa, kuid mitte miinimumi. Isa väidab, et tema ei hakka maksma üle 100 euro, et lapsele sellest piisab. Elatis ametlikult pole välja nõutud. Kas on võimalik siis välja nõuda seda osa, mis igakuiselt on puudu miinimum summast? Ja kas üldse see nõue rahuldatakse kui isa sissetulek on invaliidsuspension alla 200 euro, tean, et ta käib mitteametlikult ka tööl, kuid seda tõestada ei saa. Kuidas oleks mõistlikum toimida, kas esitada kohe nõue tagasiulatuvalt või siis esialgu kiirmenetlus ja kui isa esitab vastuhagi siis tagantjärele nõuda? Kui esitada tagantjärele nõudmisega avaldus, kas seda saab täita vaid kohtumajas kohapeal?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Antud juhul oleks kõige mõistlikum esitada kohe hagiavaldus, millega nõuate nii elatise väljamõistmist edasiulatuvalt alates elatishagi esitamisest kui ka tagasiulatuvalt kuni 1 aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
Kui isa on alla kehtiva elatismiinimumi maksnud, on võimalik nõuda tagasiulatuvalt seda osa, mis on igal kuul puudu jäänud miinimumist.
Reeglina mõistetakse miinimummääras elatis vanemalt välja, ainult asjaolu, et vanem on (osaliselt) töövõimetu, ei anna alust miinimumist väiksema elatise väljamõistmiseks, töövõimetusega peab kaasnema ka vanema reaalne võimetus endale sissetulekut teenida.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 15-aastasel alaealisel on õigus kodust ära kolida, kui tal on laps?11.12.2014
Tere, kas alaealisel lapsel(15) on õigus kodust ära minna mehe(19) juurde ilma vanemate nõusolekuta? Kas vanemad saavad keelata alaealisel lapsel(15) ja lapse isal (19) koos elada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Iseenesest on 15-aastase lapse eest hoolitsemise õigus ja ka kohustus kuni lapse täisealiseks saamiseni tema vanematel, sealhulgas õigus otsustada lapse elukoha üle. Kuid kas vanematel õnnestub ka reaalselt takistada lapsel kodust ärakolimist, on juba iseasi.
Ilmselt oleks sellises olukorras kõige mõistlikum kaasata spetsialist, näiteks elukohajärgne lastekaitsetöötaja, ja lahendada probleem rahumeelse arutelu kaudu, kuulates ära kõikide osapoolte soovid ja mured.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapsevanem saab otsustada alaealise lapse (15) abordi üle?11.12.2014
Tere, kas alaealine laps (15) saab ise otsustada, kas teha aborti või mitte? Kui lapsevanemal ja alaealisel lapsel (15) on lahkarvamused, et laps ei soovi aborti teha, aga lapsevanem nõuab seda. Aga samas lapse isa (19) ei poolda ka aborti. Kelle sõna siis loeb?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Alaealise naise raseduse võib katkestada tema enda soovil ja tema eestkostja nõusolekul. Kui naine ei ole raseduse katkestamisega nõus, võib raseduse katkestada üksnes kohtu loal.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas minult saab nõuda elatist ka tagasiulatuvalt aasta eest alates hagi esitamisest?10.12.2014
Poeg elab isa juures, saab märtsis 18, õpib. Maksan elatist hetkel 64 eurot, nii palju mõisteti kohtus minult välja. Poeg soovib elatise suurendamist poole miinimumpalgani ja seda ka tagasiulatuvalt 1.a eest. Mul on kokku 4 last, teised on kõik täiskasvanud. Olen üksikvanem. Kas mul on mõjuvaid põhjuseid, et taotleda väiksema summa maksmist? Kas minult saab nüüd nõuda ka tagasiulatuvalt maksmist aasta eest alates hagi esitamisest?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui poeg taotleb elatise suurendamist ja kohus tema nõude rahuldab, muudetakse elatise suurust alates uuest kohtuotsusest, tagasiulatuvalt varasemat kohtuotsust ei muudeta ehk siis tagasiulatuvalt elatise suurendamist poeg nõuda ei saa.
Kui Teie teised lapsed on juba täiskasvanud ja enam Teilt ülalpidamist ei saa, on ilmselt põhjendatud elatise suurendamine kehtiva miinimumini.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui kohtutäitur lükkas elatisraha sissenõudmise avalduse tagasi, kuna ei olevat tema tööpiirkond?08.12.2014
Tere!
Lapse isale on kiirmenetluse korras määratud maksekäsk elatisraha maksmiseks 2013. aasta algusest. Siiani pole ta seda korrapäraselt teinud ja kui maksabki, siis umbes pool summast, mis on talle igakuiselt määratud. Lapse isa elab ja töötab ise Soomes. Pöördusin Eesti kohtutäituri poole täitemenetluse alustamise avaldusega elatisraha sissenõudmiseks, aga see lükati tagasi, kuna võlgniku ehk siis lapse isa elukoht ei asu kohtutäituri tööpiirkonnas.
Mida peaks nüüd edasi tegema, et lapse isalt igakuist elatisraha saada?
Lapse isale on kiirmenetluse korras määratud maksekäsk elatisraha maksmiseks 2013. aasta algusest. Siiani pole ta seda korrapäraselt teinud ja kui maksabki, siis umbes pool summast, mis on talle igakuiselt määratud. Lapse isa elab ja töötab ise Soomes. Pöördusin Eesti kohtutäituri poole täitemenetluse alustamise avaldusega elatisraha sissenõudmiseks, aga see lükati tagasi, kuna võlgniku ehk siis lapse isa elukoht ei asu kohtutäituri tööpiirkonnas.
Mida peaks nüüd edasi tegema, et lapse isalt igakuist elatisraha saada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Eestis tegutsevate kohtutäiturite tööpiirkonnaks on Eesti Vabariik, seega olukorras, kui võlgnikuks olev isa elab Soomes, tuleb elatisraha kättesaamiseks täitemenetlus algatada Soomes.
Elatisraha kättesaamiseks välisriigis elavalt vanemalt aitab Eestis Justiitsministeerium, kellele tuleb asja algatamiseks esitada vajalikud dokumendid. Rohkem informatsiooni selle kohta leiate järgmisel veebiadressilt: http://www.juristaitab.ee/maarused-ja-tunnustamine/ulalpidamismaarus
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isal on õigus lapsega kohtuda, kui hakata 8-aastasele lapsele isalt nüüd alimente nõudma?08.12.2014
Laps on juba 8-aastane, lapse isa on näinud last 3 korda, siis kui ta paari kuune oli. Kui nüüd talt küsida alimente ja kui ta hakkab maksma, kas on tal õigus last näha ja temaga suhelda. Tütrel selline vanus, et ei tahaks traumeerida last. Tütar ei tea pärisisast mitte midagi. Lapse sünnitunnistusel ei ole isa kohta märget.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Esiteks märgin ära, et elatist on võimalik kohtu kaudu nõuda vaid isalt, kes on kantud lapse sünnitunnistusele. Kui lapse isa ei ole nõus isadust omaks võtma, on Teil võimalik pöörduda kohtu poole ja taotleda isaduse tuvastamist. Kui isadus on tuvastatud ja isa kantud lapse sünnitunnistusele, saab kohus isalt lapse ülalpidamiseks elatise välja mõista.
Kui isa on kantud lapse sünnitunnistusele, on tal õigus lapsega suhelda, olenemata sellest, kas Teie nõuate isalt elatist või mitte. Ilmselgelt peaks suhtlemine toimuma vastavalt lapse huvidele ehk siis kirjeldatud olukorras peaksid kohtumised suhtlemisega alustamisel olema lühema kestvusega ja alles siis, kui lapse ja isa vaheline suhe on taastunud, pikema kestvusega. Seni, kuni lapse isa aga sünnitunnistusele kantud ei ole, ei ole tal õigust nõuda lapsega kohtumist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas vabastada ennast pensionärist ema hooldamisest, kui mind on kasvatanud vanavanemad ja ema on mu jaoks kui võõras?08.12.2014
Tere. Olen emale ainuke laps, aga ema on mulle põhimõtteliselt võõras inimene. Mind kasvatasid vanavanemad ja ema on eluaeg alkohoolik olnud, aga paberite järgi oleks nagu tema mind kasvatanud, s.t. vanemlikke õigusi pole ära võetud. Ema pole elus minu käekäigu vastu huvigi tundnud ja leian, et mina pole tema jaoks ka millekski kohustatud. Mul on endalgi lapsed kasvatada. Kuidas saan ennast sellest kohustusest vabastada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
PkS § 103 lõike 1 kohaselt võib kohus isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda. Eelkõige on PkS § 103 lõike 1 punkti 2 kohaselt selleks alust siis, kui ülalpidamiseks õigustatud isik (antud juhul Teie ema) on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase (antud juhul Teie) vastu. Seega olukorras, kui Teie ema on kunagi rikkunud oma ülalpidamiskohustust Teie vastu, võib ka Teie ülalpidamiskohustus tema vastu olla piiratud.
Kui ema (või tema eestkostja) peaks Teie vastu esitama elatisnõude, on Teil võimalik esitada kõik asjaolud, mis võiksid Teid vabastada ema ülalpidamisest, või vähemalt selle täitmist piirata. Kui ema vanemlikke õigusi kuidagi piiratud ei ole, võib kujuneda komplitseerituks tõendamine, et ema Teid kunagi ülal pidanud ei ole. Kui Teid kasvatanud vanavanemad on veel elus, õnnestub võibolla nende kaudu tõendada asjaolu, et ema Teie suhtes ülalpidamiskohustust täitnud ei ole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saaks lahutusega maja müügist jääva summa eest lastega korteri osta, sest mees teenib mustalt ja ma ei näeks elatisraha?05.12.2014
Tere
Oleme abielus olnud 16 aastat. Mehele tegi vanaema kingituse - maatüki, otstarve oli põllumajandusmaa. Meie ühisest eelarvest pärit vahenditega tegime need krundid ehituskruntideks ning müüsime 3 krunti neljast maha, viimase krundi peale ehitasime maja nii müügist saadud kui ka pangalaenust pärit rahaga. Meil on kaks ühist last. Abikaasa töötab enamasti mitteametlikult. Küsimus selline, et kas oleks võimalik selline variant lahutuse puhul, et maja müügist saadud raha (mis jääb üle laenu tagasimaksmisest) läheks minule koos lastega korteri ostmiseks, kuskil me peame ju lastega elama (laenu ma hetkel ei saa, olen lapsega - 10-kuune kodus ja ka palk ei võimaldaks) ja kas siis loobume alimentidest või osaliselt loobume (kuna laps väike ja teine laps ka veel 15 siis tegelikult rahaliselt, majanduslikult oleks suurem summa kui me saaksime ikkagi alimente ja võtaksin ise laenu vmt)? Kuidas see olukord tavaliselt lahendatakse? Kui maja müüdud, ei ole meil lastega kuskile minna ja kuna töötab mitteametlikult, siis usun, et ei pruugi ma neid rahasid üldse tema käest saadagi.
Oleme abielus olnud 16 aastat. Mehele tegi vanaema kingituse - maatüki, otstarve oli põllumajandusmaa. Meie ühisest eelarvest pärit vahenditega tegime need krundid ehituskruntideks ning müüsime 3 krunti neljast maha, viimase krundi peale ehitasime maja nii müügist saadud kui ka pangalaenust pärit rahaga. Meil on kaks ühist last. Abikaasa töötab enamasti mitteametlikult. Küsimus selline, et kas oleks võimalik selline variant lahutuse puhul, et maja müügist saadud raha (mis jääb üle laenu tagasimaksmisest) läheks minule koos lastega korteri ostmiseks, kuskil me peame ju lastega elama (laenu ma hetkel ei saa, olen lapsega - 10-kuune kodus ja ka palk ei võimaldaks) ja kas siis loobume alimentidest või osaliselt loobume (kuna laps väike ja teine laps ka veel 15 siis tegelikult rahaliselt, majanduslikult oleks suurem summa kui me saaksime ikkagi alimente ja võtaksin ise laenu vmt)? Kuidas see olukord tavaliselt lahendatakse? Kui maja müüdud, ei ole meil lastega kuskile minna ja kuna töötab mitteametlikult, siis usun, et ei pruugi ma neid rahasid üldse tema käest saadagi.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohus jagab abikaasade vahel ühisvara võrdsetes osades, võttes arvesse ka seda, kui ühisvara on soetatud (osaliselt) ühe abikaasa lahusvara eest. Viimati nimetatut arvestab kohus siis, kui abikaasa sellele ise tähelepanu juhib.
Kui saate abikaasaga ühisvara jagamise osas omavahel kokkuleppele (st puudub kohtusse pöördumise vajadus), võite vabalt ühisvara jagada ka ebavõrdsetes osades, sh sõlmida täiendavaid kokkuleppeid laste ülalpidamiskohustuse täitmise osas.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Milline on notariaalse kokkuleppe sisu elatisraha maksmise kohta, kui laps käib regulaarselt ka minu juures?05.12.2014
Tere
Olen 6 a. lapse isa. Laps elab ema juures ja käib regulaarselt ka minu juures. Siiani oleme tasunud kulusid lihtsalt kokkuleppeliselt. Lapse ema tahab nüüd kokkuleppe sõlmida notariaalselt. Mul ei ole midagi selle vastu aga kuna tundub, et ta soovib liiga suurt summat, siis soovingi nõud küsida.
Palun öelge, kas rolli mängib ka see, et laps käib ka regulaarselt minu juures ehk ka minul on seonduvad kulud ja kas kulud tuleks n.ö jagada mõlema lapsevanema vahel solidaarselt või olenemata sellest, et annan ka oma panuse, peaksin igal juhul tasuma vähemalt seaduses ette nähtud summa?
Lisainfo: Mõlemad vanemad on sissetulekuga.
Olen 6 a. lapse isa. Laps elab ema juures ja käib regulaarselt ka minu juures. Siiani oleme tasunud kulusid lihtsalt kokkuleppeliselt. Lapse ema tahab nüüd kokkuleppe sõlmida notariaalselt. Mul ei ole midagi selle vastu aga kuna tundub, et ta soovib liiga suurt summat, siis soovingi nõud küsida.
Palun öelge, kas rolli mängib ka see, et laps käib ka regulaarselt minu juures ehk ka minul on seonduvad kulud ja kas kulud tuleks n.ö jagada mõlema lapsevanema vahel solidaarselt või olenemata sellest, et annan ka oma panuse, peaksin igal juhul tasuma vähemalt seaduses ette nähtud summa?
Lisainfo: Mõlemad vanemad on sissetulekuga.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps veedab märkimisväärse osa ajast Teiega ja Te teete lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi, tuleks seda asjaolu kindlasti arvesse võtta. Kui lapse kulutused on võrdväärsed alampalgaga (2014. aastal 355 eurot), tuleks Teie poolt vahetult täidetud ülalpidamiskohustust arvestades elatiseks makstava summa suuruseks eelduslikult vähem kui PkS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimum (2014 aastal 177,5 eurot).
Kõige mõistlikum oleks välja arvutada lapse igakuised ülalpidamiskulud ja seejärel arvestada välja, kui suures osas kumbki vanem oma ülalpidamiskohustust vahetult täidab – võibolla teete lapse emaga lapse ülalpidamiseks kulutusi võrdselt ja elatist maksta ei tulegi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand