Perekonnaõigus

Lapse isale on kohtu poolt määratud kohustus maksta lapsele elatist iga kuu 177.50 alates aastast 2013 september ja siiani ei ole lapse isa oma kohustust täitnud. Mida ma peaks tegema, et temalt see raha iga kuu saada. Tagant järgi saada on päris suur summa ja kuhu peaksin pöörduma esimese asjana, et kohtutäitur appi tuleks?

Aitäh vastuse eest.

Sõlmisin Inglismaal eelmise aasta alguses abielu. Mõni nädal hiljem tuli välja, et väga hästi olin ära pimestatud. Seega tegemist fiktiivabieluga? Elan nüüd ise Eestis ja tahaks siin selle ära lahutada. Ma ei saa ainult aru, et kas originaal-abielutunnistus tuleb ära legaliseerida ja apostill´ida või ei? Ja tõlkimine?

Tere!
Mina olen kahe alaealise lapse isa. Need lapsed on sündinud ametlikus abielus abikaasaga. Hiljuti sain kutse kohtusse isaduse tuvastamiseks. Hagi minu vastu esitas üks vähetuttav naisterahvas kellega 12 aastat tagasi oli juhuslik side. Kohtus nõudsin ekspertiisi läbiviimist ning ekspertiis tegi kindlaks, et mina olen veel ühe lapse isa. See laps on minu praegustest lastest natuke vanem. Selle lapse emaga leppisin nii kokku, et hakkan maksma talle elatisraha.
Nüüd mul on küsimus: kas see esimene (vanem) laps omab õigust korteri osale? Korter on abikaasaga koos võetud eluaseme laenuga ja maksta selle eest veel umbes 25 aastat. Samas küsimus: kui esimene laps omab õigus korterile siis millises osas, millistel asjaoludel ja millise ajani ta võib seda nõuda?

Tervist, seoses kooselu lõppemisega oma abikaasaga, on mul tekkinud mõned küsimused millele sooviks vastust kui võimalik.

Oleme noored inimesed, mina 29, abikaasa 24, meil on laps, 3,5-aastane. Oleme naisega elanud koos 7 aastat, sellest 4 a varsti abielus ja sellest 7-st aastast olen elanud põhiliselt enamuse ajast välismaal, komandeeringus, ning paraku jätkan hetkel ka seda liini.

Olen soetanud abielu jooksul meile korteri, mis on pangalaenu peale, ja kõik mis korterisse kuulub - tehnika, sisustus jne, rohkem suuremat vara pole, auto pole ka veel lähiajal meie nimel. Korteri väärtus hetkel on umbes 30 tuhat eurot ning laenujääk on 17 tuhat eurot. Minu esmane mõte oli siiski elada ühe katuse all koos, olles abielus. Kui kellelgi tekib uus suhe siis kolitakse uude kohta, kuid korterit ma maha ei soovi müüa, või siis jagama hakata, esiteks kuna see summa, mis järgi ehk jääks korteri müügist, pole üldse suur, ning korter oli unistus, mis jääks ka kunagi lapsele või lapselapsele, et oleks midagi tõesti olemas ja oma. Ehk soovin küll korterit müüa mingi aeg kui remont valmis, kuid siiski, korteri vahetusel jätta ka uus korter, niiöelda meie ühisvaraks, vaid mitte seda jagada. Minu mõte oleks, et oleks olemas korter, kus saan elada nii mina kui laps, kui olen Eestis, kus võib elada ka naine koos pojaga kui olen Eestist ära. Lihtsalt, ma ei soovi jagada seda ühisvara, vaid et see jääks siiski kehtima meie ühisvarana.
Siit ka küsimus, kas selline mõte on loogiline minu poolt ning toimib ka päriselus? Mis võimalused on?
Muidugi lugesin ka, et targem oleks abielu siiski lahutada, kuna järgnevate varade/asjade soetamisel jääb siiski kõik ühisvaraks, seda ma ka enam ei soovi.
Siit siis uus küsimus, kas abielu lahutades on võimalik selline asi, et ühisvara jääb siiski ühisvaraks, isegi selle vara vahetamisel, jätta ta siis lapse nimele ja seada kasutusõigused või on abielu lahutamisel ainult vara jagamine selle lõplikus mõistes 50/50 kummalegi ning see olekski praktikas kõige mõistlikum?

Kas ma saan minna teha üksinda DNA testi, et ei oleks lapse isa kohal, et teada saada, kas ta on lapse isa või ei ole?

Tere!
Kooselu alguses, enne abiellumist, oleme ostnud mehe nimele maad, hiljem kaasomandisse korteri. Abielludes valisime varaühisuse. Nüüd sooviks antud maa ja korteri teha naise nimele lahusvaraks. Ei soovi teha kinkelepingut. Kas on võimalik määratleda ainult abieluvaralepingu sõlmimisega omandi üleminek naisele või oleks vaja enne sõlmida ka ostu-müügilepingud naisele? Edaspidi jätkaks varalahususega.
Tänades

Kas lapse emal on õigus nõuda väljamõistetud elatist tagantjärele otseselt endale kui laps on saanud täisealiseks ja avaldab soovi saada elatise osa otse endale aga ema sellega nõus ei ole. Kas täisealiseks saanud laps võib ka ise täitemenetluse lõpetada kui on saavutatud kokkuleppe isaga või saab seda lõpetada ainult lapse esindajana olnud ema. Kui palju saab täitemenetlus kinni pidada palgast kui on elatise nõue aga laps on saanud täisealiseks ja isal on veel kaks alaealist last, kes jäävad vähemkindlustatuks (miinimum elatis nõue on täidetud on jäänud ainult tagantjärele suurema summa nõue vastavalt kiirmenetlusele).

Tere!
Olen seisus, kus peale kolme-aastast koosolemist ootan last ja lapse isa, kellel on ka teine perekond, on otsustanud meid sündiva lapsega üksi jätta.
Kuna soovin, et laps kannaks oma isa perekonnanime ja lapse isa maksaks lapsele elatisraha, siis millal ja kuhu peaksin pöörduma? Ilmselt enne lapse sündi pole mul võimalik midagi teha ega asjadele seaduslikku käiku anda?
Ausalt öeldes on minu jaoks üsna alandav minna last üksinda oma perekonnanimele registreerima, teades, et isa on ju lapsel reaalselt olemas ja laps on alguse saanud armastusest.
Kas lapse isal on õigus perekonnanime andmisest keelduda ka peale DNA testi (olgugi, et see kinnitab mehe isadust) ja kas elatissumma osas saan mina midagi kaasa rääkida? Nimelt on mehel eelnevalt kaks last juba olemas.
Kes peab katma kohtukulud ja tasuma DNA-testi eest?
Palun abi

Abikaasadel on ühisvaraks maja, samas on mõlemad oma firmas osanikud, kummalgi pool osakapitalist. Põhikirja järgi võib tehingutes esindada firmat vaid üks osanik. Maja on pandud praegu müüki, et selle müügist saadav raha võrdselt jaotada. Samas võib maja müük jääda venima, kuid üks osapooltest soovib siiski kiiremas korras lahutada (mehest) abikaasast, kes osutus petiseks ja viivitab kõigega, maja müügiga, abielu lahutusega, tekitab seoses ühisvaraga vaid võlgasid maksmata kommunaalmaksete näol. Maja on naise nimel ja kommunaalmaksete arved tulevad ka tema nimele. Ilmselt ajal kui nad on abielus ja ka pärast lahutust on kommunaalkulud ikkagi mõlemale võrdselt kohustuslikult. Kas võlgnevuste sissenõue suunatakse esimeses järjekorras abikaasale, kelle nimel on ühisvara, millelt tulenevad arved? Mis järjekorras "tülitatakse" abikaasat, kelle nimele arved ei tule, kuigi kes sisuliselt neid arveid tekitab? Kuidas oleks parim käituda naisel, kes sisuliselt kannatab, kui abikaasa notarisse ei ilmu abielulahutust korraldama? Kas jääb vaid kohtulik tee abielu lahutuseks ja ühisvara jagamiseks? Kas kohus saab nõuda ühisvara müüki panemist kui üks pooltest (mees) ei soovi müüa või lõpmatuseni venitab ja vingerdab sellega. Millised kohustused on lahutatud abiakaasal ühisvara suhtes kui ta kolib ära majast, mis ka pärast lahutust on endiselt ühisvara? Mis saab ühises firmas finantskohustustest, kuigi liisingulepingu sõlmis mees vaid üksi ilma naise nõusolekuta.

Tere,
Kui suur võib olla maksimaalne elatisraha nõue, kui maksja lapsevanem saab miinimumpalka ja teise vanema juures elavaid lapsi on kaks?