Perekonnaõigus
Küsimus: Kas eluasemelaen läheb elatise arvestamisel arvesse nagu üür või mitte?03.10.2014
Tere! Sooviksin teada, kas eluasemelaenu kulu arvestatakse elatise sisse või mitte? On juttu olnud riigikohtu lahendist, aga täpsem info mul puudub. Elasin enne lapsega üürikorteris, nüüd aga laenuga ostetud korteris, eksmees on maksnud elatist kogu aeg samas summas (ca seadusjärgne miinimum) ja arvab, et sellest peaks suutma kanda absoluutselt kõik lapsega seonduvad kulud, näiteks ostma lapsele ka vajaminevad riided, see on aga kohati keeruline, kuna mina tasun kõik lapsega seotud kulud (lasteaiamaks, trenn jms). Isa tegeleb lapsega reeglina kahel õhtul nädalas (vahel harva ka mõnel nädalavahetusepäeval) ning on viimasel ajal tihti mõista andnud, et ka see miinimumsummas elatis on suur summa, mida maksta ja ka temal on lapsega seotud kulud jne. Seega sooviksingi teada, kas eluasemelaen läheb elatise arvestamisel arvesse nagu üür või mitte, kui tekib kulude/summade osas vaidlusi lähitulevikus. Tänan vastuse eest ette!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Olukorras, kus laps kasutab elamispinnana vanema poolt pangalaenuga seotatud korterit/maja, tuleb lapse eluasemekulude arvestamisel määrata kindlaks analoogse eluruumi keskmine üürihind ja hinnata seda, millises ulatuses laps konkreetset eluruumi kasutab (näiteks ühte tuba üksi ja muid ruume koos emaga). Eelnimetatud seisukohale on jõudnud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-69-13.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on üldse lootust, et määratakse elatis, kui isa ainuke sissetulek on töövõimetuspension 175 eurot?02.10.2014
Kui lapse isa ainuke sissetulek on töövõimetuspension (või siis invaliidsuspension nagu tema seda nimetab, ma ei tea kas see on üks ja see sama asi või täiesti erinev) 175.- ja muud vara ka pole ja kui nõuan ametlikult elatist, kas mul on siis üldse lootust, et elatis määratakse. Praegu maksab isa vabatahtlikult 70-80 eurot kuus, vahepeal paar kuud ei maksnud üldse, kardan, et kui nõuan ametlikult, siis ei saa midagi või määratakse veel väiksem summa. Kas selle sissetulekuga isale üldse määratakse elatis?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Reeglina mõistetakse miinimummääras elatis alati välja ja vaid erandkorras vähendatakse elatist alla kehtiva miinimummäära, mis on 2014. aastal 177,5 eurot. Võimalik, et antud juhul võib elatise vähendamine alla miinimumi olla põhjendatud, kuid kui praegu maksab isa lapsele elatist 70-80 eurot kuus, siis kohus seda summat tõenäoliselt ei vähenda, kuivõrd lapse isa on senise maksmisega näidanud, et (vähemalt) nimetatud ulatuses on ta võimeline elatisraha maksma.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saada nüüd laps või lapsed enda juurde, kui olen paranenud ja saaksin neid isa juurest enda juurde võtta?02.10.2014
Tere!
Lahutasime mehega selle aastal juulis ja lapsed jäid temaga elama. Abielu oli juba ammu läbi ja elasime eraldi tubades. Sel hetkel arvasin, et nii on lastele kõige parem kuna olin ise depressiooniga puntras ja vajasin üksinda olemist.
Tarbisin juba eelmisest aastast antitepresante ja rahusteid kuid aasta algusel otsustasin pöörduda psühhiaatria juurde ja sain kangemaid rohtusid, et end terveks ravida. Mees sai lapsed enda hoole alla, kuna arvasin, et nii on parem lastele - nende kodu, kool ja sõbrad ja mul polnud neid ka endaga võimalik kaasa võtta kuna polnud endalgi õiget kohta olla.
Aga nüüdseks oleks mul võimalik lapsed endale võtta või vähemalt üks laps. Nii oleks mõlemal lihtsam ka aga temaga pole võimalik läbirääkimisi teha, kuna ta on vihast nii pimestatud ja ei mõtle enam objektiivselt vaid sellele, mis temale hea on. Ta sai korteri ja kõik mis sinna kuulus ning auto, et neil hea oleks. Aga ta nõuab mult veel alimente ka, kas see on õiglane? Ma tahaksin lapsed ära jagada siis oleks ausam - temale üks laps ja minule teine.
Suurem laps (13a) ei taha minuga tegemist teha, eks temaga on manipuleeritud aga väiksem (7a) tahaks olla mõlemaga ja meie läbisaamine on väga hea. Tuleb minu juurde heameelega.
Ma loodan, et ma väljendasin end piisavalt mis olukorras ma olen.
Kõike kaunist!
Lahutasime mehega selle aastal juulis ja lapsed jäid temaga elama. Abielu oli juba ammu läbi ja elasime eraldi tubades. Sel hetkel arvasin, et nii on lastele kõige parem kuna olin ise depressiooniga puntras ja vajasin üksinda olemist.
Tarbisin juba eelmisest aastast antitepresante ja rahusteid kuid aasta algusel otsustasin pöörduda psühhiaatria juurde ja sain kangemaid rohtusid, et end terveks ravida. Mees sai lapsed enda hoole alla, kuna arvasin, et nii on parem lastele - nende kodu, kool ja sõbrad ja mul polnud neid ka endaga võimalik kaasa võtta kuna polnud endalgi õiget kohta olla.
Aga nüüdseks oleks mul võimalik lapsed endale võtta või vähemalt üks laps. Nii oleks mõlemal lihtsam ka aga temaga pole võimalik läbirääkimisi teha, kuna ta on vihast nii pimestatud ja ei mõtle enam objektiivselt vaid sellele, mis temale hea on. Ta sai korteri ja kõik mis sinna kuulus ning auto, et neil hea oleks. Aga ta nõuab mult veel alimente ka, kas see on õiglane? Ma tahaksin lapsed ära jagada siis oleks ausam - temale üks laps ja minule teine.
Suurem laps (13a) ei taha minuga tegemist teha, eks temaga on manipuleeritud aga väiksem (7a) tahaks olla mõlemaga ja meie läbisaamine on väga hea. Tuleb minu juurde heameelega.
Ma loodan, et ma väljendasin end piisavalt mis olukorras ma olen.
Kõike kaunist!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui Te laste isaga omavahel laste edaspidises elukorralduses kokkuleppele ei saa, peaksite kõigepealt oma murega pöörduma elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole. Kui ka seal ei õnnestu kokkuleppele jõuda, peaksite pöörduma kohtu poole ning taotlema lapse (laste) ühise hooldusõiguse lõpetamist ja lapse (laste) viibimiskoha otsustusõiguse Teile üleandmist. Kui kohus Teie avalduse rahuldab, on Teil õigus ainuisikuliselt otsustada lapse (laste) elukoha üle.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ema ja isa kooselu või mittekooselu mõjutab seda, kas isa võib lapse paariks päevaks enda juurde viia?02.10.2014
Mulle öeldi nii:
Kuna meil lapse isaga pole olnud peale lapse sündi kooselu, ei tohiks lapse isa ilma minuta last kuskile viia ega teda enda juurde mitmeks päevaks võtta. Kui me oleks peale lapse sündi koos elanud ja siis lahku läinud, siis ta võib.
Laps näeb oma isa nagu kuuvarjutust. Ma ei ole keelanud last vaatama tulla ega midagi. Mingi aeg ta käis lapse juures nii kuidas jumal juhatas ja järsku on tal vaja last paariks päevaks enda juurde võtta.
Kas see lapsele kuidagi halvasti ei mõju, kui teda nii noorelt edasi tagasi tiritakse?
Kui vana peab laps olema, et teda tohib ise juurde anda ja kuidas varasem kooselu seda mõjutab?
Kuna meil lapse isaga pole olnud peale lapse sündi kooselu, ei tohiks lapse isa ilma minuta last kuskile viia ega teda enda juurde mitmeks päevaks võtta. Kui me oleks peale lapse sündi koos elanud ja siis lahku läinud, siis ta võib.
Laps näeb oma isa nagu kuuvarjutust. Ma ei ole keelanud last vaatama tulla ega midagi. Mingi aeg ta käis lapse juures nii kuidas jumal juhatas ja järsku on tal vaja last paariks päevaks enda juurde võtta.
Kas see lapsele kuidagi halvasti ei mõju, kui teda nii noorelt edasi tagasi tiritakse?
Kui vana peab laps olema, et teda tohib ise juurde anda ja kuidas varasem kooselu seda mõjutab?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui lapse vanemad on peale lapse sündi koos elanud ja ühiselt lapse eest hoolitsenud, on lapse ja lahus elava vanema vahel ilmselt lähedasem suhe võrreldes sellega, kui vanemad ei ole peale lapse sündi üldse koos elanud. Esimesel juhul ei mõjutaks aeg-ajalt lahus elava vanema juures ööbimine last ilmselt negatiivselt, kuid siinkohal oleneb paljugi konkreetsetest asjaoludest, nagu näiteks lapse vanus ja lahus elava vanema senine roll lapse kasvatamisel.
Seda, kas lapse mitmepäevane viibimine lahus elava vanema juures on lapse huvidega kooskõlas, peavad vanemad ikkagi ühiselt otsustama. Kui vanemad selles küsimuses ühist keelt ei leia, võib abi saamiseks pöörduda lastekaitsespetsalisti poole (ja ka kohtusse).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan taotleda ühisvara jagamise notaritasu maksmisest vabastamist?01.10.2014
Tere,
Abielu on lahutatud. Pool aastat enne lahutust ostsime pangalaenuga korteri. Laenuvõtjaks eksabikaasa. Laenumakseid tasun mina ja nüüd on plaan notari juures ühisvara jagada. Eksabikaasa on nõus oma osast loobuma. Ainsaks takistuseks on notaritasu, mille suurus oleneb vara väärtusest. Tean, et kohtule saab esitada avalduse, et saada vabastust notaritasu maksmisest. Selle avalduse saab esitada alles peale tehingut. Kui suur on tõenäosus, et ma selle vabastuse saan? Olen hetkel lapsega kodune. Peres on veel 2 kooliealist last. Tasun 2 eluasemelaenu ja elatisraha ei ole siiani saanud. Võlg ca 10 000 eurot.
Mulle oleks väga oluline, et saaksin korteri enda nimele, aga sellist summat, mis kuluks notaritasuks, mul kuskilt võtta kahjuks ei ole.
Suur tänu vastuse eest ette!
Abielu on lahutatud. Pool aastat enne lahutust ostsime pangalaenuga korteri. Laenuvõtjaks eksabikaasa. Laenumakseid tasun mina ja nüüd on plaan notari juures ühisvara jagada. Eksabikaasa on nõus oma osast loobuma. Ainsaks takistuseks on notaritasu, mille suurus oleneb vara väärtusest. Tean, et kohtule saab esitada avalduse, et saada vabastust notaritasu maksmisest. Selle avalduse saab esitada alles peale tehingut. Kui suur on tõenäosus, et ma selle vabastuse saan? Olen hetkel lapsega kodune. Peres on veel 2 kooliealist last. Tasun 2 eluasemelaenu ja elatisraha ei ole siiani saanud. Võlg ca 10 000 eurot.
Mulle oleks väga oluline, et saaksin korteri enda nimele, aga sellist summat, mis kuluks notaritasuks, mul kuskilt võtta kahjuks ei ole.
Suur tänu vastuse eest ette!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kahjuks ei näe notari tasu seaduse § 402 lõige 1 ette, et ühisvara jagamise kokkuleppe tõestamisel oleks võimalik taotleda notari tasu maksmisest vabastamist.
Seega tuleb notari tasu antud toimingu eest ise maksta, kuid võimalik on sõlmida notariga kokkulepe, et tasu makstakse osade kaupa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isa saab elatise summast tulumaksu maha arvata?30.09.2014
Tere,
2004. aastal on lapse isaga sõlmitud notariaalne kokkulepe elatise maksmise kohta. Seal on kirjas, et lapse isa on kohustatud maksma lapse ülalpidamiseks elatisraha 3750 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni.
1) Mis on see summa, mis lapse ema peaks puhtalt kätte saama?
2) Kas antud summalt saab isa eelnevalt maha võtta tulumaksu?
3) Kas on võimalik tagasiulatuvalt nõuda isalt vähem makstud elatise vahe?
2004. aastal on lapse isaga sõlmitud notariaalne kokkulepe elatise maksmise kohta. Seal on kirjas, et lapse isa on kohustatud maksma lapse ülalpidamiseks elatisraha 3750 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni.
1) Mis on see summa, mis lapse ema peaks puhtalt kätte saama?
2) Kas antud summalt saab isa eelnevalt maha võtta tulumaksu?
3) Kas on võimalik tagasiulatuvalt nõuda isalt vähem makstud elatise vahe?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Alates 01.01.2011 elatist enam tulumaksuga ei maksustata, seega peaks lapse isa maksma Teile elatist summas, milles olete kokku leppinud notariaalses lepingus.
Kui lapse isa ei ole elatist vastavalt kokkuleppele maksnud, on võimalik tema suhtes vähemmakstud elatisraha kättesaamiseks algatada täitemenetlus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapse elatisraha laekumine kalendrikuu keskel on järgneva või eelmise kuu eest?29.09.2014
Tere,
Kui lapse isa muutis elatisraha maksekuupäeva 15-ndale kuupäevale, kas siis see peaks veel olema antud kalendrikuu eest või tuleks sel juhul tal maksta juba järgneva kuu elatisraha?
Vastuse eest ette tänades.
Kui lapse isa muutis elatisraha maksekuupäeva 15-ndale kuupäevale, kas siis see peaks veel olema antud kalendrikuu eest või tuleks sel juhul tal maksta juba järgneva kuu elatisraha?
Vastuse eest ette tänades.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

PkS § 100 lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, seega peaks 15.-ndal kuupäeval laekunud elatisraha käsitlema järgmise kalendrikuu eest makstava elatisena.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abikaasa saab võtta laenu maja korrastamiseks ka ilma minu nõusolekuta?26.09.2014
Abikaasal on plaan võtta pangalaen, et korrastada tema nimel olevat elamut, mis aga ostetud abielu ajal. Oleme küll abielus, kuid elame eraldi juba ammu, samas veidi on meie vahel ka suhtlemist olnud (ühised lapsed). Majas mina ei ela, küll aga üks täiskasvanud laps.
Kas laenu eest tulevikus pean ka mina vastutama? Kaastaotleja ma pole.
Tänud vastuse eest.
Kas laenu eest tulevikus pean ka mina vastutama? Kaastaotleja ma pole.
Tänud vastuse eest.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Abikaasal on võimalik võtta laenu Teie teadmata, kuid kas see ka teie ühise kohustuse alla kvalifitseerub, sõltub laenuraha kasutamisest. Kui abikaasa kasutab laenuraha perekonna huvides, on tegemist ühise kohustusega, kui isiklikes huvides, ainult abikaasa kohustusega.
Kui abikaasa kasutab laenuraha talle lahusvarana kuuluva elamu korrastamiseks, mida Teie iseenesest enam elamispinnana ei kasuta, on tegemist eelkõige abikaasa isikliku kohustusega.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 16-aastane isik võib üksi elama asuda või on selleks vaja vanemate nõusolekut?26.09.2014
Tere,
Järgmisel aastal lõpetan ma põhikooli ja selleks ajaks olen ma 16-aastane. Kas ma tohin kolida üksinda elama? Ma koliksin isa korterisse, kus on vajalikud elamistingimused olemas ja isa toetaks rahaliselt ning käiks üle nädala nädalavahetustel kodus. Ema ja isa lahkuminekust saati enan ma ema juures. See jäi nii, kuna isa töötas välismaal ja muud võimalust mu vanemad tol hetkel ei näinud. Probleem seisneb selles, et ema ei luba mul kolida. Kas siis, kui asi kohtusse läheks, võiks kohus otsustada selle poolt, et ma saan minna isa korterisse eraldi elama?
Tänades
Järgmisel aastal lõpetan ma põhikooli ja selleks ajaks olen ma 16-aastane. Kas ma tohin kolida üksinda elama? Ma koliksin isa korterisse, kus on vajalikud elamistingimused olemas ja isa toetaks rahaliselt ning käiks üle nädala nädalavahetustel kodus. Ema ja isa lahkuminekust saati enan ma ema juures. See jäi nii, kuna isa töötas välismaal ja muud võimalust mu vanemad tol hetkel ei näinud. Probleem seisneb selles, et ema ei luba mul kolida. Kas siis, kui asi kohtusse läheks, võiks kohus otsustada selle poolt, et ma saan minna isa korterisse eraldi elama?
Tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Alaealise lapse heaolu eest hoolitsevad lapse vanemad, seega tuleks elukohaküsimuses ikkagi vanematega kokkuleppele jõuda. Ilmselt võib Teie ema olla seisukohal, et eraldi elama asumine ei vasta (veel) Teie huvidele, mis põhjendab ka tema mittenõustumist.
Võite abi saamiseks pöörduda oma elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole, võibolla õnnestub lastekaitsetöötaja vahendusel vanematega eraldi elama asumise osas ühisele seisukohale jõuda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas laste isa saab elatisraha maksmise tingimuseks seada, et lastel oleks pangakontod, millel vahendusel saaks tema raha kasutust kontrollida?26.09.2014
Tere!
Sai ametlikult lahutatud eksabikaasaga mai kuus 2014.a ning elan nüüd uue elukaaslasega. Kuna suuline kokkulepe ei viinud eksmehega selleni, et ta regulaarselt laste (2 lapse) toetamiseks elatisraha maksaks, siis tegin sellekohase hagiavalduse kohtusse. Peale määruse saabumist tegi eksmees vastuhagi. Nimelt on ta nõus maksma kahe lapse eest miinimumsummas elatisraha, aga tingimusel, et laste nimel on oma pangakaart, kuhu elatisraha laekub ning et eksmehel jääks õigus läbi internetipanga kontrollida elatisraha kulutamist, samuti nõuab ta igakuiselt seejärel tšekke. Kas tal on selleks õigus ja kas minul on selleks kohustus?
Samuti nimetab ta vastuhagis ära minu praeguse elukaaslase, kes ei oma hetkel püsivat töökohta, kuna läheb nädala pärast ajateenistusse ning eksmees toob põhjenduseks, et hakkan laste elatisraha mitte-otstarbeliselt kulutama (praegust elukaaslast ülal pidama). Samuti toob põhjuseks, et 1. okt. 2014 kaotan mina püsiva töökoha (koondamise tõttu) ning samuti võin laste elatisraha oma tarbeks kulutada.
Kas elatisraha nõudmine sõltub sellest, kas oman edaspidi püsivat töökohta ja kellega koos elan?
Samuti küsib kohus, et kas on võimalik omavaheline kokkulepe. Paraku ei ole see võimalik, sest oleme seda varem üritanud. Nimelt kui julgesin laste isalt laste jaoks raha küsida, siis käis ta ja torkas noaga läbi minu isikliku sõiduauto kõik 4 rehvi. Samuti leppisime kokku igakuiselt laste elatisrahaks 300 eurot, kuid seda maksis ta vaid ühe kuu ulatuses ning ülejäänud kuud pole tasunud toodes põhjenduseks, et raha pole.
Olen alates 2011. aastast maksnud ise oma vahenditega lasteaiamaksu kahe lapse pealt, samuti ostnud riided, tasunud arsti visiiditasud ja ostnud söögi.
Kas mul on võimalus end kaitsta, kui ma ei ole nõus pangakontoga, kuhu laste elatisraha laekuks, mida tema saab kontrollida?
Parimatega
Sai ametlikult lahutatud eksabikaasaga mai kuus 2014.a ning elan nüüd uue elukaaslasega. Kuna suuline kokkulepe ei viinud eksmehega selleni, et ta regulaarselt laste (2 lapse) toetamiseks elatisraha maksaks, siis tegin sellekohase hagiavalduse kohtusse. Peale määruse saabumist tegi eksmees vastuhagi. Nimelt on ta nõus maksma kahe lapse eest miinimumsummas elatisraha, aga tingimusel, et laste nimel on oma pangakaart, kuhu elatisraha laekub ning et eksmehel jääks õigus läbi internetipanga kontrollida elatisraha kulutamist, samuti nõuab ta igakuiselt seejärel tšekke. Kas tal on selleks õigus ja kas minul on selleks kohustus?
Samuti nimetab ta vastuhagis ära minu praeguse elukaaslase, kes ei oma hetkel püsivat töökohta, kuna läheb nädala pärast ajateenistusse ning eksmees toob põhjenduseks, et hakkan laste elatisraha mitte-otstarbeliselt kulutama (praegust elukaaslast ülal pidama). Samuti toob põhjuseks, et 1. okt. 2014 kaotan mina püsiva töökoha (koondamise tõttu) ning samuti võin laste elatisraha oma tarbeks kulutada.
Kas elatisraha nõudmine sõltub sellest, kas oman edaspidi püsivat töökohta ja kellega koos elan?
Samuti küsib kohus, et kas on võimalik omavaheline kokkulepe. Paraku ei ole see võimalik, sest oleme seda varem üritanud. Nimelt kui julgesin laste isalt laste jaoks raha küsida, siis käis ta ja torkas noaga läbi minu isikliku sõiduauto kõik 4 rehvi. Samuti leppisime kokku igakuiselt laste elatisrahaks 300 eurot, kuid seda maksis ta vaid ühe kuu ulatuses ning ülejäänud kuud pole tasunud toodes põhjenduseks, et raha pole.
Olen alates 2011. aastast maksnud ise oma vahenditega lasteaiamaksu kahe lapse pealt, samuti ostnud riided, tasunud arsti visiiditasud ja ostnud söögi.
Kas mul on võimalus end kaitsta, kui ma ei ole nõus pangakontoga, kuhu laste elatisraha laekuks, mida tema saab kontrollida?
Parimatega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Elatisraha maksmine otse laste kontodele eeldab vanematevahelist kokkuleppet – kui lapsi kasvatav vanem sellega nõus ei ole, peab lahus elav vanem maksma elatist ikkagi teise vanema pangakontole. Kahtlen, et kohus lubab laste isal elatise kanda elatise laste kontodele, kui Teie sellega nõus ei ole.
Perekonnaseadusest ei tulene, et elatist maksval vanemal oleks õigus nõuda elatist saavalt vanemalt täpset aruandlust elatisraha kasutamise kohta. Kui vanem taotleb elatisraha väljamõistmist suuremas ulatuses kui miinimummäär, peab ta lapse/laste ülalpidamiskulude suurust kohtumenetluses tõendama, kuid igakuiselt juba väljamõistetud elatisraha saades tal seda kohustust ei ole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand