Perekonnaõigus
Küsimus: Kas meie abielu on kehtetu, kui mehe eelmine lahtus ei olnud jõustunud riigilõivu maksmata jätmise tõttu?04.12.2014
Tere, abiellusin 25 aastat tagasi mehega, kelle eelmine abielu oli ametlikult lahutamata. Sellest sain teada muidugi alles tükk aega hiljem. Tema abielulahutuse akt oli küll olemas, kuid mõlemal poolel riigilõiv maksmata, seega oli lahutus kinnitamata. Meie abielu langes sellesse aega, kus sain kollaste kaartide eest erastada oma vanemate korteri, seega oleks see nagu meie ühisvara, või siis ka ei oleks, küsimus ongi siit, et kas meie abielu on sellisel kujul kehtetu ja kuidas talitada edasi, et mitte jagada oma vanemate korterit praeguseks juba 20 aastat tagasi lahutatud abikaasaga?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui abielulahutus on jõustumata, siis on järelikult ka abielu lahutamata. Nimetatud asjaolu saate kontrollida Rahvastikuregistrist, seal on kirjas, kas olete abielus või mitte. Kui see on välja selgitatud, saab võtta seisukoha ühisvara olemasolu/puudumise osas.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan taotleda ainuhooldusõiguset, et ema ei saaks kiusuga sundida mind elatisrahast loobuma?04.12.2014
Kohtuotsusega määrati minu (isa) lapsele elatis, mida peab maksma ema. Hooldusõigus emaga on ühine. Last kasvatan mina (isa). Lapse ema pole peale kohtuistungit lapse vastu huvi tundnud. Hiljuti käis laps vanaema (lapse ema ema) juures, vanaema algatusel. Lapse ema elab aga kah oma ema juures ja peale lapse naasmist vanaema juurest tundub mulle, et lapse ema on mu lapse heaolu ohustanud emotsionaalselt, sotsiaalselt (last ära ostnud kommide, mänguasjadega, vanemad traumeerivad last kohtumisel üksteisele üleandes, vanem pildistab last, lisades pilte sotsiaalvõrgustikku). Varasemalt, kui laps elas ema juures ja mina töötasin välismaal, on lapse ema vastu esitatud ka sotsiaaltöötajale kaebus, et ema jättis lapse üksi koju. Lapse ema on pakkunud mulle ka lapse ainuhooldusõigust, tingimustel, et ma võtan elatise nõude tagasi. Keeldusin sellest ja lapse ema üritab nüüd halvaga. Traumeerides last. Kas minul, lapse isal, on võimalus taotleda oma lapsele ainuhooldusõigust, et säästa oma lapse heaolu? v nõuda ema kohtumist lapsega, kellegi kolmanda isiku juuresolekul?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Juhul, kui Teile kuuluks lapse ainuhooldusõigus, oleks lapse emal endiselt õigus lapsega suhelda ja samuti kohustus lapse ülalpidamiskohustust täita, seega ainuhooldusõiguse taotlemine probleemi ilmselt ei lahendaks.
Samas, kui emaga suhtlemine on lapsele mingil viisil kahjustav, on Teil tõepoolest õigus nõuda, et ema kohtuks lapsega kolmanda isiku, sotsiaaltöötaja, juuresolekul. Nimetatu eeldab aga seda, et olete mingil viisil võimeline tõendama, et ema käitumine on last kahjustav ja selle vältimiseks peaks ema-lapse kohtumised toimuma kolmanda isiku juuresolekul.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas seaduse järgi võib vanainimese kogu hooldekodu arve jääda ühe lapselapse kanda?04.12.2014
Tere,
Hooldekodu tasud on jagamisel 3 lapselapse vahel. 1 lapselaps töötab (elukaaslane, 2 last, pangalaen korterile jm. kohustused lastega seonduvalt). Tema on nõus oma osa 1/ 3 tasuma. Üks lapselaps (üksik) on töövõimetuspensionär (80%) ja kolmas (üksik) lapselapsel on omab oma firmat (0 sissemakse). Maksab endale miinimumtöötasu.
Esimene lapselaps sai vanainimese maja. Kuid samas on varasemalt oma osad varaliselt (teine maja) saanud ka n.ö. 2 ja 3 lapselaps. Vanainimene on lapselapsi varaliselt kohelnud võrdselt.
2 ja kolmas lapselaps on andnud teada, et nemad ei suuda oma osa maksta. Kas seaduse järgi võib kogu vajalik makse kanduda 1 lapselapsele? KOV on seni ajani maksnud hooldekodutasud (6 a.) Kui pikk peaks olema etteteatamise aeg KOV poolt hooldekodutasude makse lõpetamiseks?
Tänan.
Hooldekodu tasud on jagamisel 3 lapselapse vahel. 1 lapselaps töötab (elukaaslane, 2 last, pangalaen korterile jm. kohustused lastega seonduvalt). Tema on nõus oma osa 1/ 3 tasuma. Üks lapselaps (üksik) on töövõimetuspensionär (80%) ja kolmas (üksik) lapselapsel on omab oma firmat (0 sissemakse). Maksab endale miinimumtöötasu.
Esimene lapselaps sai vanainimese maja. Kuid samas on varasemalt oma osad varaliselt (teine maja) saanud ka n.ö. 2 ja 3 lapselaps. Vanainimene on lapselapsi varaliselt kohelnud võrdselt.
2 ja kolmas lapselaps on andnud teada, et nemad ei suuda oma osa maksta. Kas seaduse järgi võib kogu vajalik makse kanduda 1 lapselapsele? KOV on seni ajani maksnud hooldekodutasud (6 a.) Kui pikk peaks olema etteteatamise aeg KOV poolt hooldekodutasude makse lõpetamiseks?
Tänan.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast, nagu antud juhul, ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ja iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ja ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eeltoodust tuleneb, et iga lapselapse ülalpidamiskohustuse suurusel tuleb lisaks ülalpidamiseks õigustatud isiku ja kohustatud isiku suhetele arvestada nende varanduslikke olukordi – sellest tulenevalt on teoreetiliselt võimalik, et hooldekodu arve jääb majanduslikult kõige parema järje peal oleva lapselapse kanda.
Siiski eeldusel, et suurema osa hooldekoduarvest katab isiku pension ja ülejäänud summa ei ole kolme peale jagatuna eriti suur, peaks asuma seisukohale, et kõik lapselapsed võiksid võrdselt osaleda vanaema ülalpidamisel. Eelnevalt tuleks muidugi välja selgitada kõikide lastelaste konkreetne majanduslik olukord.
Kuivõrd abivajava isiku ülalpidamise eest peab eelkõige hoolt kandma isiku perekond (mitte riik), on kohalikul omavalitsusel sisuliselt kohe, kui selgub ülalpidamiseks kohustatud isikute olemasolu, õigus nõuda ülalpidamist abivajava isiku perekonnalt. Sellest lähtuvalt ei ole mulle teadaolevalt kindlaks määratud tähtaega, kui palju peab kohalik omavalitsus ette teavitama omapoolse ülalpidamiskohustuse täitmise lõpetamisest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha kui lapse ema ei võimalda isal ja lapsel kohtuda?03.12.2014
Tere,
väga aktuaalne teema hetkel ka sotsiaalmeedias. Mida teha kui lapse ema ei võimalda isal ja lapsel kohtuda? Kohtumäärus on olemas hooldusõiguse kohta (ühine, v.a. elu- ja viibimiskoha otsustusõigus emal) ning paika on pandud ka suhtluskord. Kas tõesti on olukord nii nukker, et lapse isal ei olegi midagi teha? Jah, võib pöörduda kohtusse lepitusmenetluseks, aga kui ei leidu nii palju vaba raha, et seda teekonda ette võtta? Lapsevanemate lepitamine ka ei toimi, kuna lapse ema keeldub sellest. Lastekaitse isegi ei reageeri ema rikkumiste peale, ema käitub ise kuidas tahab. Selle asemel, et anda laps isa juurde, viib ema lapse oma vanemate juurde, mistõttu jäävad ära isa kohtumised lapsega, kuna ema otsustab, kus laps viibib. Ütlen ausalt, olen korralik ja aus isa. Viimasel ajal toimunu on puudutanud ka mind hella kohta, sest levinud on arvamus, et emadel on õigusi rohkem kui küll ja neile ei saa ükski võim liiga teha, aga isad ei kõlba kuskile ja on kõiges süüdi.
väga aktuaalne teema hetkel ka sotsiaalmeedias. Mida teha kui lapse ema ei võimalda isal ja lapsel kohtuda? Kohtumäärus on olemas hooldusõiguse kohta (ühine, v.a. elu- ja viibimiskoha otsustusõigus emal) ning paika on pandud ka suhtluskord. Kas tõesti on olukord nii nukker, et lapse isal ei olegi midagi teha? Jah, võib pöörduda kohtusse lepitusmenetluseks, aga kui ei leidu nii palju vaba raha, et seda teekonda ette võtta? Lapsevanemate lepitamine ka ei toimi, kuna lapse ema keeldub sellest. Lastekaitse isegi ei reageeri ema rikkumiste peale, ema käitub ise kuidas tahab. Selle asemel, et anda laps isa juurde, viib ema lapse oma vanemate juurde, mistõttu jäävad ära isa kohtumised lapsega, kuna ema otsustab, kus laps viibib. Ütlen ausalt, olen korralik ja aus isa. Viimasel ajal toimunu on puudutanud ka mind hella kohta, sest levinud on arvamus, et emadel on õigusi rohkem kui küll ja neile ei saa ükski võim liiga teha, aga isad ei kõlba kuskile ja on kõiges süüdi.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanem rikub suhtlemiskorda käsitlevat kohtumäärust, tuleb lepitusmenetluse läbiviimiseks kohtusse pöörduda. Lepitusmenetluse algatamisega vanemal otseselt mingeid kulutusi ei kaasne, sest avalduselt riigilõivu tasuma ei pea ja avalduse koostamisega peaks vanem samuti ise hakkama saama, st tasulise õigusabiteenuse kasutamine iseenesest vajalik ei ole.
Lepitusmenetluse käigus võib kohus teha suhtlemiskorras muudatusi, samuti otsustada sunnivahendite kasutamise üle kohtumäärust rikkuva vanema suhtes. Kui lapse ema rikub suhtlemiskorda jätkuvalt, võib üleüldse tõstatuda küsimus lapse elukoha ümbervaatamise osas – kui lapse ema järjepidevalt takistab isal lapsega suhtlemist, ei lähtu ta lapse huvidest ja kasutab oma hooldusõigust pahauskselt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida pean teadma, kui tahan hakata elatist välja nõudma kohtutäituri kaudu, kust alustada?03.12.2014
Tere!
Kohus mõistis vanemalt välja kindla summa kuni täisealiseks saamiseni ning ülekanne tuli sooritada teise vanema arveldusarvele. Täpselt kuni kuupäevani, kui ülalpeetav sai 18-aastaseks, laekus ka elatis õiges summas ning õigele kontole. Pärast seda aga hakkas vanem maksma väljanõutud summast vähem ning teeb seda täisealise ülalpeetava arveldusarvele siiani. Ülalpeetav on küll täisealine, kuid õpib gümnaasiumis veel. Elatise maksja teadetele ei vasta ega ei kontakteeru. Soovin asja anda kohtutäiturile, sest vähemtasutud elatis mõjutab siiski ülalpeetava tavapärast elu.
Kust peaksin alustama, et asjaga tegeleks kohutäitur? Mille järgi peab kohtutäiturit valima? Kas selleks on oma piirkonnad, spetsialiseerumine vms? Tänan ette vastuse eest!
Kohus mõistis vanemalt välja kindla summa kuni täisealiseks saamiseni ning ülekanne tuli sooritada teise vanema arveldusarvele. Täpselt kuni kuupäevani, kui ülalpeetav sai 18-aastaseks, laekus ka elatis õiges summas ning õigele kontole. Pärast seda aga hakkas vanem maksma väljanõutud summast vähem ning teeb seda täisealise ülalpeetava arveldusarvele siiani. Ülalpeetav on küll täisealine, kuid õpib gümnaasiumis veel. Elatise maksja teadetele ei vasta ega ei kontakteeru. Soovin asja anda kohtutäiturile, sest vähemtasutud elatis mõjutab siiski ülalpeetava tavapärast elu.
Kust peaksin alustama, et asjaga tegeleks kohutäitur? Mille järgi peab kohtutäiturit valima? Kas selleks on oma piirkonnad, spetsialiseerumine vms? Tänan ette vastuse eest!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohus on mõistnud elatise välja kuni lapse täisealiseks saamiseni, tulebki vanemal elatist maksta kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Kui laps jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist ja vanem last vabatahtlikult ülal ei pea, peab laps ise pöörduma kohtusse elatise väljamõistmiseks, sest kohtuotsuse kohaselt tuligi vanemal lapsele kindlaksmääratud ulatuse elatist maksta kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Kohtutäitur siin kuidagi aidata ei saa, sest kohtuotsus oli täitedokumendiks kuni lapse täisealiseks saamiseni.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas lahutada abielu, kui ei abikaasa ei ela Eestis ja ma ei teagi kust teda leida?03.12.2014
Oleme 11 aastat lahus elanud, kohtunud ei ole 9 aastat. Ma ei tea sedagi, kus ta täpselt elab, arvatavasti Soomes. Meil on ka 12-aastane laps, kelle vastu ta huvi ei tunne ja ei toeta. Soovin väga see mõttetu abielu ära lahutada. Millest peaksin alustama?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Abielu lahutamiseks peaksite kohtule esitama hagiavalduse. Hagiavalduselt tuleb tasuda riigilõiv 100 eurot. Hagiavaldusse tuleb märkida abikaasa kohta kõik kontaktandmed, mida teate – võimalusel postiaadress, e-posti aadress, telefoninumber.
Kui Teie elate alaliselt Eestis ja abikaasa Soomes, saate abielu lahutamiseks kohtuhtumenetluse algatada Eestis.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas see on normaalne, et lasteaed laseb lapse ema elukaaslasel jälgida lasteaias toimuvat, minul kui isal aga mitte?02.12.2014
Tere,
olukord võib tunduda küll üsna mõttetu, aga asi on põhimõttes. Minu lapse lasteaiarühmal on Facebooki grupp, kus näeb, millega lapsed lasteaias tegelevad jne. Kuna minu endine abikaasa ja lapse ema lisas gruppi ka oma praeguse uue elukaaslase, soovisin lisada ka enda oma. Lasteaed sellega ei nõustunud, kuna gruppi lisatakse nende sõnul vaid lapsevanemaid. Sellega käitusid nad aga oma öeldu vastaselt ning kuna mina sellega ei nõustunud, siis nüüd minu päringute peale võttis lasteaed enda sõnul vastu kodukorra Facebooki gruppide kohta, et liikmed, kes gruppi kuuluvad, otsustab lapsevanem, kellel on lapse elukoha määramise õigus. Nimelt see on ainuke õigus, mis on lapse emale kohtu poolt antud, muidu on hooldusõigus ühine.
Minu küsimus on see, kas lasteaed tohib tõesti teha selliseid otsuseid, võtta ühelt lapsevanemalt lihtsalt ära õigused otsustada lapsega seonduva üle? Ja see kodukord kehtib vaid kasuvanemate kohta. Nt. vanavanemaid tohivad mõlemad vanemad lisada.
Mina näen siin hetkel tõsist diskrimineerimist ning ebapädevat käitumist, kuna lapse emaga on minul läbisaamine halb ning lasteaia direktrissiga on nad isiklikult tuttavad.
Ette tänades!
olukord võib tunduda küll üsna mõttetu, aga asi on põhimõttes. Minu lapse lasteaiarühmal on Facebooki grupp, kus näeb, millega lapsed lasteaias tegelevad jne. Kuna minu endine abikaasa ja lapse ema lisas gruppi ka oma praeguse uue elukaaslase, soovisin lisada ka enda oma. Lasteaed sellega ei nõustunud, kuna gruppi lisatakse nende sõnul vaid lapsevanemaid. Sellega käitusid nad aga oma öeldu vastaselt ning kuna mina sellega ei nõustunud, siis nüüd minu päringute peale võttis lasteaed enda sõnul vastu kodukorra Facebooki gruppide kohta, et liikmed, kes gruppi kuuluvad, otsustab lapsevanem, kellel on lapse elukoha määramise õigus. Nimelt see on ainuke õigus, mis on lapse emale kohtu poolt antud, muidu on hooldusõigus ühine.
Minu küsimus on see, kas lasteaed tohib tõesti teha selliseid otsuseid, võtta ühelt lapsevanemalt lihtsalt ära õigused otsustada lapsega seonduva üle? Ja see kodukord kehtib vaid kasuvanemate kohta. Nt. vanavanemaid tohivad mõlemad vanemad lisada.
Mina näen siin hetkel tõsist diskrimineerimist ning ebapädevat käitumist, kuna lapse emaga on minul läbisaamine halb ning lasteaia direktrissiga on nad isiklikult tuttavad.
Ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lasteaia tegevus tundub tõepoolest olema diskrimineeriv, sest puudub igasugune põhjendus, miks ei võiks lasteaia tegevusi kajastavasse Facebook´i gruppi kuuluda lapse mõlemad vanemad. Eeltoodust hoolimata on Teil lapse isana õigus küsida lasteaiast infot lapse tegemiste kohta lasteaias, kasvõi lasteaiakasvatajatelt isiklikult, sellest lasteaed kindlasti keelduda ei saa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui laps ei taha isa juurde minnna, isa see aga ei huvita ja süüdistab mind?02.12.2014
Praegu on suur probleem jälle üles tõstetud, et emad ei lase lapsel isadega kohtuda. Mida teha, kui 6-aastane laps ise ei taha isa juurde. Ta on olnud isa juures, aga alati on ta sealt pisaratega tulnud - lastekaitsetöötaja juures oleme käinud, seal ta on ka seletanud, et ei taha isa juurde. Lapse vanem vend, kes on veidi oma elust isaga elanud, on peaaegu alati läinud. Nüüd on seis selline, et laste isa lubab mind kohtusse anda, kuna ma ei anna last, aga see, et laps ise ei taha, see isa üldse ei huvita, mida peaksin tegema? Viimane kord püüdsin veidi tõsisemalt lapsega rääkida, et ta läheks isaga kaasa, et muidu võidakse talle järgi tulla ja viia - lapse vastus oli, "ei, siis ma hoian puust kinni ja ei lähe". No andke nõu, midama pean tegema.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Laps peaks ideaalis peale vanemate lahkuminekut mõlema vanemaga edasi suhtlema ja kui lapsel on tugev vastuseis lahus elava vanemaga suhtlemisele, tuleks välja selgitada põhjus, miks laps niimoodi tunneb. Selleks võiksite lapse isaga proovida nii perelepitust kui ka (lapse) psühholoogilist nõustamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui palju peab isa maksma miinimummääras elatisraha kahele lapsele, kas 2 x 177,5 eurot?02.12.2014
Kui palju peab isa maksma (miinimummääras) elatisraha kahele lapsele? Kas kahele lapsele on 2 x 177,5 eurot? Palju üldse protsentuaalselt isale peaks palka kätte jääma elamiseks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kahele lapsele peaks lahus elav vanem elatist maksma 355 eurot (2 x177,5 eurot), PkS § 101 lõike 1 kohaselt igakuine elatis sellest üldjuhul väiksem ei tohiks olla. Kohtupraktika kohaselt on tegemist minimaalse summaga, mida lahus elav vanem peab lapse ülalpidamiseks maksma ja selleks peaks vanem igal juhul vahendid leidma – sellest tulenevalt ei ole määratud ka konkreetset protsenti, kui palju peaks vanemale peale elatise maksmist sissetulekut kätte jääma.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas suurendada elatisraha uue miinimumini, kas notari juures või läbi kohtu?01.12.2014
Tere,
lapse isa maksab ametlikult lapsele elatist 160 eurot kuus 2013 aasta järgi, kuna sedasi on pandud paika kiirmenetluse teel kohtumäärusega. Kui lapse ema nüüd soovib, et isa maksaks ametlikult järgmisest aastast uue miinimumi järgi, siis kumb on parem/kasulikum, kas panna see notari juures paika või kohtus? Mõlemal juhul, kes tasub kulud kui lapse isa on nõus soovitud elatise maksmisega ehk toimub kompromiss?
Ette tänades!
lapse isa maksab ametlikult lapsele elatist 160 eurot kuus 2013 aasta järgi, kuna sedasi on pandud paika kiirmenetluse teel kohtumäärusega. Kui lapse ema nüüd soovib, et isa maksaks ametlikult järgmisest aastast uue miinimumi järgi, siis kumb on parem/kasulikum, kas panna see notari juures paika või kohtus? Mõlemal juhul, kes tasub kulud kui lapse isa on nõus soovitud elatise maksmisega ehk toimub kompromiss?
Ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa on nõus elatise suurendamisega, puudub põhjus kohtusse pöördumiseks, seega oleks mõistlik kinnitada kokkulepe notari juures – notari juures sõlmitud kokkulepe omab samasugust õigusjõudu nagu kohtulahend, st mõlemad on sundkorras täidetavad, kui lapse isa peaks kokkulepet rikkuma. Kindlasti tasub kokkuleppes siduda elatis alampalgaga – sellisel juhul suureneb elatis alampalga tõusmisel automaatselt.
Notaritasu maksmine toimub vastavalt poolte kokkuleppele, võite tasu pooleks teha, kuid see võib jääda ka lapse isa kanda, kui ta sellega nõustub.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand