Perekonnaõigus
Küsimus: Kas olen seadusega pahuksis, kui saan üksikvanema toetust ja ka lapse tegelik isa toetab mind rahaliselt?11.06.2014
Tere,
Olen üksikvanem ning olen taotlenud ka üksikvanema toetust, kuna lapse isa pole ise soovinud oma nime lapse sünnitunnistusele. Me ei ela ka koos, lahus juba enne lapse sündi, kuid lapsele on ta elatisraha maksnud igakuiselt minu panga kontole. Kuid kui ühel päeval ikka isadus tuvastatakse, kas siis vabatahtlikult või kohtu kaudu, kas pean selle üksikvanema raha tagasi maksma, kas olen hetkel seadusega pahuksis, kuna saan kahest kohast raha, nii riigilt kui lapse isalt? Või selle ajani kui isadust pole tuvastatud, selle möödunud aja eest raha tagasi ei nõuta?
Olen üksikvanem ning olen taotlenud ka üksikvanema toetust, kuna lapse isa pole ise soovinud oma nime lapse sünnitunnistusele. Me ei ela ka koos, lahus juba enne lapse sündi, kuid lapsele on ta elatisraha maksnud igakuiselt minu panga kontole. Kuid kui ühel päeval ikka isadus tuvastatakse, kas siis vabatahtlikult või kohtu kaudu, kas pean selle üksikvanema raha tagasi maksma, kas olen hetkel seadusega pahuksis, kuna saan kahest kohast raha, nii riigilt kui lapse isalt? Või selle ajani kui isadust pole tuvastatud, selle möödunud aja eest raha tagasi ei nõuta?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Seaduse kohaselt on üksikvanema lapse toetuseks muuhulgas õigus lapsel, kelle sünniaktis puudub kanne isa kohta – nimetatud tingimus on antud hetkel täidetud. Olen pigem arvamusel, et kuni isaduse tuvastamiseni on Teil õigus saada üksikvanema lapse toetust.
Soovitan Teil täiendava info saamiseks pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas eksabikaasal on ka mingeid kohustusi või võib kõik maksed mehe kaela ajada?11.06.2014
Kunagi sai abielu ajal võtud laen, et osta uus korter. Niisiis sai võetud laen ja eksabikaasa enda päritud korter jäi tagatiseks. Nii peale lahutust kui ka enne seda tasusin laenumakseid ise, kuniks ma jäin töötuks, siis pöördusin panga poole, et mul pole enam võimalik tasuda ja soovisin, et korter läheks müüki, ise ma seda müüa ei saanud, kuna eksabikaasa lasi selle arestida kohtutäituril kuna hilinesin ka alimentidega. Niisiis pank müüs korteri maha, kuid kogusummat nad ei saanud, niisiis nõutakse veel puuduvat summat. Kas eksabikaasal polegi siis kohustusi, ta pidevalt ähvardab, et teeb midagi, et ainult minul on panga ees kohustused ja temal mitte. Nüüd asi ka selles, et kui me puuduvat osa ei maksa siis läheb müüki ka tema tagatises olev korter (mille ta on pärinud). Mida ma tegema peaks, mul ei ole hetkel kuskilt seda raha võtta ja mina ju proovisin probleemi lahendada, kas tal on siis mingi õigus kõik kohustused minu kanda lükata?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Nagu ma aru saan, võtsite endise abikaasaga abielu ajal ühiselt laenu uue eluaseme soetamiseks. Kuivõrd soetatud korteri näol on tegemist ühisvaraga, vastutate ka sellel lasuvate kohustuste täitmise eest ühiselt.
Peaksite eelpool nimetatule endise abikaasa tähelepanu juhtima, sest võibolla ei ole endine abikaasa teadlik sellest, et pank võib laenumaksete tasumist nõuda ka tema käest (eeskätt juhul, kui Teie enam laenumakseid ei tasu).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas alimente maksnud isal on õigus kunagi lapselt nõuda hooldust?10.06.2014
Kas alimente maksnud isal on õigus kunagi lapselt nõuda hooldust? Ja kas alimendid võetakse maha ka miinimum palgast, kui isa pole ise nõus alimente maksma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui vanem on täitnud lapse suhtes korrektselt ülalpidamiskohustust, on vanemal kunagi abivajaduse korral õigus nõuda ülalpidamist ka oma lapselt.
Kui vanemalt on elatis välja mõistetud, kuid ta ei maksa elatist vabatahtlikult, võib teine vanem tema suhtes algatada täitemenetluse – sellisel juhul peab kohtutäitur elatisraha kinni vanema palgast, sealhulgas miinimumpalgast.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kust alustada, et ühisvara jagada?10.06.2014
Olin nädala komandeeringus ja koju tagasi tulles avastasin, et minu asjad olid prügikottidega eramu välisukse taha tõstetud (sain teada, et abikaasale oli siginenud armuke). Abikaasa mul koju tagasi minna ei lasknud (hakkas hüsteeritsema jms) ja ma olin sunnitud laste pärast seekord alla andma ja sõbra juurest endale peavarju otsima. Hetkel üürin korterit. Kuidas ma saan koju tagasi minna, sest kinnistu koos majaga on meil ühisomandis jne, ja mul on ju tegelikult ka seaduslikult õigus oma vara kasutada. Olen üritanud paar korda koju tagasi minna, aga iga kord lõppeb see naise poolse füüsilise vägivalla ja provotseerimisega. Viimane kord kutsus ta kohale ka enda sõbrannad tunnistajateks, et kui ma peaksin enesevalitsuse kaotama jne. Säilitasin seegi kord tasakaalu, kuigi abikaasa jooksis mu tööarvutiga minema jne provotseeris kuidas jõudis.
Sooviksin ühisomandit lõpetada ja maja ning kinnistu jagada võrdselt minu ja naise vahel. Kas ja kuidas oleks see võimalik?
Kuna sellistes asjades mul kogemused puuduvad, siis OTSIN KA ESINDAJAT. Minu ainus soov esindajale oleks, et ta oleks võimeline ühisomandi jagama (pole nõus oma kodust loobuma).
Sooviksin ühisomandit lõpetada ja maja ning kinnistu jagada võrdselt minu ja naise vahel. Kas ja kuidas oleks see võimalik?
Kuna sellistes asjades mul kogemused puuduvad, siis OTSIN KA ESINDAJAT. Minu ainus soov esindajale oleks, et ta oleks võimeline ühisomandi jagama (pole nõus oma kodust loobuma).
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Ühisvara jagatakse reeglina abielu lõppedes, seega peaks kohtule esitama nii abielu lahutamise kui ka ühisvara jagamise nõude. Kui abikaasaga õnnestub abielu lahutamise ja ühisvara jagamise osas kokkuleppele saada, ei pea kohtusse pöörduma – abielu saab lahutada perekonnaseisuasutuses või notari juures ning ühisvara jagamise kokkuleppe saab samuti sõlmida notari juures.
Seni, kuni ühisvara on jagamata, kuulub see Teile ja abikaasale ühiselt ja mõlemal abikaasal on õigus ühisvara kasutada. Seega hetkel puudub abikaasal õigus piirata perekonna ühise eluaseme kasutamist.
Esindajaks soovitan valida juristi/advokaadi, kes tegeleb igapäevaselt just perekonnaõiguslike küsimuste lahendamisega.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida pean tegema, et saaksin kolida oma 6-aastase lapsega välisriiki?09.06.2014
Tere,
soovin teada, mida pean tegema, et saaksin kolida oma 6 aastase lapsega välisriiki (Soome).
Olen välja selgitanud, et Soome kolimiseks ja muude dokumentide vormistamiseks on mul vaja lapse isa kirjaliku notariaalset nõusolekut.
Ütlen siinkohal ära, et aasta tagasi kaebas lapse isa mind kohtusse ja lõpuks saime kohtuvälise lahendi, mille kohus kinnitas (hooldusõigus jäi mõlemale).
Praegusel hetkel elame samas linnas ja iga teisel nädalavahetusel on laps isa juures. Juhul, kui kolin mõnda teise linna Eestis, siis toimuvad kohtumised igal kolmandal nädalavahetusel (isa ise transpordib lapse elukohta ja tagasi, nii ka kokkuleppes kirjas).
Pöördusin heade soovidega lapse isa poole, et kolin sügisest Soome, kuna töökohas toimub koondamine ja praegune elukaaslane töötab Soomes ja on seal elanud viimased 15 aastat. Kuna elan väikeses linnas, siis kahjuks töökohtade arv piiratud.
Rääkisin, et Soome kolides hakkame igal kolmandal nädalal Eesti käima ja kui kooli läheb, siis koolivaheaegadel. Kui elaksin Tallinnas, siis last peaks võtma ikka igal kolmandal nädalavahetusel.
Kuna temal on põhimõtte küsimus, et ei lähe Soome ja kõik, siis soovitas kohtusse pöörduda.
Mul ei ole isegi mõttes olnud, et soovin lapselt isa ära võtta.
Minu isiklik soov on, et praegune perekond elaks koos, mitte, et üks elab Eestis ja teine Soomes. Lapse praegune kasuisa hoiab teda väga ja nad saavad väga hästi läbi. Probleem on ka selles, et lapse ei saa aru, et miks mees peab ära käima ja lausa nutab. Ühesõnaga on näha, et see lapsele väga halvasti mõjub.
Kas on üldse võimalus kohtus saada nõusolekut kuna sellised protsessid on suht kurnavad ja kulukad? Millised on lahendid olnud? Mida peaks arvesse võtma?
Tänud vastuse eest!
soovin teada, mida pean tegema, et saaksin kolida oma 6 aastase lapsega välisriiki (Soome).
Olen välja selgitanud, et Soome kolimiseks ja muude dokumentide vormistamiseks on mul vaja lapse isa kirjaliku notariaalset nõusolekut.
Ütlen siinkohal ära, et aasta tagasi kaebas lapse isa mind kohtusse ja lõpuks saime kohtuvälise lahendi, mille kohus kinnitas (hooldusõigus jäi mõlemale).
Praegusel hetkel elame samas linnas ja iga teisel nädalavahetusel on laps isa juures. Juhul, kui kolin mõnda teise linna Eestis, siis toimuvad kohtumised igal kolmandal nädalavahetusel (isa ise transpordib lapse elukohta ja tagasi, nii ka kokkuleppes kirjas).
Pöördusin heade soovidega lapse isa poole, et kolin sügisest Soome, kuna töökohas toimub koondamine ja praegune elukaaslane töötab Soomes ja on seal elanud viimased 15 aastat. Kuna elan väikeses linnas, siis kahjuks töökohtade arv piiratud.
Rääkisin, et Soome kolides hakkame igal kolmandal nädalal Eesti käima ja kui kooli läheb, siis koolivaheaegadel. Kui elaksin Tallinnas, siis last peaks võtma ikka igal kolmandal nädalavahetusel.
Kuna temal on põhimõtte küsimus, et ei lähe Soome ja kõik, siis soovitas kohtusse pöörduda.
Mul ei ole isegi mõttes olnud, et soovin lapselt isa ära võtta.
Minu isiklik soov on, et praegune perekond elaks koos, mitte, et üks elab Eestis ja teine Soomes. Lapse praegune kasuisa hoiab teda väga ja nad saavad väga hästi läbi. Probleem on ka selles, et lapse ei saa aru, et miks mees peab ära käima ja lausa nutab. Ühesõnaga on näha, et see lapsele väga halvasti mõjub.
Kas on üldse võimalus kohtus saada nõusolekut kuna sellised protsessid on suht kurnavad ja kulukad? Millised on lahendid olnud? Mida peaks arvesse võtma?
Tänud vastuse eest!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui lapse isa vabatahtlikult nõusolekut ei anna, tuleb pöörduda kohtu poole ja taotleda lapse viibimiskoha otsustusõigust – kui kohus Teie nõude rahuldab, asendab kohtulahend isa nõusolekut.
Kui laps on siiani Teiega elanud ja mingeid probleeme esinenud ei ole, siis võib kohus Teile lapse viibimiskoha otsustusõiguse anda küll. Seda enam, et ka Soome kolides saate lapse isale tagada lapsega suhtlemise.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui enne abielu olnud auto müüa abielu ajal, kas siis saadud raha on ühisvara?09.06.2014
Tere,
kui plaanis on lahutada ja ühel abikaasadest on enne abielu ostetud auto, kui see auto maha müüa enne lahutuse jõustumist, siis kas selle eest saadud raha on ühisvara? Teine küsimus on, et kuidas lahutada, kui üks abikaasa viibib kinnises raviasutuses (pole teada kaua ta seal on ja kas üldse välja saab) ning kes sellisel juhul tasub kohtukulud, kui seda peab tegema kohtu kaudu?
kui plaanis on lahutada ja ühel abikaasadest on enne abielu ostetud auto, kui see auto maha müüa enne lahutuse jõustumist, siis kas selle eest saadud raha on ühisvara? Teine küsimus on, et kuidas lahutada, kui üks abikaasa viibib kinnises raviasutuses (pole teada kaua ta seal on ja kas üldse välja saab) ning kes sellisel juhul tasub kohtukulud, kui seda peab tegema kohtu kaudu?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Enne abiellumist abikaasa omandis olnud vara on PkS § 27 lõike 2 punkti 2 kohaselt abikaasa lahusvara ja samuti on abikaasa lahusvara PkS § 27 lõike 2 punkti 3 kohaselt vara, mille abikaasa omandab lahusvaraga tehtud tehingu alusel – seega juhul, kui abikaasa müüb talle lahusvarana kuuluva auto, jääb auto müügist saadav raha abikaasa lahusvaraks.
Kui abikaasa on abielu lahutamisega nõus, on võimalik abielu lahutada kohtuväliselt perekonnaseisuasutuses. Reeglina tuleb perekonnaseisuasutusele esitada ühine avaldus, kuid abikaasa vangistuses viibimise tõttu on võimalik esitada avaldused eraldi – abikaasa tahteavalduse ja allkirja avaldusel kinnitab seejuures notar, kes tuleb vanglasse. Samamoodi tuleb toimida juhul, kui perekonnaseisuasutuses on kindlaks määratud abielu lahutamise päev – sealgi tuleb reeglina üheaegselt kohal viibida, kuid antud juhul on võimalik, et vangistuses viibiv abikaasa teeb avalduse, milles palub abielu lahutada tema kohaolekuta (avaldus tuleb samuti notariaalselt kinnitada).
Kui abikaasa abielu lahutamisega nõus ei ole, tuleb pöörduda kohtu poole. Kohus võib abielu lahutada ka juhul, kui abikaasa kohtuistungile ei ilmu. Kohtukulud jäävad perekonnaasjades reeglina poolte endi kanda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas Soome riik saab minult nõuda Soomes elavale lapsele tagantjärgi elatisraha?06.06.2014
Soome sotsiaalamet saatis nõude lapse elatisraha eest, millest polnud ma teadlik. Ise elan Eestis. Kohtuotsust ka pole saanud varem selle kohta. Poeg sai 18-aastaseks ja elab koos emaga 13 aastat Soomes. Rahaliselt toetasin nagu sain, kuna palk Eesti keskmisest väiksem. Ja nüüd pean suure summa Soome riigile tagasi maksma. Kas sellel nõudel on seaduslik alus?
Lapse isa
Lapse isa
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kahjuks ei ole ma niivõrd kursis Soome seadusandlusega, et anda Teie küsimusele ammendav vastus. Soovitan Teil täiendava info saamiseks pöörduda Soome ametiasutuse poole, kes on vastava nõude väljastanud või leida Soome õigusega kursis olev õigusnõustaja.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saada naiselt rahulikult lahutus, kui oleme juba 14 aastat lahus elanud?06.06.2014
Vanus 67, mees. Elan seaduslikust abikaasast lahus täiesti omaette, alates 2000. aastast, olles jätnud korteri kogu täiega abikaasale. Lapsed täiskasvanud, vanim lapselaps juba 23 aastat vana. Ühisvara ei oma peale korteri, mis ongi juba tema nimel. Minu jaoks minevik aga tema lahutust millegipärast anda ei taha. Kindel soov on aga ühele eluetapile lõpuks punkt panna, enne kui hilja. Andke nõu, kuidas seda teha, vaikselt ilma kärata, kuna elan väikelinnas ja ei taha sattuda tähelepanu alla ning veel vähem hakata kaklema endise abikaasaga. Seega küsimus, kuidas saada lahutus?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui abikaasaga abielu lahutamise osas kokkuleppele saada ei õnnestu, ei ole võimalik abielu kohtuväliselt perekonnaseisuasutuses lahutada. Sellisel juhul tuleb abielu lahutamiseks pöörduda kohtu poole.
Võiksite veel enne kohtusse pöördumist kaaluda abikaasale abielu lahutamiseks ettepaneku esitamist läbi kolmanda isiku, s.o advokaadi- või õigusbüroo vahendusel, mõnikord võetakse sellist ettepanekut tõsisemalt kui teise abikaasa poolt esitatuna.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas alimente on võimalik maksta ka esemetes (riided, jalanõud jne) näidates tšekke?03.06.2014
Tere,
Olen lapse isa, kes on iga kuu kohustatud maksma lapse eest alimente 191.- eurot. Lapse ema väidab, et ta ei saa lapsele alla 90 euroseid jalanõusid jne.
1) Kas alimente on võimalik maksta ka esemetes (riided, jalanõud jne.) näidates tšekke? Kui ma need ise ostaksin.
2) Kas mina saan nõuda lapse emalt tšekke või mingit tõestust, et ta on lapse peale kulutanud alimendid? (ema ja laps elavad 5 toalises korteris. Ema käib reisidel. On ostnud endale auto)
3) Kas sellisel juhul kui laps on pool kuud minu juures ja pool kuud ema juures peab ikka alimente maksma? Kui laps on minu juures siis kulub lapsele minu juures samuti toidule raha ja muud elamis kulud.
4) Kas mul on mingi võimalus alimentide summat vähendada? Hetkel olen töötu. Ja uue elukaaslasega on teine laps 3 kuu pärast tulemas. Kas saab alimentide summat ennem uue lapse sündimist väiksemaks taotleda?
5) Kuna olen pool aastat töötu olnud siis ei ole kuidagi suutnud maksta mingi aeg alimente ja lapse ema andis minu tagaselja selle asja kohtutäiturile, kuigi ta teadis ja sai sellest aru, et olen töötu. Leppisime kokku, et hiljem kui võimalus tekib maksan tagasi. Kas mul on ka selles osas mingeid õigusi ja võimalusi. Hetkel lisandus veel alimentide võlale ka kohtutäituri tasu, mille suuruseks on ligikaudu 600.- eurot. Seega algsest võlast sai topelt suurusega võlg.
Olen lapse isa, kes on iga kuu kohustatud maksma lapse eest alimente 191.- eurot. Lapse ema väidab, et ta ei saa lapsele alla 90 euroseid jalanõusid jne.
1) Kas alimente on võimalik maksta ka esemetes (riided, jalanõud jne.) näidates tšekke? Kui ma need ise ostaksin.
2) Kas mina saan nõuda lapse emalt tšekke või mingit tõestust, et ta on lapse peale kulutanud alimendid? (ema ja laps elavad 5 toalises korteris. Ema käib reisidel. On ostnud endale auto)
3) Kas sellisel juhul kui laps on pool kuud minu juures ja pool kuud ema juures peab ikka alimente maksma? Kui laps on minu juures siis kulub lapsele minu juures samuti toidule raha ja muud elamis kulud.
4) Kas mul on mingi võimalus alimentide summat vähendada? Hetkel olen töötu. Ja uue elukaaslasega on teine laps 3 kuu pärast tulemas. Kas saab alimentide summat ennem uue lapse sündimist väiksemaks taotleda?
5) Kuna olen pool aastat töötu olnud siis ei ole kuidagi suutnud maksta mingi aeg alimente ja lapse ema andis minu tagaselja selle asja kohtutäiturile, kuigi ta teadis ja sai sellest aru, et olen töötu. Leppisime kokku, et hiljem kui võimalus tekib maksan tagasi. Kas mul on ka selles osas mingeid õigusi ja võimalusi. Hetkel lisandus veel alimentide võlale ka kohtutäituri tasu, mille suuruseks on ligikaudu 600.- eurot. Seega algsest võlast sai topelt suurusega võlg.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Lapsest lahus elaval vanemal on võimalus täita lapse ees ülalpidamiskohustust vahetult ehk osta lapsele vajalikke asju ja maksta näiteks lapse treeningute arveid. Selline võimalus on olemas juhul, kui vanemad on eelnevalt sõlminud sellekohase kokkuleppe – reeglina täidab lahus elav vanem oma ülalpidamiskohustust siiski elatist makstes.
Kui elatis on juba kohtuotsusega välja mõistetud, tuleb elatisraha maksta vastavalt kohtuotsusele, vastasel juhul võib last kasvatav vanem pöörduda kohtutäituri poole ja nõuda maksmata jäänud elatisraha (vaatamata sellele, et lahus elav vanem on tegelikult lapsele elatisraha ulatuses vajalikke esemeid soetanud). Elatist saav vanem peab küll elatisraha kasutama lapse huvides, kuid samas ei ole tal kohustust esitada elatist maksvale vanemale kuludokumente lapsele tehtud kulude tõendamiseks.
Kui laps veedab mõlema vanemaga võrdse osa ajast, ei peaks kumbki vanem elatist maksma, sest ajal, mil laps parasjagu emma-kumma vanema juures viibib, täidab see vanem oma ülalpidamiskohustust ju vahetult. Kui elatise väljamõistmise ajal oli lapse elukoht püsivalt ema juures, kuid nüüd elab laps võrdselt mõlema vanema juures, on põhjendatud pöörduda kohtuotsuse muutmiseks kohtu poole. Elatise vähendamiseks võib anda alust ka asjaolu, et Teie poolt ülalpeetavate isikute arv on suurenud.
Kui otsustate kohtuotsuse muutmiseks pöörduda kohtu poole ja kohus peab Teie nõuet põhjendatuks, ei muudeta kohtuotsust tagasiulatuvalt ehk siis praeguseks tekkinud elatisvõlg tuleb Teil ikkagi tasuda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abielu kohtulikult lahutades määratakse automaatselt ka laste alaline elukoht?02.06.2014
Tere!
Kas abielu kohtulikult lahutades määratakse automaatselt ka laste alaline elukoht? Juhul kui mitte, siis kas need kaks asja saab ühes hagis siduda? Või peab laste elukoha määramaiseks siiski eraldi hagi tegema?
Kas abielu kohtulikult lahutades määratakse automaatselt ka laste alaline elukoht? Juhul kui mitte, siis kas need kaks asja saab ühes hagis siduda? Või peab laste elukoha määramaiseks siiski eraldi hagi tegema?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Abielu lahutamisel automaatselt lastega seotud küsimusi ei arutata. Kui vanem soovib ühes kohtumenetluses arutada nii abielu lahutamist kui ka lastega seotud küsimusi (hooldusõigus ja suhtlemiskord), peavad hagiavalduses vastavad nõuded ka sisalduma.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand