Perekonnaõigus
Küsimus: Millest alustada, et peale poolt aastat abielulahutamist alustada ühisvara jagamist?11.07.2014
Tere.
Millest pean alustama, kelle poole pöörduma, et peale poolt aastat abielulahutamist alustada ühisvara jagamist?
Ette tänades
Millest pean alustama, kelle poole pöörduma, et peale poolt aastat abielulahutamist alustada ühisvara jagamist?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui jõuate abikaasaga ühisvara jagamise osas kokkuleppele, tuleb pöörduda notari poole ja sõlmida ühisvara jagamise leping.
Kui kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb vastava hagiavaldusega pöörduda kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, et laps ei peaks kahe nädala kaupa pendeldama vanemate vahel?08.07.2014
Tere.
Kirjutan oma pojapoja nimel.
Elame vabaabielus - laps on minu nimel (isa). Elukaaslane läks lapsega arstile ning enam koju ei naasnud, hiljem helistas ning ütles, et ma ei näe oma last enam kunagi, et ta on uue kaaslase juures (keda tundis vaid 9 päeva). Pöördusin kohtu poole, esitasin hagita menetluse lapse elukoha määramise osas. Menetluse käigus otsustati, et laps hakkab olema kahe nädalase tsükli kaupa vanemate juures. Mingit otsust ma ei saanud, vaid kohtunik ütles, et võin koheselt teatada, kui midagi on muutunud.
Nüüd saades teada, et sel ajal, kui laps viibis sunniviisiliselt elukaaslase juures, pakuti talle õlut, karjuti tema peale. Teavitasin sellest kohtusekretäri, vastati, et ma pean ikka lapse sinna saatma.
Ma ei tea mida teha, et lapsel oleks kindel elukoht, et ta ei pendeldaks edasi tagasi, mis avaldab tema närvisüsteemile suurt mõju. Laps on ainult 2-aastane. Lapse ema on töövõimetuspensionär ning ei tööta. Kolm aastat tagasi oli alkohoolik, see võib ju jälle korduda.
Täna algas siis teine nädal ja lapse ema tuli lapsele järele, öeldes, et ta andis asja kohtusse ning saab lapse endale. Palun öelge mida ma pean tegema.
Lugupidamisega
Kirjutan oma pojapoja nimel.
Elame vabaabielus - laps on minu nimel (isa). Elukaaslane läks lapsega arstile ning enam koju ei naasnud, hiljem helistas ning ütles, et ma ei näe oma last enam kunagi, et ta on uue kaaslase juures (keda tundis vaid 9 päeva). Pöördusin kohtu poole, esitasin hagita menetluse lapse elukoha määramise osas. Menetluse käigus otsustati, et laps hakkab olema kahe nädalase tsükli kaupa vanemate juures. Mingit otsust ma ei saanud, vaid kohtunik ütles, et võin koheselt teatada, kui midagi on muutunud.
Nüüd saades teada, et sel ajal, kui laps viibis sunniviisiliselt elukaaslase juures, pakuti talle õlut, karjuti tema peale. Teavitasin sellest kohtusekretäri, vastati, et ma pean ikka lapse sinna saatma.
Ma ei tea mida teha, et lapsel oleks kindel elukoht, et ta ei pendeldaks edasi tagasi, mis avaldab tema närvisüsteemile suurt mõju. Laps on ainult 2-aastane. Lapse ema on töövõimetuspensionär ning ei tööta. Kolm aastat tagasi oli alkohoolik, see võib ju jälle korduda.
Täna algas siis teine nädal ja lapse ema tuli lapsele järele, öeldes, et ta andis asja kohtusse ning saab lapse endale. Palun öelge mida ma pean tegema.
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Teie olukorras on kõige õigem taotleda kohtult otsustusõigust lapse viibimiskoha määramise osas – kui kohus Teie nõude rahuldab, on Teil on õigus ainuisikuliselt otsustada, kus laps edaspidi elab. Kui lapse alaline elukoht on Teie juures, peaksite lapse emaga kokku leppima suhtlemiskorra, mis vastab rohkem lapse huvidele, kui praegune kord.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas tõendada lapsele minevaid kulusid?08.07.2014
Tere!
Peame kohtus tõendama lapsele tehtavaid väljaminekuid. Kirjas on, et korteri üür ja kommunnaalkulud lähevad elanike vahel jagamisele. Kas söögiraha läheb samuti jagamisele? Tavaliselt on poetšekkidel lisaks söögile ostetud ka näiteks tubakatooteid jt tarbeesemeid, mis pole konkreetselt lapsele. Iga kuu ei tule ka suuri väljaminekuid - lasteaeda minnes oli vaja uusi riideid ning aasta alguses sai lapsele ostetud voodi. Kas selliseid väljaminekuid peaks samuti tšekkidel näitama. Kuidas tõendada lapsele kuluvaid transpordikulusid? Kirjas polnud ka tegelikult, mis kuu lõikes me seda tõendama peame.
Peame kohtus tõendama lapsele tehtavaid väljaminekuid. Kirjas on, et korteri üür ja kommunnaalkulud lähevad elanike vahel jagamisele. Kas söögiraha läheb samuti jagamisele? Tavaliselt on poetšekkidel lisaks söögile ostetud ka näiteks tubakatooteid jt tarbeesemeid, mis pole konkreetselt lapsele. Iga kuu ei tule ka suuri väljaminekuid - lasteaeda minnes oli vaja uusi riideid ning aasta alguses sai lapsele ostetud voodi. Kas selliseid väljaminekuid peaks samuti tšekkidel näitama. Kuidas tõendada lapsele kuluvaid transpordikulusid? Kirjas polnud ka tegelikult, mis kuu lõikes me seda tõendama peame.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Võimalikult suures ulatuses tuleks lapse kulutusi erinevate kuludokumentidega (tšekid, arved, maksekorraldused) tõendada, kuid arusaadavalt ei ole kõikide kuluakrtiklite kohta kuludokumente säilinud või on kuludokumentidelt keeruline tuvastada just lapsele tehtud kulutusi (nt toidupoe tšekid). Viimasel juhul on põhjendatud arvestada mingi kuluartikli (nt söök-jook) kohta mõistlik kulu, mis ei oleks ülemäära suur, aga samas katab lapse vajadused.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kes pean last transportima, kui laps on mingi ajal isa juures - ehk kas ema peab ise lapsele järgi sõitma?07.07.2014
Panin lapse isale alates mai kuust alimendid peale. Nüüd ta arvab, et maksab mulle rohkem ja tal on võim. Ehk siis ta ei helista lapsele ajal mil ta pole lapsega ca kuu aega (töötab Norras). Siis ta annab mulle sms-ga teada, et ma nüüd tulen ja võtan lapse, aga tagasi toomiseks pead sa ise järgi tulema. Minu elukoht on Haapsalus, tema oma aga Pärnus. Isa väidab, et ma pean last sõidutama sinna või last koju viima. Hetke probleemiks tuli aga see, et need päevad, millal mina saan seda teha, talle ei sobi. Minu tööpäevad on 8-20-ni ja isa tahab, et ma tulen peale tööd lapsele Pärnuse järgi, aga mul on järgmine päev ka tööpäev. Kui ma keeldusin seda tegemast, ütles ta mulle, et ma ei võimalda talle last näha, kuna ma ei viitsi tulla õhtul järgi. Kas see on takistamine ja kas ma ikka pean last sõidutama? Elatise summa on 177,5 eurot. Tal on ametlik palk Norras, seega arvan, et tema palk ei ole 400 eurot. Kas seda saab lugeda takistamiseks, kui mul on tööpäevad ja talle ei sobi, mida ma talle pakun. Kas mina pean last sõidutama Pärnusse või on see lapse isa korraldada, kuidas tema tahab last näha?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Seadus otseselt ei reguleeri, kuidas peaks olema korraldatud lapse transportimine, kuid mõistlik oleks jaotada lapse viimine-toomine vanemate vahel võrdselt – näiteks lahus elav vanem tuleb lapsele kokkulepitud ajal järgi ja teine vanem toob lapse koju tagasi.
Lapsega suhtlemise kord tuleb vanematel omavahel kokku leppida – kui kokkuleppele ei jõuta, tuleb esmalt pöörduda lastekaitsetöötaja poole ja juhul, kui ka lastekaitsetöötaja vahendusel kokkulepet ei saavutata, vastava avaldusega kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pean maksma elatisraha kohtuotsusega määratud summa või uue miinimumpalga järgi?04.07.2014
Tere!
Vastavalt 01.01.2014 on lapsele makstav elatusraha 177.50 eurot, mina maksan 2006 aasta kohtu otsusega 160 eurot. Nüüd väidab lapse ema, et pean talle maksma vastavalt selle aasta alguses kehtima hakkanud seadusele?
Vastavalt 01.01.2014 on lapsele makstav elatusraha 177.50 eurot, mina maksan 2006 aasta kohtu otsusega 160 eurot. Nüüd väidab lapse ema, et pean talle maksma vastavalt selle aasta alguses kehtima hakkanud seadusele?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Elatisraha ühele lapsele ei tohi olla väiksem, kui pool alampalka – sellel aastal on alampalk 355 eurot, seega ei tohiks elatis ühele lapsele olla väiksem kui 177,5 eurot kuus.
Kui lapse ema nõuab Teilt 160 euro asemel 177,5 eurot, on mõistlik siiski maksta vastavalt kehtivale miinimummäärale, sest vastasel juhul on lapse ema sunnitud elatise suurendamise nõudega pöörduma kohtu poole ja kohus rahuldaks sellise nõude suure tõenäosusega.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isal on õigus katkestada elatise maksmine suveperioodiks, mil laps käib ise tööl?04.07.2014
Tere,
Kohtumäärusega on lapse isalt välja mõistetud elatise maksmine kuni lapse gümnaasiumi lõpetamiseni. Laps sai 18 ning üks aasta jäänud veel gümnaasiumi lõpetamiseni. Laps läks suveks tööle taskuraha teenima. Isa sai sellest teada ning katkestas elatise maksmise, põhjendusega, et laps suudab nüüd ise elatist teenida ning teatas, et juhul, kui laps jätkab sügisel õpinguid gümnaasiumis, hakkab ta vajadusel elatisraha maksma lapse kontole. Kas tal on õigus katkestada elatise maksmine suveperioodiks, kui laps käib tööl ning edaspidi maksta elatist lapse kontole, kui kohtumääruses on kirjas, et ta peab tasuma igakuist elatist kuni gümnaasiumi lõpuni ning minu kontole? Kas mul on õigus pöörduda kohtutäituri poole elatisraha väljamõistmiseks?
Kohtumäärusega on lapse isalt välja mõistetud elatise maksmine kuni lapse gümnaasiumi lõpetamiseni. Laps sai 18 ning üks aasta jäänud veel gümnaasiumi lõpetamiseni. Laps läks suveks tööle taskuraha teenima. Isa sai sellest teada ning katkestas elatise maksmise, põhjendusega, et laps suudab nüüd ise elatist teenida ning teatas, et juhul, kui laps jätkab sügisel õpinguid gümnaasiumis, hakkab ta vajadusel elatisraha maksma lapse kontole. Kas tal on õigus katkestada elatise maksmine suveperioodiks, kui laps käib tööl ning edaspidi maksta elatist lapse kontole, kui kohtumääruses on kirjas, et ta peab tasuma igakuist elatist kuni gümnaasiumi lõpuni ning minu kontole? Kas mul on õigus pöörduda kohtutäituri poole elatisraha väljamõistmiseks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui elatis on kohtuotsusega välja mõistetud, peab lapse isa maksma elatist vastavalt kohtuotsusele ehk siis ei tohi mingil perioodil jätta elatist maksmata või muuta omavoliliselt elatise saajat. Kui lapse isa kohtuotsust rikub, on Teil õigus pöörduda elatisraha kättesaamiseks kohtutäituri poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kes peab kellele maksma, kui läheme lahku ja mõlemad nõuavad teiselt korteri ostmisel makstud raha?04.07.2014
Tere.
Kuidas peaksin toimima edasi. Abiellusin mehega 21. märts 2014. Selle aja jooksul ostsime korteri, mille omanikuks sain mina. Aga meil on lahusvara. Tema maksis korteri eest 3 tuhat ja mina 1900 eurot. Nüüd oleme lahku minemas ja ta nõuab minult seda 3 tuhandet eurot kuigi tema on lahkuminemise põhjuses süüdi. Minul pole seda 3 tuhandet kuskilt võtta ja pakkusin variandi, et annan korteri talle ja soovin oma 1900 eurot saada. Aga ta pole sellega nõus ja nõuab enda raha ja kui ma ei maksa, annab mind kohtusse. Kuidas peaksin edasi toimima ja mis õigused minul on ja temal on? Ja kas eelmised korteri omanikud on ka nüüd sellega seotud? Ta tahab neilt seda raha nüüd nõudma hakata kui mina ei maksa. Jään teie vastust ootama.
Kuidas peaksin toimima edasi. Abiellusin mehega 21. märts 2014. Selle aja jooksul ostsime korteri, mille omanikuks sain mina. Aga meil on lahusvara. Tema maksis korteri eest 3 tuhat ja mina 1900 eurot. Nüüd oleme lahku minemas ja ta nõuab minult seda 3 tuhandet eurot kuigi tema on lahkuminemise põhjuses süüdi. Minul pole seda 3 tuhandet kuskilt võtta ja pakkusin variandi, et annan korteri talle ja soovin oma 1900 eurot saada. Aga ta pole sellega nõus ja nõuab enda raha ja kui ma ei maksa, annab mind kohtusse. Kuidas peaksin edasi toimima ja mis õigused minul on ja temal on? Ja kas eelmised korteri omanikud on ka nüüd sellega seotud? Ta tahab neilt seda raha nüüd nõudma hakata kui mina ei maksa. Jään teie vastust ootama.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui olete abielludes valinud varalahususe, käsitatakse teid varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus. Kui korteri soetasite Teie, kuulub see Teie ainuomandisse ja perekonnaseaduse alusel lahutuse korral abikaasal Teilt õigus midagi nõuda ei ole.
Abikaasal võib olla Teie vastu olla vaid võlaõiguslik nõue, iseasi, kui perspektiivikas.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas muuta notariaalselt vormistatud elatisraha kokkulepet, kui alampalk ja elatisraha määr on tõusnud?02.07.2014
Tere. Sel aastal seoses minimaalpalga tõusmisega on muutunud ka alimentide minimaalmäär. Kuidas noorel emal muuta notariaalselt vormistatud elatisraha kokkulepet nii, et uus summa oleks seal? Kuhu pöörduda ja palju on vaja veel maksta (kas on siis vaja maksta ka riigilõivu või midagi muud). Kui emal on maksmisega raskused, kas tal on õigust kokkulepet muuta riigi õigusabi toel?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui lapse isa on notariaalse kokkuleppe muutmisega nõus, peaksite uuesti pöörduma notari poole ja sõlmima uue kokkuleppe. Sellisel juhul tuleb tasuda notaritasu, mis oleneb tehinguväärtusest.
Kui lapse isaga kokkulepet saavutada ei õnnestu, tuleb elatisraha väljamõistmiseks pöörduda kohtu poole. Sellisel juhul on vähekindlustatud vanemal võimalik taotleda riigilt tasuta õigusabi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kes tohivad osaleda elatisraha nõude kohtuistungil, kas mees saab oma uue naise kaasa võtta?30.06.2014
Kuidas toimub kohtuistung ning kes võivad seal osaleda, on see avalik? Kui istungi sisuks on lapse elatisraha nõudmine isalt. Lapse isa lubas siis ema ja naise, kellega tal ka laps on, ka kohtu kaasa võtta, eesmärgiga minu kohta sappi pritsida, millel samas pole mingit alust. Kas nad kõrvaldatakse istungilt, kui segavad? Ning see lapse ema tuleb ka siis nn elatist nõudma, ise pole midagi algatanud, laps registreeritud vallaslapsena.
Küsimus ka hooldatavate kohta, lapse isa ütles, et kutsub siis veel mõne inimese kohtusse ja näitab, et need on tema ülalpeetavad (kuigi need pole ta ülalpeetavad), põhjusega, et laps võimalikult vähe raha saaks. Kas ta saab nii teha?
Kas istungit saab kuidagi kinniselt teha, et seal osalevadki vaid konkreetselt mina, lapse isa ja kohtunikud? On seda menetlust võimalik teha kirjalikul teel (avalduses oli mingi selline võimalus)?
Küsimus ka hooldatavate kohta, lapse isa ütles, et kutsub siis veel mõne inimese kohtusse ja näitab, et need on tema ülalpeetavad (kuigi need pole ta ülalpeetavad), põhjusega, et laps võimalikult vähe raha saaks. Kas ta saab nii teha?
Kas istungit saab kuidagi kinniselt teha, et seal osalevadki vaid konkreetselt mina, lapse isa ja kohtunikud? On seda menetlust võimalik teha kirjalikul teel (avalduses oli mingi selline võimalus)?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui kohtuistungile ilmuvad kolmandad isikud, kelle istungil viibimist Te ei soovi, peate sellest kohtunikule teada andma ja kohtunik palub neil kohtusaalist lahkuda. Kuid isegi juhul, kui Teie poolt mittesoovitud isikud kohtusaalis viibivad, ei ole neil õigust sekkuda asja arutamisse, sh teha kohatuid märkusi.
Kui lapse isa taotleb tunnistajate ülekuulamist enda väidete tõendamiseks, ei saa need isikud kohtuistungil osaleda. Seega ei saa lapse isa teha nii, et suvalisel hetkel, kui kohtuistung on juba käimas, palub kohtul tunnistajatena üle kuulata kohtuistungil viibivad isikud.
Elatisasja on võimalik menetleda ka kirjalikus menetluses, kuid sellise juhul peavad mõlemad menetluspooled vastavat soovi väljendama. Võimalik, et kohus otsustab siiski korraldada asja arutamiseks kohtuistungi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan taotleda, et elatisraha laekuks otse minu kontole, sest isa käest ei saa ma väga seda kätte?27.06.2014
Olen 18.a. ametikooli õpilane. Hetkel laekub minu elatisraha isa pangaarvele. Kuna ma isaga koos ei ela (mind kasvatab vanaisa) ja mul on olnud probleeme isalt elatisraha kättesaamisega, siis siit ka küsimus: kas ma saan esitada nõude elatisraha laekumiseks minu pangakontole?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui olete saanud täisealiseks ja ei ela enam selle vanemaga koos, kelle pangakontole elatisraha laekub, on Teil õigus nõuda, et elatist makstaks otse Teie isiklikule pangakontole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand