Perekonnaõigus
Küsimus: Kas vana abieluseaduse kehtimise ajal ostetud maja jääb mulle või peame me abikaasaga selle võrdselt jagama?14.11.2014
Tere!
Abiellusime 2004. aastal, aasta enne seda ostsin korteri, kuna abiellumisplaan oli juba siis olemas. Korter oli siis loomulikult minu nimel ja korteriostu raha tuli täielikult minult. Elasime korteris 4 aastat, siis ostsime maja ja müüsime korteri, maja on meie ühisomand, aga ostetud minu eelmise korteri müügist saadud rahadega.
Kahjuks on tänaseks meie abielu lahutatud ja siit küsimus. Kuna maja on ostetud vana abieluseaduse kehtimise ajal aga on abikaasade ühisvara, kas siis maja jääb mulle või peame me abikaasaga selle võrdselt jagama?
Kui eksisteerib mingi vahepealne variant, et teatud juhtudel otsustab kohus nii, teatud juhtudel naa, siis millised need juhtumid võivad olla?
Kuna abikaasa ei ole valmis kokkuleppeid sõlmima, siis järelikult pole mul muud võimalust kui pöörduda kohtusse?
Abiellusime 2004. aastal, aasta enne seda ostsin korteri, kuna abiellumisplaan oli juba siis olemas. Korter oli siis loomulikult minu nimel ja korteriostu raha tuli täielikult minult. Elasime korteris 4 aastat, siis ostsime maja ja müüsime korteri, maja on meie ühisomand, aga ostetud minu eelmise korteri müügist saadud rahadega.
Kahjuks on tänaseks meie abielu lahutatud ja siit küsimus. Kuna maja on ostetud vana abieluseaduse kehtimise ajal aga on abikaasade ühisvara, kas siis maja jääb mulle või peame me abikaasaga selle võrdselt jagama?
Kui eksisteerib mingi vahepealne variant, et teatud juhtudel otsustab kohus nii, teatud juhtudel naa, siis millised need juhtumid võivad olla?
Kuna abikaasa ei ole valmis kokkuleppeid sõlmima, siis järelikult pole mul muud võimalust kui pöörduda kohtusse?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Nagu mõistate, tuleb antud juhul kõnealuse maja ühis- või lahusvara hulka määramisel kohaldada eelmist perekonnaseadust – selle kohaselt on maja Teie ja endise abikaasa ühisvara, kuid samas annab eelmine perekonnaseadus aluse kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest ühisvara jagamisel, kui ühisvara on soetati ühe abikaasa lahusvara arvelt. Kohtupraktika kohaselt tuleks küll ühisvara jagada uue perekonnaseaduse järgi, mis abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumiseks alust ei anna, kuid kohtud on siiski leidnud ebaõigluse vältimiseks võimaluse kohaldada sellises olukorras ka eelmise perekonnaseaduse sätteid ühisvara jagamise kohta ehk siis jaganud ühisvara ebavõrdsetes osades.
Kui abikaasaga ühisvara jagamise osas kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb tõepoolest vastava hagiavaldusega kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas tehakse ühisvara jagamisel kindlaks, kas välismaal elaval abikaasal on välismaal kontol raha?13.11.2014
Tere,
Inimesed on ametlikult abielus, või õigem oleks öelda erinevatel põhjustel lahutamata juba üle 20 aasta, ühiseid lapsi neil ei ole.
Mees sai omal ajal töökoha kaudu korteri, mille erastas naise nõusolekul. Naise elukohaks oli erastamise ajal elanike registris küll see korter, aga tegelikult ta seal ei elanud, samuti ei panustanud ta erastamisse sentigi, minu teada ainult käis kohalikus omavalitsuses mingit allkirja andmas.
Kas see korter on nüüd ikkagi nende ühisvara ja kas naisel on õigus lahutades nõuda korteri jagamist? Sama küsimus ka pangaarvetel oleva raha, auto jms. kohta.
Naine elab juba aastaid välismaal, kuulu järgi kinnisvara tal seal soetatud ei ole, aga tõenäoliselt on tal seal pangaarvel raha. Kui ka see on ühisvara, siis kuidas tehakse kindlaks kas, kus pangas ja kui palju seda on ja kas mehel on õigus nõuda selle jagamist?
Inimesed on ametlikult abielus, või õigem oleks öelda erinevatel põhjustel lahutamata juba üle 20 aasta, ühiseid lapsi neil ei ole.
Mees sai omal ajal töökoha kaudu korteri, mille erastas naise nõusolekul. Naise elukohaks oli erastamise ajal elanike registris küll see korter, aga tegelikult ta seal ei elanud, samuti ei panustanud ta erastamisse sentigi, minu teada ainult käis kohalikus omavalitsuses mingit allkirja andmas.
Kas see korter on nüüd ikkagi nende ühisvara ja kas naisel on õigus lahutades nõuda korteri jagamist? Sama küsimus ka pangaarvetel oleva raha, auto jms. kohta.
Naine elab juba aastaid välismaal, kuulu järgi kinnisvara tal seal soetatud ei ole, aga tõenäoliselt on tal seal pangaarvel raha. Kui ka see on ühisvara, siis kuidas tehakse kindlaks kas, kus pangas ja kui palju seda on ja kas mehel on õigus nõuda selle jagamist?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui korter oli enne kinnistamist ühe abikaasa lahusvara, siis automaatselt korteri kinnistamine abielusuhete ajal seda abikaasade ühisvaraks ei muuda. Kahjuks ei selgu Teie kirjeldusest piisavalt täpselt kõik tähtsust omavad asjaolud, mistõttu tuleks lõpliku vastuse andmiseks igal juhul läbida põhjalikum analüüs.
Abikaasade ühisvara hulka kuuluvad nii vallas- kui ka kinnisasjad, seega on abikaasade ühisvaraks ka abielu ajal soetatud sõidukid ja abikaasade pangaarvetel olev raha. Kui abikaasa ei ole nõus kohtuväliselt avaldama infot oma pangaarvete kohta, on võimalik ühisvara jagamise menetluses taotleda tõendite kogumist abikaasa pangakontodel oleva raha osas.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ma pean lisaks isale hakkama oma 17-aastasele tütrele elatist maksma, kui ta otsustas minu juurest vanaema juurde elama minna?12.11.2014
Olen lahutatud ema, isa maksab lapsele elatist 177.50 eurot kuus. Nüüd otsustas minu 17-aastane tütar, et ei soovi minu juures elada ja kolis vanaema juurde. Kas nüüd on minu kohustus lisaks isa makstavale rahale ka omalt poolt 177.50 eurot lisaks maksta?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse ülalpidamise eest hoolitseb vanaema, tuleks tõepoolest nii Teil kui ka lapse isal elatisraha maksta hoopis vanaemale.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millal on õigem taotleda tunnistaja ülekuulamist ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise asjas, kas enne istungit või istungil?12.11.2014
Tervist.
Meil käib vaidlus ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise üle. Küsimus on selline, et kuidas on õigem taotleda kohtult tunnistaja ülekuulamiseks, kas enne istungit või istungil?
Meil käib vaidlus ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise üle. Küsimus on selline, et kuidas on õigem taotleda kohtult tunnistaja ülekuulamiseks, kas enne istungit või istungil?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Mõistlikum on taotleda tunnistaja ülekuulamist enne kohtuistungit – kui kohus taotluse enne kohtuistungi korraldamist rahuldab, saab tunnistaja üle kuulata juba kohtuistungil.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on õigus lapse elatisrahast maha arvestada raha selle aja eest kui laps on minu juures, tavaliselt 7 päeva korraga?10.11.2014
Tere,
Maksan lapse emale elatisraha igakuiselt 177,50€. Kui laps on minu juures, siis emal ju kulutusi lapsele ei ole, on ülalpidamiskulud minul, sealhulgas ka lapse transportimine enda juurde edasi tagasi 240 km, seega 480 km. Kas mul on õigus lapse elatisrahast maha arvestada raha selle aja eest kui laps on minu juures, tavaliselt 7 päeva korraga? Sel perioodil ju tõesti ema ei pea ülal last vaid mina, lapse isa.
Maksan lapse emale elatisraha igakuiselt 177,50€. Kui laps on minu juures, siis emal ju kulutusi lapsele ei ole, on ülalpidamiskulud minul, sealhulgas ka lapse transportimine enda juurde edasi tagasi 240 km, seega 480 km. Kas mul on õigus lapse elatisrahast maha arvestada raha selle aja eest kui laps on minu juures, tavaliselt 7 päeva korraga? Sel perioodil ju tõesti ema ei pea ülal last vaid mina, lapse isa.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Vastavalt perekonnaseaduse § 100 lõikele 2 täidab alaealise lapse vanem ülalpidamise andmise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
Ainuüksi faktist, et laps veedab 7 päeva kuus lahus elava vanemaga, ei piisa elatisraha mahaarvestamiseks. Nende 7 päeva jooksul peaks see vanem tegema ka kulutusi lapse ülalpidamiseks. Kui lapse ülalpidamiseks sellel ajal kulutusi ei tehta, puuduvad ka alused elatise vähendamiseks. Siinjuures on ka oluline, et lahus elav vanem tõendaks sellel ajal tehtavaid kulutusi.
Küsimus: Kas kohus arvestab elatisraha määramisel seda, et lapsed elavad 1/3 ajast teise vanema juures, seega miinimumsummast väiksema?06.11.2014
Tere! Kas kohus arvestab elatisraha määramisel seda, kui lapsed elavad 1/3 ajast teise vanema juures? See tähendab, kas kohus võib määrata elatisrahaks miinimumsummast väiksema tasu?
Kuidas mõista prekonnaseaduse § 100 lõiget 2 ehk mõistet lapse kasvatamises osalemine?
Kuidas mõista prekonnaseaduse § 100 lõiget 2 ehk mõistet lapse kasvatamises osalemine?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps/lapsed veedavad märkimisväärse osa ajast lahus elava vanemaga ja vanem teeb sellel perioodil lapse/laste ülalpidamiseks vahetult kulutusi, on põhjendatud seda elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada. Kuid seejuures peab lahus olev vanem olema võimeline tõendama, et on lapse/laste ülalpidamiseks kulutusi teinud, vastasel juhul kohus vanema vastuväidet väljamõistetava elatise suurusele arvesse võtta ei saa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 17-aastane neiu võib kodust ära kolida oma täisealise poisi juurde?06.11.2014
Kas 17-aastane neiu võib kodust ära kolida oma poisi juurde, kes on täisealine nii, et vanemad teda takistada ei saa ja koju tagasi sundida?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kuni lapse täisealiseks saamiseni on lapse vanematel õigus ja ka kohustus hoolitseda lapse heaolu eest, samuti vastu võtta last puudutavaid otsuseid, seega on seaduse kohaselt alaealise lapse vanematel õigus otsustada ka lapse elukoha üle.
Praktikas võib aga sellises vanuses lapse viibimiskoha üle otsustamine üsnagi problemaatiliseks kujuneda ja vaevalt õnnestub lapse vanematel last kuidagi füüsiliselt takistada poisssõbra juurde kolimast. Kõige mõttekam oleks vanematel ilmselt lapsega rahumeelselt ärakolimise teemal vestelda ja üheskoos kõikide osapoolte huve arvestav otsus vastu võtta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kohtu kaudu oleks võimalik elatise suurust vähendada, sest elatise summa on suurem kui mu palk?05.11.2014
Tere
Maksan alates 01.01.2014a eksnaisele kahe lapse elatustoetust 420€/kuus, kohtu poolt välja mõistetuna. Kuid nüüd, kus mu palk on väiksem (380-410€) kui kohtu poolt määratud elatisnõue, siis jään ju iga kuu võlgu. Nüüd siis ongi see hetk juba käes, kus kohtutäitur mul kukil mingi 1300€ nõudega. Lisaks on veel vaja igakuiselt 200€ liisingut maksta auto eest, et tööl käia ja laen enne alimentide välja nõudmist 100€ kuus.
Kohtus ei arvestatud olemasoleva liisingu ja laenuga. Mida teha nüüd edasi ja kuidas oleks võimalik see täitur tühistada, sest puht füüsiliselt pole see maksmine teostatav, kuna eesti palgad nii väikesed aga maksud suuremad kui kuupalk, pole ime, et noored isad kellel väikesed palgad ja suured alimendid, end surnuks sõidavad või ära tapavad (seda tänu meie tänapäeva seadustele ja maksusüsteemile). Oleks hea, kui saaks vorme, dokumente edasiseks, juhindumaks olukorra päästmist.
Ette tänades
Maksan alates 01.01.2014a eksnaisele kahe lapse elatustoetust 420€/kuus, kohtu poolt välja mõistetuna. Kuid nüüd, kus mu palk on väiksem (380-410€) kui kohtu poolt määratud elatisnõue, siis jään ju iga kuu võlgu. Nüüd siis ongi see hetk juba käes, kus kohtutäitur mul kukil mingi 1300€ nõudega. Lisaks on veel vaja igakuiselt 200€ liisingut maksta auto eest, et tööl käia ja laen enne alimentide välja nõudmist 100€ kuus.
Kohtus ei arvestatud olemasoleva liisingu ja laenuga. Mida teha nüüd edasi ja kuidas oleks võimalik see täitur tühistada, sest puht füüsiliselt pole see maksmine teostatav, kuna eesti palgad nii väikesed aga maksud suuremad kui kuupalk, pole ime, et noored isad kellel väikesed palgad ja suured alimendid, end surnuks sõidavad või ära tapavad (seda tänu meie tänapäeva seadustele ja maksusüsteemile). Oleks hea, kui saaks vorme, dokumente edasiseks, juhindumaks olukorra päästmist.
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teie sissetulek on võrreldes elatise väljamõistmise ajaga märkimisväärselt muutunud, võiks olla elatise vähendamine iseenesest põhjendatud, kuid märgin siiski ära, et reeglina kohtud elatist alla miinimummäära ei vähenda – 2014. aastal on elatise minimaalne määr ühe lapse kohta 177,5 eurot kuus.
Seni, kuni Teil ei ole uut kohtuotsust elatisraha vähendamise kohta, võib laste ema läbi kohtutäituri nõuda elatist kehtiva kohtuotsuse alusel 420 eurot igas kalendrikuus. Märgin seejuures ära, et kui kohus otsustab elatist vähendada, vähendatakse elatist alates hagiavalduse esitamisest, tagasiulatuvalt elatist vähendada ei saa, seega juba tekkinud elatisvõlg tuleb Teil tasuda.
Elatise vähendamise taotlemiseks tuleb Teil kohtule esitada hagiavaldus, kus on selgelt põhjendatud, mistõttu ei ole Te enam võimaline maksma elatist kohtuotsusega väljamõistetud ulatuses. Riigilõivu elatise vähendamise hagilt (enam) tasuma ei pea.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapse nimemuutus on koheselt taotletav koos ainuhooldusõiguse taotlusega?04.11.2014
Tere
Elan lapsega juba pea 4a soomes, laps kannab isa perekonnanime, soov on seda vahetada nii, et lapsel oleks ühine nimi minuga, praegune perekonnanimi tekitab temas ja temale aina ebamugavusi, kuna on keeruline ja laps ise ei soovi olla nii halvasti temale hääldatava nimega. Ka tuleviku seisukohalt oleks lapsel kindlasti ühiskonnas kergem läbi lüüa kandes minu perekonnanime, mis on hea lihtne ja siia ühiskonda vägagi sobilik, arvestades, et ega nö võõrapäraseid eriti kusagil ei oodata, oleks temal tulevikus palju kordi kergem.
Lapse isaga on meil ühine hooldusõigus, isa aga ei osale lapse elus alates lahkumineku hetkest, kui laps oli 1,5-aastane.
Temaga ilmselt selles osas kokkulepet aga oodata poleks, tema on isa vaid siis, kui laps on nina alla kohale viidud ja uhkust oma nime üle on täpselt niipalju, et lihtsalt rääkides ta sellest ei loobu, ka mitte väga hea põhjendusega ei pane teda ilmselt meelt muutma, justkui kiusu pärast.
Olen aru saanud nii - selleks, et muuta nime, peaksin taotlema esmalt ainuhooldusõigust.
Küsimus ongi, et kas peaksin seda taotlema lapse elukohajärgses riigis või siis eesti omas?
Ja kas nimemuutus oleks samas koheselt taotletav või alles ainuhooldusõiguse määramise järel?
Loodan, et küsimus ei tulnud liiga segaselt kirjutatuna, Tänan ette ja jään Teie vastust ootama.
Elan lapsega juba pea 4a soomes, laps kannab isa perekonnanime, soov on seda vahetada nii, et lapsel oleks ühine nimi minuga, praegune perekonnanimi tekitab temas ja temale aina ebamugavusi, kuna on keeruline ja laps ise ei soovi olla nii halvasti temale hääldatava nimega. Ka tuleviku seisukohalt oleks lapsel kindlasti ühiskonnas kergem läbi lüüa kandes minu perekonnanime, mis on hea lihtne ja siia ühiskonda vägagi sobilik, arvestades, et ega nö võõrapäraseid eriti kusagil ei oodata, oleks temal tulevikus palju kordi kergem.
Lapse isaga on meil ühine hooldusõigus, isa aga ei osale lapse elus alates lahkumineku hetkest, kui laps oli 1,5-aastane.
Temaga ilmselt selles osas kokkulepet aga oodata poleks, tema on isa vaid siis, kui laps on nina alla kohale viidud ja uhkust oma nime üle on täpselt niipalju, et lihtsalt rääkides ta sellest ei loobu, ka mitte väga hea põhjendusega ei pane teda ilmselt meelt muutma, justkui kiusu pärast.
Olen aru saanud nii - selleks, et muuta nime, peaksin taotlema esmalt ainuhooldusõigust.
Küsimus ongi, et kas peaksin seda taotlema lapse elukohajärgses riigis või siis eesti omas?
Ja kas nimemuutus oleks samas koheselt taotletav või alles ainuhooldusõiguse määramise järel?
Loodan, et küsimus ei tulnud liiga segaselt kirjutatuna, Tänan ette ja jään Teie vastust ootama.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isaga lapse perekonnanime muutmise osas kokkuleppele saada ei õnnestu, on Teil võimalik taotleda ka ainult otsustusõigust lapse perekonnanime muutmiseks – kui kohus Teie nõude rahuldab, on Teil õigus lapse perekonnanime muuta lapse isa nõusolekuta. Kui taotlete lapse hooldusõiguse täielikku üleandmist (nn ainuhooldusõigust) ja Teie nõue rahuldatakse, on Teil õigus edasipidi kõiki lapsega seotud küsimusi ainuisikuliselt otsustada, sealhulgas lapse perekonnanime muutmist.
Kui kohus on Teile andnud lapse ainuhooldusõiguse või otsustusõiguse lapse nime muutmiseks, peate perekonnanime muutmiseks tegema vastava avalduse perekonnaseisuametile – kohus lapsele uut perekonnanime ei anna, annab vaid vanemale õiguse lapse perekonnanime muutmist taotleda.
Kui lapse alaline elukoht on Soomes, peaksite pöörduma Soome kohtusse. Eeldan, et Soomes on asjaajamine lapse perekonnanime muutmiseks analoogne Eestiga ehk siis toimub eelkirjeldatud viisil.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapse isal on õigus tagasiulatuvalt 1 aasta elatist nõuda, kui laps käib tööl ja on 19-aastane?03.11.2014
Tere.
Kas lapse isal on õigus tagasiulatuvalt 1 aasta elatist nõuda, kui laps käib tööl ja on 19a? Kohtus kokku lepitud elatis on korralikult makstud. Kui lapse isa kohtusse pöördub, kas siis otsus tehakse ilma minu kohalolekuta. Tänan
Kas lapse isal on õigus tagasiulatuvalt 1 aasta elatist nõuda, kui laps käib tööl ja on 19a? Kohtus kokku lepitud elatis on korralikult makstud. Kui lapse isa kohtusse pöördub, kas siis otsus tehakse ilma minu kohalolekuta. Tänan
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Vastavalt seadusele tuleb lapsi ülal pidada ka peale täiskasvanuks saamist (kuni 21-aastaseks saamiseni), kui laps jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses.
Kui laps on täisealine, siis teda kasvatav vanem (isa), ei saa ise hagi kohtusse esitada. Seda saab teha vaid laps ise. Ning kui Teie olete selles asjas vastaspool, antakse Teile kindlasti võimalus esitada omapoolsed seisukohad ja vastuväited.
Kui alaealiste puhul on seadus kindlaks määranud miinimumelatise suuruse, siis täiskasvanud laste puhul seda ei ole ning elatise suurus määratakse kindlaks lähtudes lapse reaalsetest vajadustest. Kui laps käib tööl ning teenib endale ka ise sissetulekut, siis kindlasti võetakse seda elatise suuruse määramisel arvesse.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee