Perekonnaõigus
Küsimus: Kuidas saada lapsele ainuhooldust ja teisele lapsele oma perekonnanime?02.06.2014
Mul on kaks last, üks on minu perekonnanimega, teisel lapsel isa perekonnanimi. Kaks aastat tagasi panin ma alimendid peale ja ta pole maksnud. Sai mu peale kurjaks. Lastest ta huvi ka ei tunne ning ma pole ka peale käinud, et miks sa ei tunne huvi. Raha muresi mul pole, sai pandud sellepärast, et lapsed ei peaks tulevikus tema võlgu tasuma. Sooviks saada endale ainuhooldust ja teisele lapsele oma perekonnanime? Kas see on võimalik?
Ettetänades
Ettetänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui soovite lapse ainuhooldusõigust, peate vastava avaldusega pöörduma kohtu poole. Kui kohus peab Teie avaldust põhjendatuks, annab kohus Teile lapse hooldusõiguse täielikult üle ja edaspidi saate lapsega seotud otsuseid vastu võtta ainuisikuliselt. Siiski säilib lapse isal õigus lapsega suhelda.
Lapse perekonnanime muutmiseks on vaja mõlema vanema nõusolekut. Kui lapse isa nõusolekut ei anna, on võimalik kohtult taotleda otsustusõigust lapse perekonnanime muutmiseks. Kui kohus Teie nõude rahuldab, on Teil õigus lapse isa nõusolekuta lapse perekonnanime muuta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saab mees nõuda ennetava DNA testi tegemist, et naine ei saaks hakata temalt midagi nõudma?30.05.2014
Siiani jääb arusaamatuks kuidas isa ise saab nõuda dna ekspertiisi tegemist eelnevalt enne kui lapse ema hakkab midagi üldse nõudma kui hakkab? Miks selline küsimus on see, et mõni naine võib väita mida iganes, kes on tema lapse isa ja häirida selle mehe elu ja suhteid ja kui mees soovib selle asja lahendada siis kuidas seda teha?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui mees on kindel, et ei ole last eostanud, ei pea mees lapse isadust omaks võtma. Kui lapse ema sellega ei nõustu, on lapse emal õigus nõuda kohtu kaudu isaduse tuvastamist – selleks teostatakse dna-analüüs, mis selgitab välja, kas mees on lapse eostanud või mitte.
Kui mees on isaduse juba omaks võtnud, kuid hakkab mingil põhjusel kahtlema oma isaduses, on mehel õigus isaduse vaidlustamiseks kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas invaliidsel abikaasal on õigus nõuda peale lahutust toetust teiselt poolelt?30.05.2014
Kas invaliidsel (diabeet) abikaasal on õigus nõuda peale lahutust toetust teiselt poolelt? Me ei ela ja pole näinud üksteist kolm aastat, ja nüüd sooviks ametlikult lahutada. Mina töötan aga abikaasa ei tööta. Tänan
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui lahutatud abikaasa ei suuda oma terviseseisundi tõttu peale abielu lahutamist ise enda ülalpidamise eest hoolitseda ja terviseseisundist tingitud abivajadus oli abielu lahutamise ajaks olemas, võib ta nõuda endale ülalpidamist teiselt lahutatud abikaasalt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ma saan lahutuse läbi interneti kui ma elan Inglismaal ja minu abikaasa on eestlanna?30.05.2014
Tere, Kas ma saan lahutuse läbi interneti kui ma elan Inglismaal ja minu abikaasa on eestlanna?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Nagu ma aru saan, soovite abielu lahutada Eestis, kuid ise elate Inglismaal. Hagiavalduse abielu lahutamiseks saate kohtule esitada läbi interneti, kuid kohtuistungile tuleb reeglina siiski isiklikult kohale tulla. Kui Te kohtuistungile kohale ei ilmu, on kohtul õigus asi sisuliselt lahendada ehk abielu lahutada, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtule piisavalt selged.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas peaks jagunema lastetoetus, kui kaks last elavad ema juures ja üks isa juures?28.05.2014
1. Kui perekonnas on 3 last ja 1 elab isa juures ja 2 ema juures, siis kuidas peaks olema jaotatud lapsetoetustasu?
Praegu maksab isa miinimummäära ulatuses raha emale (177.-) ja lisaks saab lapse ema ka lapsetoetust.
2. Lapse ema soovis võtta kolmandat last kuuks ajaks enda juurde ja küsis lisaks 177.- kuus lisaks ning kuna vastati, et täissummat pole võimalik maksta, siis öeldi, et sellisel juhul ei ole võimalik kahe ema juures oleva lapsega kohtuda. Kas lapse emal on õigus keelduda isale lapsi andmast, kui see ei täida soovitud maksekohustusi (arvestades seda, et kaks ema juures elavat last on samuti isa juures ka varasemalt olnud ja nende eest pole tasaarveldust tehtud). Tavaolukorras oleks normaalne, et kui laps on kuu aega teise vanema juures, siis tuleb ka elatisraha üle vaadata aga olukorra teeb keeruliseks see, et lapse ema saab ka kolmanda lapse eest lapsetoetust ehkki reaalselt kasvatab kahte last ning manipuleerib õigusega lapsi näha.
tänades vastuse eest
Praegu maksab isa miinimummäära ulatuses raha emale (177.-) ja lisaks saab lapse ema ka lapsetoetust.
2. Lapse ema soovis võtta kolmandat last kuuks ajaks enda juurde ja küsis lisaks 177.- kuus lisaks ning kuna vastati, et täissummat pole võimalik maksta, siis öeldi, et sellisel juhul ei ole võimalik kahe ema juures oleva lapsega kohtuda. Kas lapse emal on õigus keelduda isale lapsi andmast, kui see ei täida soovitud maksekohustusi (arvestades seda, et kaks ema juures elavat last on samuti isa juures ka varasemalt olnud ja nende eest pole tasaarveldust tehtud). Tavaolukorras oleks normaalne, et kui laps on kuu aega teise vanema juures, siis tuleb ka elatisraha üle vaadata aga olukorra teeb keeruliseks see, et lapse ema saab ka kolmanda lapse eest lapsetoetust ehkki reaalselt kasvatab kahte last ning manipuleerib õigusega lapsi näha.
tänades vastuse eest
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Eeskätt märgin ära, et elatise maksmine ja lapsega suhtlemine on kaks eraldiseisvat asja ega ole üksteisest sõltuvuses ehk siis laste emal ei ole õigust keelata isale lastega suhtlemist seetõttu, et vanemad ei saa laste ülalpidamisküsimustes kokkuleppele.
Kui kõikide laste ülalpidamiskulud on enam-vähem võrdsed ja jäävad alampalga ulatusse, peaks vanem, kelle juures elab üks laps, maksma miinimumulatuses elatist vanemale, kelle kasvatada on kaks last. Kui kahte last kasvatava vanema juurde läheb üheks kalendrikuuks ka kolmas laps, peaks teine vanem maksma selle kalendrikuu eest täiendavalt miiniumummääras elatist muidu tema juures elava lapse eest. Samasugusel põhimõttel peaks ülalpidamiskohustuse täitmist arvestama ka siis, kui mõnel kuul läheb ühte last kasvata vanema juurde teine laps/kaks last.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kelle kasvatada jääb laps, kui emaga peaks midagi juhtuma, kas elukaaslasel tekib ka mingi hooldusõigus?28.05.2014
Tere. Elame elukaaslasega juba pikemat aega koos ja temal on eelmisest suhtest väike laps. Ükspäev hakkasime mõtlema, et kui lapse emaga peaks midagi tõsist juhtuma, kas kohus määrab lapse bioloogilise isa juurde, kes teda ei ole kunagi kasvatanud või ainuhooldus jääb minule, kes on lapsega tegelenud peaaegu sünnist saati? Või kuidas saaksin lapse hoolduse endale, kui elukaaslane pole ühtegi dokumenti vormistanud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Lapse kasvatamise õigus ja kohustus lasub eeskätt lapse bioloogilisel vanemal, seega olukorras, kui Teie elukaaslane sureb, oleks lapse kasvatamise õigus (ja ka kohustus) lapse elus oleval vanemal ehk lapse bioloogilisel isal.
Kui lapse bioloogiline isa ei ole last kunagi kasvatanud ega hooli lapse käekäigust, võite kaaluda lapse bioloogilisele isale ettepaneku tegemist lapse lapsendamiseks nõusoleku andmiseks. Kui lapse bioloogiline isa annab vastava nõusoleku, on Teil võimalik laps lapsendada ja sellises olukorras jääks laps teise vanema surma korral Teie kasvatada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas vanematevahelised last puudutavad kirjalikud kokkulepped tuleb notariaalselt kinnitada?27.05.2014
Tere!
Meil on lapsele ühine hooldusõigus, kuid ei ela lapse isaga koos. On plaanis sõlmida temaga kirjalik kokkulepe hooldusõiguse teostamiseks ja tingimuste osas juhuks, kui mina emana ei ole suuteline püsivalt lapse eest hoolitsema. See on tulevikuks ja igaks juhuks, et lapse huvid oleks kaitstud ja sõlmitud kokkulepped oleks kehtivad. Kas selline kirjalik kokkulepe tuleb notariaalselt kinnitada või piisab, kui mõlemale osapoolele jääb originaalallkirjaga eksemplar? Tähtis ongi, et sõlmitud kokkulepped oleks kehtivad, juhuks kui mingil põhjusel peaks tekkima kohtuvaidlus.
Tänan!
Meil on lapsele ühine hooldusõigus, kuid ei ela lapse isaga koos. On plaanis sõlmida temaga kirjalik kokkulepe hooldusõiguse teostamiseks ja tingimuste osas juhuks, kui mina emana ei ole suuteline püsivalt lapse eest hoolitsema. See on tulevikuks ja igaks juhuks, et lapse huvid oleks kaitstud ja sõlmitud kokkulepped oleks kehtivad. Kas selline kirjalik kokkulepe tuleb notariaalselt kinnitada või piisab, kui mõlemale osapoolele jääb originaalallkirjaga eksemplar? Tähtis ongi, et sõlmitud kokkulepped oleks kehtivad, juhuks kui mingil põhjusel peaks tekkima kohtuvaidlus.
Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kahjuks jääb mulle kohati ebaselgeks, missuguse sisuga kokkuleppe soovite sõlmida, kuid reeglina võib vanematevaheline kokkulepe olla lihtkirjalik ega vaja notariaalset vormi.
Vanematevahelise kokkuleppega ei ole võimalik välistada olukorda, mil üks vanematest soovib lapsega seonduvas küsimuses kohtusse pöörduda, kuid sõlmitud kokkulepet on võimalik kohtumenetluses kasutada mõne asjaolu/väite tõendamiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas töövõimetuspensionist on võimalik elatisraha kinni pidada?27.05.2014
Tere
Lapsele on mõistetud 2004. aastal kohtu kaudu elatisraha 500 krooni. Ühe aasta isa seda ka maksis, aga hiljem ta ametlikult tööl ei käinud ja ka maksmine lõppes. Nüüd saab ta töövõimetuspensioni. Mõtlesin, et annan asja kohtutäiturile, aga kas töövõimetuspensionist on võimalik elatisraha kinni pidada?
Lapsele on mõistetud 2004. aastal kohtu kaudu elatisraha 500 krooni. Ühe aasta isa seda ka maksis, aga hiljem ta ametlikult tööl ei käinud ja ka maksmine lõppes. Nüüd saab ta töövõimetuspensioni. Mõtlesin, et annan asja kohtutäiturile, aga kas töövõimetuspensionist on võimalik elatisraha kinni pidada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Töövõimetuspension on üks riikliku pensioni liikidest ja TsMS § 131 lõike 1 punktist 10 lähtuvalt ei saa seadusega sätestatud ulatuses riiklikule pensionile sissenõuet pöörata.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas käituda ja tegutseda olukorras, kus lapsed elavad isa juures ja ema tahab nüüd enda juurde võtta?27.05.2014
Umbes 2.a. tagasi lõppes u.10.a. kestnud vaba kooselu. Suurte erimeelsustega, aga siiski ühiselt jõudsime otsuseni, et lapsed (10 ja 7) jäävad oma elukohta(eramaja) edasi. Lihtsalt nii lastel turvalisem ja kindlam. See tähendab minu kasvatada. Elame väikelinnas. Naisterahvas alustas uut ja kirevat elu kaugemal suuremas linnas. Lapsed käivad tema juures nädalavahetustel u. kaks korda kuus ja võimalusel ka rohkem. Minu poolseid takistusi lastega suhtlemisel emale ei ole. Elab ta üürikorteris koos sõbrannaga. Nüüd mehekandidaat tekkinud. Kõik laste kasvatamisega ja hobidega seotud kulud olen kandnud mina. Ema toetus minimaalne (mõned riideesemed ja vanema poisi huviring). Kui olen laste toetuseks temalt küsinud, ütleb ta, et tal ei ole raha. Põhjendab oma raske majanduslikku olukorra ja min palgaga. Ametlikult elatusraha ma temalt nõudnud pole. Kohaliku sotsiaaltöötaja ja lastekaitse abiga taotlesin aasta tagasi lasterahad enda arvele. Laste elamistingimused ja majanduslik olukord hea. Probleeme pole ja õppeedukus ka korras. Minu tööl olemise ajal tegelevad lastega minu ema ja isa, nagu nad seda ka kooselu ajal palju tegid.
Erimeelsused tulevad raha teemal ja nüüd ka sellest, et ema arvab, et ta tahaks edaspidi lapsed enda juurde võtta. Põhjendab ta suuremas linnas paremate võimalustega laste hüvanguks ja sellega, et vanavanematel nii ka lihtsam.
Kuna naisterahvas on eelnevalt väga palju ja korduvalt vastutustundetult käitunud. Varasemal lahusolekuajal ta lastega ilma minu pere ja minu toetuseta hakkama ei saanud. Majanduslik olukord oluliselt paranenud pole. Toetavat võrgustikku lastele tal pakkuda ei ole (kui selleks ei saa lugeda mõnda tekkinud sõpra v sõbrannat). Normaalsed elamistingimused lastele küsimärgi all. Töögraafik vahest õhtutundidel. Lapsed ise selget seisukohta võtta ei oska. Tahavad koos olla nii ema kui isaga. Nad ei tea ju täpselt mis neid tegelikult uues kodus pikemaajaliselt ees ootaks. Minu ja lähedaste arvamus on, et lastel praeguses kodus jätkuvalt parem ja kindlam. Olen nõus vajadusel ema hoole alla andma noorema lapse, kuna sealses linnas on tema puudega seotud probleemide lahendamiseks natuke paremad tingimused. Väiksem laps igatseb ka rohkem ema lähedust. Ema aga soovib nüüd mõlemaid lapsi enda juurde. Väidab, et ta saab hakkama. Mina selles absoluutselt kindel pole.
Kuidas lahendada antud olukord, kui me kokkulepet ei saavuta? Kas mul on õigust lasta määratleda laste elukoht? Kuidas fikseerida ametlikult 2 aastat kestnud olukord, kui asi peaks kohtusse minema? Kas mul on õigus takistada laste emal tekitamast olukord, kus ta paneb lapsed enda juurde kooli ja jätabki sinna?Edaspidi kindlustab ta enda ja laste majandusliku olukorra sellega, et nõuab minult elatist näiteks? Kas on reaalne loota minu jaoks positiivsele kohtulahendile, kui asi peaks nii kaugele arenema?
Erimeelsused tulevad raha teemal ja nüüd ka sellest, et ema arvab, et ta tahaks edaspidi lapsed enda juurde võtta. Põhjendab ta suuremas linnas paremate võimalustega laste hüvanguks ja sellega, et vanavanematel nii ka lihtsam.
Kuna naisterahvas on eelnevalt väga palju ja korduvalt vastutustundetult käitunud. Varasemal lahusolekuajal ta lastega ilma minu pere ja minu toetuseta hakkama ei saanud. Majanduslik olukord oluliselt paranenud pole. Toetavat võrgustikku lastele tal pakkuda ei ole (kui selleks ei saa lugeda mõnda tekkinud sõpra v sõbrannat). Normaalsed elamistingimused lastele küsimärgi all. Töögraafik vahest õhtutundidel. Lapsed ise selget seisukohta võtta ei oska. Tahavad koos olla nii ema kui isaga. Nad ei tea ju täpselt mis neid tegelikult uues kodus pikemaajaliselt ees ootaks. Minu ja lähedaste arvamus on, et lastel praeguses kodus jätkuvalt parem ja kindlam. Olen nõus vajadusel ema hoole alla andma noorema lapse, kuna sealses linnas on tema puudega seotud probleemide lahendamiseks natuke paremad tingimused. Väiksem laps igatseb ka rohkem ema lähedust. Ema aga soovib nüüd mõlemaid lapsi enda juurde. Väidab, et ta saab hakkama. Mina selles absoluutselt kindel pole.
Kuidas lahendada antud olukord, kui me kokkulepet ei saavuta? Kas mul on õigust lasta määratleda laste elukoht? Kuidas fikseerida ametlikult 2 aastat kestnud olukord, kui asi peaks kohtusse minema? Kas mul on õigus takistada laste emal tekitamast olukord, kus ta paneb lapsed enda juurde kooli ja jätabki sinna?Edaspidi kindlustab ta enda ja laste majandusliku olukorra sellega, et nõuab minult elatist näiteks? Kas on reaalne loota minu jaoks positiivsele kohtulahendile, kui asi peaks nii kaugele arenema?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Eeskätt peab antud vaidluse lahendamisel lähtuma laste huvidest ehk siis sellest, kumma vanema juures on nende huvid rohkem tagatud. Kui lapsed on juba 2 aastat elanud Teiega ja nad on oma praeguse elukorraldusega igati rahul, pole ilmselt põhjendatud nende elukoha muutmine, eriti veel teise linna, kus lastel puudub sõprusringkond ja vahetada tuleb kooli/lasteaeda.
Kui Te laste emaga kokkuleppele ei saa, tuleks pöörduda laste viibimiskoha otsustusõiguse taotlemiseks kohtu poole – kui kohus Teie nõude rahuldab, on Teil õigus ainuisikuliselt otsustada, kus lapsed edaspidi elama hakkavad. Reeglina ei pea kohtud põhjendatuks laste väljakujunenud elukorralduse drastilist muutmist, seega võib kohus Teie nõude rahuldada küll.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ma saan vastu seista kui ema tahab poisi elatisraha suurendada, kuid mul nüüd uus pere ja ka lapsed?26.05.2014
Tere.
Maksan elatusrahasid oma kahele pojale aastast 2008 ja kohtu otsusega, kuni saavad kahekasteist. Vanem poeg sai nüüd kahekasateist. Ja maksan talle edasi tema kontole, kuna ta käib koolis. Aga laste ema arvas nüüd tal raha vähem ja annab asja uuesti kohtusse, et saada noorema poja eest, siis vastavalt uue seaduse järgi, vist on miinimum 177,50 eurot, muidu maksan 115 ühe lapse kohta. Endal uus pere, kus kasvab ka üks laps ja teine on augustis tulemas. Küsimus selline, et kas mul on mingi võimalus sinna vastu võidelda.
Maksan elatusrahasid oma kahele pojale aastast 2008 ja kohtu otsusega, kuni saavad kahekasteist. Vanem poeg sai nüüd kahekasateist. Ja maksan talle edasi tema kontole, kuna ta käib koolis. Aga laste ema arvas nüüd tal raha vähem ja annab asja uuesti kohtusse, et saada noorema poja eest, siis vastavalt uue seaduse järgi, vist on miinimum 177,50 eurot, muidu maksan 115 ühe lapse kohta. Endal uus pere, kus kasvab ka üks laps ja teine on augustis tulemas. Küsimus selline, et kas mul on mingi võimalus sinna vastu võidelda.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Asjaolu, et Teil on veel ülalpeetavaid, annab iseenesest võimaluse vähendada elatist alla kehtiva miinimummäära ehk siis Teie puhul säilitada olemasoleva olukorra. Vaidlust ei ole selles, et Teil on mitu ülalpeetavat, kuid määravaks saab antud juhul ilmselt Teie sissetulek – st küsimus, kas Teie sissetulek võimaldab kõikidele lastele miinimummääras elatist maksta.
Kui vanemate laste ema siiski otsustab esitada kohtule elatise suurendmise nõude, on Teil võimalik esitada vastuväide, toetudes ülalviidatud asjaoludele.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand