Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas nõutaks minult välja alimentide summa, kui elan ja töötan välismaal?11.09.2014

Olen lapse emast lahus olnud aastaid. Laps siis elab ema juures. Olen alimente maksnud vastavalt meie paberil tehtud kokkuleppele, millel tema allkiri ja millega ta nõus on olnud. Ilma midagi rääkimata otsustas tema ja võttis endale tasuta advokaadi. Nimelt riigi seadusega on see makstav summa 40 eurot suurem, kui see, mis ma maksnud olen. Nagu lapse ema karjus mul telefonis, et saab 2 aastat tagantjärgi kõik, siis tekkis küsimus, kas mitte pole see tagasiulatuvalt vaid üks aasta? Ja kas mitte ei maksa puuduoleva summa ainult? Ja kui töötan ja elan teises riigis, siis kuidas see summa minult üldse välja nõutakse?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui Teie poolt makstav elatis on olnud väiksem kehtivast miinimumelatisest, on lapse emal õigus nõuda tagasiulatuvalt vaid seda osa, mis on jäänud puudu elatise kehtivast miinimummäärast. Seejuures on võimalik nõuda miinimumelatisest puudujäävat osa vaid kuni 1 aasta tagasiulatuvalt, mitte 2 aastat, nagu lapse ema Teile ekslikult väitnud on.

Asjaolu, et elate ja töötate välisriigis, ei piira kuidagi lapse ema õigust nõuda Teilt elatist, sh tagasiulatuvalt.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida ette võtta kui kõik protsess läbi käidud, kuid isa ikka ei maksa, juba politseissegi antud?11.09.2014

Tere,
Palun öelge mida peaksin tegema, olen andnud alimendid sisse, kohtuistungi võitnud. Nõude andnud edasi kohtutäiturile, kuna mittemaksmisest sai aasta, andsin asja politseisse. Mitte üheltki ametiisikult ma mingit tagasisidet ei saa, raha pole ka laekunud. Eksabikaasa peab firmat, topib sularahana kõik rahad taskusse ja lapsed peavad elama millest?
Öelge palun mida ma peaksin ette võtma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui olete algatanud elatisraha kättesaamiseks täitemenetluse ja palunud ka kriminaalmenetluse alustamist elatisraha maksmisest kõrvalehoidmise tõttu, olete juba teinud kõik endast oleneva elatise kättesaamiseks. Loodame, et Teie poolt tehtud sammud viivad soovitud tulemuseni ehk siis lastele ülalpidamisvahendite kättesaamiseni.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas tõesti peame jagama vara pooleks, kuigi naine on 12 aasta jooksul töötanud ainult 2 aastat ja minu korteri eest ostsime maja?11.09.2014

Olen naisega abielus 9 a, koos olnud aga 12 a. nüüd lahutus tulemas. Selle 12 a jooksul on naine tööl täinud ainult umbes 2 a ja alati miinimumpalga eest, seega olen mina terve elu tasunud kõik kulud, naine on oma palga ainult endale raisanud. Küsimus on ühisvara jagamises, varaleping puudub. Enne abielu oli minul korter, abielludes müüsin ma korteri ja ostsin maja, nüüd vaja see jagada. Kas tõesti kehtib 50/50 või on siiski minul õigust rohkem, kuna reaalselt pole naine kunagi ühegi asja eest maksnud. Või olen olnud lihtsalt loll, et ei teinud abieluvara lepingut? Kuigi ka sellest polnud kasu, naine keeldus abiellumast, kui teeme mingi lepingu enne seda. Kohtusse minek on välistatud, kuna mõlemal puuduvad täna vabad vahendid kohtuteeks.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kuigi hetkel kehtiv perekonnaseadus abikaasade osade võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumiseks erinevalt eelmisest perekonnaseadusest aluseid ette ei näe, oleks antud asjas ilmselt võimalik kohaldada ka eelmist perekonnaseadust, mis võimaldas ühisvara jagamisel kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest, kui ühisvara oli soetatud ühe abikaasa lahusvara arvel.

Seega võib asjas leida võimaluse kinnistu jagamisel abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumiseks, kuid seda üksnes osas, mis on soetatud Teie lahusvara arvel. Asjaolu, et abikaasa abielu jooksul Teist vähem tööl käis ja väiksemat sissetulekut teenis, osade võrdsusest kõrvalekaldumiseks alust ei anna.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas vahetada nime, kuna välimuselt ja olemuselt olen mees, kuid loodud naiseks?08.09.2014

Tere. Olen 33a ja loodud naiseks, ent kogu elu tundnud end mehena. Seda tunnistavad ka minuga tegelenud psühhiaatrid. Soovahetusoperatsioon on hinnaline, kuid lugesin kuskilt, et võimalik on vahetada ka "passisugu" - et nimi ja olemus oleksid kooskõlas, kuna välimuselt olen mees ja väga vaevaline on esitleda end (ID-kaart jms ametlikud juhud) naisena. Kas on selline asi Eestis võimalik (niisiis nimevahetus esialgu soovahetuseta) ja kust peaksin alustama?
Tänades,

Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere! Vastavalt nimeseaduse § 7 lg 3 p 2 ei või ilma mõjuva põhjuseta anda isiku soole mittevastavat nime. Seda, mida saab pidada mõjuvaks põhjuseks, hinnatakse aga iga olukorra puhul eraldi. Seega ei ole võimalik ette teada, kas Teie avaldus rahuldatakse.

Uue isikunime saamiseks tuleb pöörduda nime muutmise avaldusega perekonnaseisuasutuse (valla- või linnavalitsuse, maavalitsuse või Siseministeeriumi) poole. Avalduse vormi leiate asutuse kodulehelt.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas tagada, et alaealised lapsed päriksid minu vara, kui ma abikaasat täiel määral usaldada ei saa?26.08.2014

Kuidas oleks võimalik testamendiga tagada, et minu lapsed saaksid siiski täiskasvanuna minu vara (maja, korter jne) omanikeks, kui minuga peaks midagi juhtuma? Praegu on lapsed veel alaealised. Kahjuks ma oma abikaasat täielikult tuleviku osas usaldada ei saa. Meil on varalahususe leping tehtud, seega kõik minu vara on soetatud enne abiellumist ja minu nimel.
Tänud

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Teil on võimalik teha testament laste kasuks ja välistada pärimisest abikaasa. Juhul, kui abikaasal on Teie surma hetkel õigus saada Teilt perekonnaseadusest tulenevalt ülalpidamist, on tal vaatamata asjaolule, et olete abikaasa pärandist ilma jätnud, õigus nõuda pärijatelt (lastelt) sundosa.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas kunagine lubadus, et ei hakka alimente peale panema, on takistuseks kui peaksin ikkagi elatistraha nõudma?26.08.2014

Mul on 8-kuune poeg, kelle sünnitunnistusel on isa lahtris kriips. Minu otsus oli sünnitada ning ta on sellest teadlik. Kui teda oma rasedusest teavitasin (kohe, kui teada sain) ütles, et ei soovi last ja meelega venitasin abordiga. Rasedusest teada saamine juba omaette lugu.
Meie suhte algusest peale olen teda teavitanud, et kui ma peaks rasedaks jääma, siis mina ei suuda aborti teha (ta ei olnud just turvaseksi pooldaja). Raseduse alguses olin üliemotsionaalne ning järjekordse tüliga FB kirjutasin talle, et ei sunni teda last omaks võtma, kuid kui aeg küps, kohtub lapsega. Paar korda uuris mu tervise kohta ka raseduse ajal, kuid peale lapse sündi külastas last 3 korda, rääkides, et tahab ikka lapse elus osaleda. Ma lubasin, et alimente siis peale ei pane, kui ühiselt kasvatame. Peale seda pole meest enam näinud ja kui aru pärisin kuu hiljem, et mis nüüd saab, sain kurja sms, et tema seda last ei soovinud ning tema alimente ei maksa jne.

Küsingi, et kas FB vestlust saab minu kahjuks kasutada? Kas isaduse tuvastamiseks (kohtu kaudu) pean ise DNA testi kinni maksama? Kas rakendatakse sundtoomist, kui ta vabatahtlikult nõus ei ole? Kas mul on peale isaduse tuvastamist õigust ka tagant järgi elatist nõuda (miinimumi)? Kas hooldusõiguse lepingus on võimalik lisada punkt, et laps tuleb elama minu juurde, külastusajad ning punkt, et mul on õigus lapsega minna välismaale reisima, isa teavitades, kuid ei vaja notariaalset luba (luba vajan ainult välismaale elama minnes)? Kuidas ma saan kindel olla, et ma lapsele elatisraha kohtu kaudu kätte saan? Ta on juba noorpõlvest saadiks ca 5000 eurot kohtutäiturile võlgu (arve arestitud ning saab sularahas palka). Suur aitäh nõuande eest juba ette. Sellest sõltub, kas võtan kohtutee ette või pole mõtet.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Elatist on võimalik nõuda vaid mehelt, kelle isadus on kindlaks tehtud. Kui mees ei ole nõus lapse isadust omaks võtma, peaksite pöörduma isaduse tuvastamise nõudega kohtu poole – võimalik, et jõuate lapse isaga kokkuleppele ja ta on nõus isaduse omaks võtma, sellisel juhul DNA-testi tegema ei pea. Kui aga DNA-testi tegemine osutub vajalikuks ja mees vabatahtlikult testi sooritamiseks kohale ei ilmu, on võimalik kohaldada ka sundtoomist.

Asjaolu, et olete kunagi öelnud, et loobute tulevikus elatise nõudmisest, ei tähenda seda, et Teil ei oleks nüüd õigust lapsele elatist nõuda. Kokkulepe, mis välistab ülalpidamiskohustuse täitmise tulevikus, on perekonnaseaduse kohaselt tühine. Lapse põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, kuid elatist on võimalik nõuda alates elatishagi esitamisest. Kui lapse isa kohtulahendi kohaselt elatist ei maksa, on Teil võimalik algatada elatisraha kättesaamiseks täitemenetlus.

Kui isadus on tuvastatud, saate lapse isaga sõlmida suulise/kirjaliku kokkuleppe, et lapse elukoht on Teie juures, samuti on võimalik kokkuleppel kindlaks määrata isa ja lapse suhtlemise kord. Kui Te lapse isaga kokkuleppele ei jõua, on võimalik eelnimetatud küsimused lahendada kohtus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kust alustada, et saaksin määrata mehele alimendid?26.08.2014

Tere.
Oleme lapse isast lahus elanud juba üle aasta. Probleeme on tekkinud meie toetamisega. Laps (9a.) elab minu (ema) juures. Mul on soovitatud panna lapse isale peale alimendid, kuid internetis uurides ei ole ma saanud vastuseid lihtsatele küsimustele. Kuhu peaksin esiteks pöörduma, et antud teekonda üldse ette võtta? Kellele esitama pabereid ja millised need olema peaksid ning kust neid saada.
Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui Te lapse isaga elatise maksmises kokkuleppele ei jõua, tuleks elatisraha väljamõistmiseks pöörduda kohtu poole. Üheks võimaluseks on esitada kohtule maksekäsu kiirmenetluse avaldus, mille saata täita e-toimikus (www.e-toimik.ee) id-kaardiga sisselogides. Maksekäsu kiirmenetluses ei ole võimalik nõuda elatist tagasiulatuvalt, nõutava elatise maksimaalne suurus on 200 eurot ja elatist on võimalik nõuda ainult konkreetse summana, st elatist ei ole võimalik siduda alampalgaga.

Teiseks võimaluseks on kohtule hagiavalduse esitamine – sellisel juhul ei ole piirangut nõutava elatise maksimaalse suuruse osas, elatist on võimalik nõuda kuni 1 aasta tagasiulatuvalt ja elatis on võimalik siduda alampalgaga selliselt, et alampalga suurenedes suureneb automaatselt ka elatis ja puudub vajadus uuesti kohtusse pöörduda elatise suurendamiseks.

Maksekäsu kiiremenetluse avaldus esitatakse Pärnu Maakohtule ja hagiavaldus tuleb esitada lapse elukohajärgsele maakohtule.

Mõlemal juhul on elatise nõudmine riigilõivuvaba.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas pean ootama 3 aastat, et mees maksaks kinni pool korterist (lahutuse käigus sõlmitud kokkulepe)?26.08.2014

Kui lahutasime, sai tehtud ka vara jagamine. Meil oli 3-toaline korter, mille väärtuseks hinnati 20 000 eurot. Notariaalselt sai tehtud leping nii, et mees sai korteri, millest pool peab mulle kinni maksma kolme aasta jooksul. Mis võimalused mul edaspidiseks on, kui ta väidab, et tal pole raha ja maksmist lihtsalt ei toimu? Kas pean ootama nüüd kolm aastat, kuni see aeg täis saab, või saan varem midagi ette võtta?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui leping sätestab, et mehel on kohustus hüvitada pool korteri väärtusest kolme aasta jooksul, võib mees oma kohustuse täita enda poolt vabalt valitud ajal kolme aasta jooksul, seejuures kasvõi tähtaja viimasel päeval. Enne kolme aasta möödumist mehe suhtes täitemenetlust algatada ei saa.

Kui mees ei ole kohustust täitnud kolme aasta jooksul, on Teil õigus pöörduda täitemenetluse algatamiseks kohtutäituri poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas saan muuta varasemat kohtu poolt määratud elatist?26.08.2014

Aastal 2009 anti välja kohtumäärus, igakuiselt lapse ülalpidamiseks elatis kuni täisealiseks saamiseni. Kuna lapse vajadused ja väljaminekud on märgatavalt tõusnud, sooviksin elatist suurendada. Kohtumääruses on ka mainitud, et vajaduste ja majandusliku olukorra muutumisel on pooltel õigus pöörduda uuesti kohtu poole, elatise suuruse muutmiseks.
Millest ma peaksin alustama ja kas mul kaasneb sellega ka kulusid?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui lapse vajadused on võrreldes 2009. aastal tehtud kohtulahendi tegemise ajaga oluliselt kasvanud, on põhjendatud pöörduda elatise suurendamise nõudega kohtu poole. Kohtule tuleb esitada põhjendatud hagiavaldus ja lisada asjakohased tõendid lapse kasvanud vajaduste tõendamiseks.

Riigilõivu elatise muutmise hagilt enam maksma ei pea, seega kaasnevad kulutused vaid õigusabile (kui soovite spetsialisti abi kasutada hagiavalduse koostamisel ja/või kohtus esindamisel).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas alustada asjaajamist, et saada pojalapse (poeg ise invaliid) hooldusõigus, kuna ema ei hooli lapsest?26.08.2014

Kas vanaemal on mingeid õigusi või võimalusi saada endale pojalapse (6a tütarlaps) hooldusõigust? Poeg on invaliid ja ema ei hooli lapsest. Vanaema on alla 60a vana, elab abikaasaga 3-toalises korteris ja on võimeline lapsele pakkuma normaalseid tingimusi inimväärseks lapsepõlveks. Kuidas ja millest alustada asjaajamist, et saada hooldusõigus?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Eeskätt on lapse kasvatamise õigus ja ka kohustus lapse bioloogilistel vanematel. Lapse vanematelt võetakse hooldusõigus ära vaid olukorras, kui vanemad ohustavad oma tegevuse või tegevusetusega lapse heaolu. Kui esineb eeltoodud olukord, peaksite pöörduma lapse elukohajärgse eestkosteasutuse lastekaitsetöötaja poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand