Perekonnaõigus
Küsimus: Kuidas isalt hooldusõigus ära võtta kui ta alkoholijoobes ajab öösiti mind ja last kodunt välja?20.06.2014
Tere,
Mul on probleem lapse isaga, kes tarbib aeg-ajalt alkoholi ja ajab öösiti mind ja last kodunt välja. Kas mul on õigus temalt lapse hooldusõigus ära võtta? See toimub igal nädalavahetusel ja laps kardab oma isa kui ta on joobes olekus.
Mul on probleem lapse isaga, kes tarbib aeg-ajalt alkoholi ja ajab öösiti mind ja last kodunt välja. Kas mul on õigus temalt lapse hooldusõigus ära võtta? See toimub igal nädalavahetusel ja laps kardab oma isa kui ta on joobes olekus.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Eeskätt peaksite minu hinnangul leidma lapse isast eraldi elamispinna, sest pelgalt isalt hooldusõiguse äravõtmine ei garanteerida seda, et isa enam Teie poolt kirjeldatud viisil käituda ei võiks.
Kui olete lapsega eraldi elama kolinud, kuid lapse ühise hooldusõiguse teostamine on problemaatiline, võib olla põhjendatud ühise hooldusõiguse lõpetamiseks kohtu poole pöördumine.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas lapsendada last, kui lapse isa ei kirjuta alla loobumisavaldusele, kuid lapse emal on ainuhooldusõigus?19.06.2014
Tere.
Sooviksin oma naise last lapsendada. Lapse bioloogiline isa pole last toetanud ega tema vastu huvi tundnud juba 3 aastat. Naine on kohtumäärusega saanud lapse isiku- ja ainuhooldusõiguse. Lapse isa last enda omaks ei tunnista ning ei ole nõus loobumisavaldust allkirjastama.
Kas on olemas muid võimalusi, et laps lapsendada ilma isa loobumisavalduseta? Käisin täna Maavalitsuse lastekaitse spetsialisti juures, kuid ta oli hetkel puhkusel.
Sooviksin oma naise last lapsendada. Lapse bioloogiline isa pole last toetanud ega tema vastu huvi tundnud juba 3 aastat. Naine on kohtumäärusega saanud lapse isiku- ja ainuhooldusõiguse. Lapse isa last enda omaks ei tunnista ning ei ole nõus loobumisavaldust allkirjastama.
Kas on olemas muid võimalusi, et laps lapsendada ilma isa loobumisavalduseta? Käisin täna Maavalitsuse lastekaitse spetsialisti juures, kuid ta oli hetkel puhkusel.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina on lapse lapsendamiseks vajalik mõlema vanema nõusolek, kuid erandina on võimalik last lapsendada ka vanema nõusolekuta, kui vanemalt on lapse isikuhooldusõigus PkS § 135 alusel täielikult ära võetud.
PkS § 135 alusel taotleb vanemalt lapse isikuhooldusõiguse äravõtmist lapse elukohajärgne kohalik omavalitsus. Seega olukorras, mil see on põhjendatud, peaks vanem pöörduma oma murega kohaliku omavalitsuse poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas ennast kaitsta, kui isa, kes ei ole minu ema ja mind toetanud, nõuab nüüd minult enda rahalist aitamist?19.06.2014
Tere!
Olen alljärgnevas situatsioonis: Olen 32-aastane kahe lapse ema (2-aastane, 8-aastane), olen lahutatud. Minu ema läks isast lahku siis, kui ma olin 2-aastane. Oma isa nägin siis, kui olin 21-aastane (ise leidsin ta üles). Isa on maksnud alimente 1 aasta ja siis palus alimentide vähendamist (siis kui olin 3-aastane). Isa abiellus tol ajal 2. kord, sellest abielust on tal nüüd kaks täiskasvanut last. Hetkel on ta 3. korda abielus ja temal on alalealine poeg. Peale alimentide vähendamist lõppes alimentide laekumine üldse (siis olin ca 5-aastane). Mingisugust tuge temalt pärast ei olnud (õppisin samuti ülikoolis, võtsin õppelaenu).
Nüüd ta nõuab raha selleks, et maksta oma võlad kinni. Minu sissetulekust napilt piisab enda ja laste jaoks. Mida ma saan teha selleks, et ennast kaitsta, mis dokumente tuleb esitada selleks, et tõestada, et minu ema ei ole temalt elatisraha saanud (v.a. esimesed kaks aastat peale lahutust)? Ma ei teagi, kuidas ja kust on võimalik saada tõestavaid dokumente, mis on nö tagantjärgi.
Ette tänades
Olen alljärgnevas situatsioonis: Olen 32-aastane kahe lapse ema (2-aastane, 8-aastane), olen lahutatud. Minu ema läks isast lahku siis, kui ma olin 2-aastane. Oma isa nägin siis, kui olin 21-aastane (ise leidsin ta üles). Isa on maksnud alimente 1 aasta ja siis palus alimentide vähendamist (siis kui olin 3-aastane). Isa abiellus tol ajal 2. kord, sellest abielust on tal nüüd kaks täiskasvanut last. Hetkel on ta 3. korda abielus ja temal on alalealine poeg. Peale alimentide vähendamist lõppes alimentide laekumine üldse (siis olin ca 5-aastane). Mingisugust tuge temalt pärast ei olnud (õppisin samuti ülikoolis, võtsin õppelaenu).
Nüüd ta nõuab raha selleks, et maksta oma võlad kinni. Minu sissetulekust napilt piisab enda ja laste jaoks. Mida ma saan teha selleks, et ennast kaitsta, mis dokumente tuleb esitada selleks, et tõestada, et minu ema ei ole temalt elatisraha saanud (v.a. esimesed kaks aastat peale lahutust)? Ma ei teagi, kuidas ja kust on võimalik saada tõestavaid dokumente, mis on nö tagantjärgi.
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ülalpidamiskohustus tekib lapsel vanema suhtes siis, kui vanemal on tekkinud abivajadus – reeglina olukorras, mil vanem ei suuda enam tervisliku seisundi tõttu ise enda eest hoolt kanda. Sellisel juhul vastutavad kõik tema (täisealised) lapsed ühiselt tema ülalpidamise eest, kuid erandlikult mõnel lapsel ei pruugi vanema suhtes ülalpidamiskohustust olla, muuhulgas olukorras, mil vanem on kunagi rikkunud ülalpidamiskohustust lapse suhtes.
Olen seisukohal, et võlgade tekkimine ei ole vanema abivajadus, kuivõrd täiskasvanud isik peab ise vastutama vabatahtlikult võetud finantskohustuste eest ja lapsed ei ole kohustatud vanema võetud võlgu kinni maksma. Seega juhul, kui Te ei soovi oma isa abistada, peaksite rahalise abi andmisest lihtsalt keelduma, sest Teie käest võlausaldajad isa võlgu sisse nõuda ei saa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on võimalik Soome riigis ametlikult töötavalt laste isalt nõuda välja alimente, kust alustada?18.06.2014
Mure selline, et laste isa elas mingi aeg Eestis. Meil on kokkulepitud ajad, mil ta lastega koos on, kuid on ette tulnud ka juhuseid, kus laste isa jätab kokkusaamise ära. Lasterahasid pole ta kaks kuud maksnud. Ennegi on olnud rahade kandmisega jamasid. Seega küsimus selline, kas on võimalik Soome riigis ametlikult töötavalt laste isalt nõuda välja alimente? Kuhu ma peaksin pöörduma, et sellist asja teha? Samuti sooviksin siis ühtlasi leppida kokku ka kindlad ajad, mil isa lastega olla saab. Ning olen internetist lugenud, et kui laste ema ei saa tööl käia, kuna kasvatab lapsi, siis kuni lapse 1,6-aastaseks saamiseni peab laste isa ka ema toetama. Vastab selline jutt tõele?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laste isa alaline elu- ja töökoht on Soomes, peaksite elatise taotlemiseks pöörduma Justiitsministeeriumi poole. Rohkem infot, sh Justiitsministeeriumile esitatavate dokumentide kohta leiate järgnevalt veebiaadressilt: http://www.juristaitab.ee/KKK/perekonnasuhted/elatis-lapsele/kuidas-elatist-taotleda-teises-euroopa-liidu-liikmesriigis
Perekonnaseaduse kohaselt peab lapse isa juhul, kui ema ei saa lapse hooldamise tõttu endale ise sissetulekut teenida, lapse ema ülal pidama maksmimaalselt lapse 3-aastaseks saamiseni.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saada lahti eksabikaasast, kes terroriseerib psüühiliselt 24/7?17.06.2014
Tere
5 aastat tagasi alustasin kooselu oma eksabikaasaga. Meil on laps, praegu on 17-aastane. Viimase 3 aasta jooksul toimub pidev terror, alguses oli kord kuus, nüüd iga päeva. Põhiline on see, kui sinul on teine arvamus, siis see on vale arvamus. Ja see tähendab 24 tundi solvamist, mõnitamist jne. Rääkimisest temaga ei piisa. Kannatus lõppeb minul ja lapsel, kuna on sama suhtumine lapsega. Füüsilist vägivalda tema poolt pole, ainult suuline, aga see kestab 24 tundi. Kuna elame ühes majas (maja on minu omand), siis teda vältida ei saa. Ise tema ei koli välja, tööl ei käi. Mida ja kuidas saab sellest lahti? Tunnistan, minu poolt oli mitu korda füüsiline vastupanu, kord käis politsei kohal. Näen, et kannatus on piiril.
Tänan
5 aastat tagasi alustasin kooselu oma eksabikaasaga. Meil on laps, praegu on 17-aastane. Viimase 3 aasta jooksul toimub pidev terror, alguses oli kord kuus, nüüd iga päeva. Põhiline on see, kui sinul on teine arvamus, siis see on vale arvamus. Ja see tähendab 24 tundi solvamist, mõnitamist jne. Rääkimisest temaga ei piisa. Kannatus lõppeb minul ja lapsel, kuna on sama suhtumine lapsega. Füüsilist vägivalda tema poolt pole, ainult suuline, aga see kestab 24 tundi. Kuna elame ühes majas (maja on minu omand), siis teda vältida ei saa. Ise tema ei koli välja, tööl ei käi. Mida ja kuidas saab sellest lahti? Tunnistan, minu poolt oli mitu korda füüsiline vastupanu, kord käis politsei kohal. Näen, et kannatus on piiril.
Tänan
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui soovite endise abikaasaga kooselu lõpetada, kuid endine abikaasa ei nõustu Teile kuuluvalt elamispinnalt lahkuma, tuleb valduse vabastamise nõudega pöörduda kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis summa ma võiksin mehelt elatisrahaks küsida, kui ma ise ei saa tööl käija ja mees töötab ametlikult Soomes?17.06.2014
Tere
Ma olen 2-aastast last kasvatanud üksi. Esimesed pool aastat olime küll lapse isaga koos, aga kuna Ta töötas Soomes, on algusest peale olnud passiivne pool. Nüüd veel eriti. Kuna enam ei jõua jageleda alimentide osas, otsustasin asja ametlikuks ajada.
Lapse isa töötab Soomes ametlikult. Kuna Eestis on Tal kohtutäitur kaelas, ei oma siin pangakontot ja vara on ema nimele kirjutatud.
Lapse igakuine kulutus on vähemalt 453 eurot (paljud asjad ostavad mu pereliikmed ja need pole sisse arvutatud). Ise ma tööl käia ei saa, kuna laps lasteaias veel ei käi ja kui proovisin, ei sobinud see mu lapsele ega emale (kelle juures me elame ja kes ei saanud oma töökohustusi täita).
Küsimused :
1) Kui annan asjale ametliku käigu, kas siis saavad ka kohtutäiturid teada, et Tal tegelikult on sissetulek ning vara?
2) Kas talle määratakse suurem aliment kuna, laps on alla 3 aasta ja minul pole võimalik Temaga võrdselt panustada (rahaliselt)?
3) Kui suur see summa võiks olla, mis ma ametlikult saada võiksin?
Ette tänades
Ma olen 2-aastast last kasvatanud üksi. Esimesed pool aastat olime küll lapse isaga koos, aga kuna Ta töötas Soomes, on algusest peale olnud passiivne pool. Nüüd veel eriti. Kuna enam ei jõua jageleda alimentide osas, otsustasin asja ametlikuks ajada.
Lapse isa töötab Soomes ametlikult. Kuna Eestis on Tal kohtutäitur kaelas, ei oma siin pangakontot ja vara on ema nimele kirjutatud.
Lapse igakuine kulutus on vähemalt 453 eurot (paljud asjad ostavad mu pereliikmed ja need pole sisse arvutatud). Ise ma tööl käia ei saa, kuna laps lasteaias veel ei käi ja kui proovisin, ei sobinud see mu lapsele ega emale (kelle juures me elame ja kes ei saanud oma töökohustusi täita).
Küsimused :
1) Kui annan asjale ametliku käigu, kas siis saavad ka kohtutäiturid teada, et Tal tegelikult on sissetulek ning vara?
2) Kas talle määratakse suurem aliment kuna, laps on alla 3 aasta ja minul pole võimalik Temaga võrdselt panustada (rahaliselt)?
3) Kui suur see summa võiks olla, mis ma ametlikult saada võiksin?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teil ei ole võimalik lapse kõrvalt tööl käia, on lapse isal lisaks lapsele ka Teie suhtes ülalpidamiskohustus ja seda kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.
Nii lapsele kui ka Teile makstava ülalpidamise suurus oleneb eeskätt teie mõlema vajadustest. Reeglina mõistetakse alaealisele lapsele elatis välja lapse vajadustest poole ulatuses ja teine pool jäetakse last kasvatava vanema kanda, kuid Teie olukorras võib kohus lapsele elatise välja mõista ka suuremas ulatuses. Teile makstava elatise suurus oleneb Teie vajadustest, keeruline on nimetada konkreetset summat, sest asjaolud pole piisavalt teada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui palju pean maksma elatist sel kuul, kui tütar lõpetab gümnaasiumi, kas terve kuu eest?16.06.2014
Tere! Olen 19-aastase tütre isa, kes maksab elatist kokkuleppe korras. Kokkuleppes on kirjas, et kohustub maksma igakuiselt elatusmiinimumi kuni gümnaasiumi lõpetamiseni. Siit küsimused:
A)Kas mul tuleb maksta terve selle kuu eest, millal on lõpetamine?
B)Kas mul tuleb jagada elatusmiinimum päevade peale ära ja maksta nende päevade eest, mis on kuni gümnaasiumi lõpetamiseni?
C)Kas mul tuleb üldse selle kuu eest maksta, kuna pole tervet kuud ja maksta tuleb igakuiselt? Küsin, kuna seda lauset saab võtta mitmeti!
Ette tänades!
A)Kas mul tuleb maksta terve selle kuu eest, millal on lõpetamine?
B)Kas mul tuleb jagada elatusmiinimum päevade peale ära ja maksta nende päevade eest, mis on kuni gümnaasiumi lõpetamiseni?
C)Kas mul tuleb üldse selle kuu eest maksta, kuna pole tervet kuud ja maksta tuleb igakuiselt? Küsin, kuna seda lauset saab võtta mitmeti!
Ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Seadusest (ning ka Teie ja lapse ema kokkuleppest) tulenevalt on vanemal ülalpidamiskohustus täiesealiseks saanud kuni 21-aastase laps suhtes, kes jätkab põhi- või keskhariduse omandamist. Sellest lähtuvalt on Teil ülalpidamiskohustus kuni lapse gümnaasiumi lõpetamiseni ehk teisisõnu peaksite maksma vaid päevade eest kuni kooli lõpetamiseni, s.o ajani, mil tütar omandab keskhariduse (Teie poolt väljapakutud variant B).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ema võib elatisrahast keelduda ning nõuda laste isalt nõusolekut laste nime muutmiseks?13.06.2014
Eksabikaasaga on meil 3 last, kes peale lahutust on elanud emaga. Ema ei nõudnud elatisraha kohtu kaudu, kuid oli notari poolt kinnitatud vanemate vaheline kokkuleppe, et isa jääb emale maksma 1 kolmandik oma palgast, kuid mitte vähem kui 200 eur kuus. Laste isa on võtnud omale uue naise ja ka uusi kohustusi (laenud ja muud). Maksis igakuiselt 200, kuid mitte rohkem, sellega on tekkinud niiöelda võlg ema ees 600 euro ulatuses.
1) Kas ema võib kohtult paluda ainuiksikulist hooldusõigust, kui suur sel juhul tõenäolisus kohtus võita.
2) Kas ema võib elatisrahast ja ka tekkinud võlast keelduda ning nõuda laste isalt nõusoleku laste nime muutmiseks.
3) Kas ja kus saab taotleda laste isa suhtlemiskorra reguleerimist (nõuda terve, kaine isa, neutraalsel territooriumil, kohtumiste pikkust jne)
4) Kas vaie laste perenime muutmiseks ning elatisraha suuruse määramine ja hooldusõiguse määramine saab ühte kohtupöördumisse panna?
5) Kas kohtuprotsess võib olla kirjalik, ilma laste kohalviibimiset (lapsed on 10-,7-,4-aastased).
6) Kas soovitate emale võtta juristi või ema saab ise kohus hakkama.
Suur tänu abi eest
1) Kas ema võib kohtult paluda ainuiksikulist hooldusõigust, kui suur sel juhul tõenäolisus kohtus võita.
2) Kas ema võib elatisrahast ja ka tekkinud võlast keelduda ning nõuda laste isalt nõusoleku laste nime muutmiseks.
3) Kas ja kus saab taotleda laste isa suhtlemiskorra reguleerimist (nõuda terve, kaine isa, neutraalsel territooriumil, kohtumiste pikkust jne)
4) Kas vaie laste perenime muutmiseks ning elatisraha suuruse määramine ja hooldusõiguse määramine saab ühte kohtupöördumisse panna?
5) Kas kohtuprotsess võib olla kirjalik, ilma laste kohalviibimiset (lapsed on 10-,7-,4-aastased).
6) Kas soovitate emale võtta juristi või ema saab ise kohus hakkama.
Suur tänu abi eest
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Laste ema (ja ka laste isa) võib igal ajal kohtult taotleda, et laste hooldusõigus antaks talle üle, kuid iseasi, kas kohus sellise nõude ka rahuldab. Üldiselt peaks ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ühele vanemale täielikult üleandmiseks esinema väga kaalukad põhjused ja reeglina kohtud ühele vanemale hooldusõigust täielikult üle ei anna.
Laste ema võib elatisraha mitte vastu võtta, kuid samas on tal igal ajal õigus ümber mõelda. Laste perekonnanime muutmiseks on ühise hooldusõiguse korral vajalik mõlema vanema nõusolek, seega kui laste isa vastavat nõusolekut ei anna, ei saa laste ema laste perekonnanimesid üksinda muuta.
Kui vanemad lastega suhtlemise korras omavahel kokkuleppele ei saa, võib kumbki vanem pöörduda lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega kohtu poole.
Laste ülalpidamisküsimusi ja hooldusõigusega seonduvat on võimalik arutada ühes menetluses.
Elatisraha väljamõistmine võib toimuda kirjalikus menetluses, kuid hooldusõigusasju arutatakse alati kohtuistungil. Lapsi kohtuistungile ei võeta, nende arvamus selgitatakse eelnevalt välja.
Perekonnaasjades esindaja otseselt vajalik ei ole, kuid samas võib see vanemale anda teatud kindlustunde, kui kohtuistungile esindaja siiski kaasa võtta. Pigem on olulisem kohtule korrektsete menetlusdokumentide esitamine, seega abi võiks kasutada kindlasti (hagi)avalduse koostamisel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas peaks nõudma kohtus elatisraha, kui soovin aasta eest tagasiulatuvalt ja laps saab juunis 18-aastaseks?13.06.2014
Tere
Kunagi 10 aastat tagasi sai lapse isaga kokkuleppele jõutud, et maksab vabatahtlikult 2000 krooni kuus. Eurole üle minnes hakkas maksma 127 eurot kuus. Kui aga elatisraha miinimum tõusis ja juurde küsides sain ainult räige sõimu osaliseks. Sinna see ka jäi, enda meelerahu huvides. Kuna miinimum on juba 177,5 euroni tõusnud, siis lapse suhtes oleks siiski õiglane, et isa poolne panus oleks siiski suurem, kui 127 eurot (mida ta lapsega kohtudes alati ka kommenteerib, et peab niigi oma raha maksma su (st minu) emale :)) Olen otsustanud esitada hagi tagasiulatuvalt 1 aasta, st, et summa, mis on siis 127 eurost puudu jäänud. Aga...asi on nüüd selles, et laps saab juunis 18 aastaseks ja õpib gümnaasiumis veel 1 aasta. Kuidas oleks siis hagi esitamine mõeldav, kas esitan mina ja nõuan saamata jäänud raha ja siis esitab laps hagi, et saada miinimumelatis kuni 19-aastaseks saamiseni. Kui peaks laps esitama hagi, kas on ka võimalik, et kohtus esindan mina teda, või tema kohalolek on vajalik. Kas sellist varianti ei ole, et enne lapse 18 aastaseks saamist esitan mina omad nõudmised, pluss veel selle, et miinimumelatist maksta lapse 19-aastaseks saamiseni. Soov on last ebameeldivustest säästa. Ja veel küsimus, et kust seda asjaajamist alustada.
Kunagi 10 aastat tagasi sai lapse isaga kokkuleppele jõutud, et maksab vabatahtlikult 2000 krooni kuus. Eurole üle minnes hakkas maksma 127 eurot kuus. Kui aga elatisraha miinimum tõusis ja juurde küsides sain ainult räige sõimu osaliseks. Sinna see ka jäi, enda meelerahu huvides. Kuna miinimum on juba 177,5 euroni tõusnud, siis lapse suhtes oleks siiski õiglane, et isa poolne panus oleks siiski suurem, kui 127 eurot (mida ta lapsega kohtudes alati ka kommenteerib, et peab niigi oma raha maksma su (st minu) emale :)) Olen otsustanud esitada hagi tagasiulatuvalt 1 aasta, st, et summa, mis on siis 127 eurost puudu jäänud. Aga...asi on nüüd selles, et laps saab juunis 18 aastaseks ja õpib gümnaasiumis veel 1 aasta. Kuidas oleks siis hagi esitamine mõeldav, kas esitan mina ja nõuan saamata jäänud raha ja siis esitab laps hagi, et saada miinimumelatis kuni 19-aastaseks saamiseni. Kui peaks laps esitama hagi, kas on ka võimalik, et kohtus esindan mina teda, või tema kohalolek on vajalik. Kas sellist varianti ei ole, et enne lapse 18 aastaseks saamist esitan mina omad nõudmised, pluss veel selle, et miinimumelatist maksta lapse 19-aastaseks saamiseni. Soov on last ebameeldivustest säästa. Ja veel küsimus, et kust seda asjaajamist alustada.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui esitate kohtule hagi elatise edasi- ja tagasiulatuvaks väljamõistmiseks enne lapse täisealiseks saamist, osalete lapse seadusliku esindajana kohtumenetluses Teie ja laps kohtumenetluses kuidagi osalema ei pea. Kohtupraktika on siinkohal veidi erinev – mõni kohtunik nõuab vanema taotlusel lapsele elatisraha välja kuni lapse täisealiseks saamiseni ja mõni kohtunik nõuab elatisraha välja ka selleks ajaks, kui laps on juba täisealiseks saanud, kuid jätkab põhi- või keskhariduse omandamist.
Kui laps saab täiesealiseks ja käib veel koolis ehk siis on endiselt õigustatud vanematelt ülalpidamist saama, peab ta elatisraha väljamõistmiseks isiklikult kohtusse pöörduma. Sellisel juhul Teie lapse vanemana last enam seadusliku esindajana esindada ei saa, kuid lapsel võib olla lepinguline esindaja – sellisel juhul laps kohtuistungile minema ei pea.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui isa maksab elatisraha rohkem, kui ettenähtud, kas siis minul, kui emal, tekib tulumaksu maksmise kohustus?13.06.2014
Elasin mehega vabaabielus ja meil sündis kaks last. Märtsi alguses läksime mehega lahku. Sellega seoses on mul tekkinud järgmised küsimused:
- kas peaksin mehega sõlmima elatisraha maksmise kokkuleppe ja kas see peaks olema notariaalne?
- mis on notariaalse ja mitte notariaalse kokkuleppe eelised/miinused?
- milliste tasudega (notaritasu, riigilõiv jne) pean notariaalse kokkuleppe sõlmimisel arvestama?
- kas on oluline fikseerida meie lahkumineku aeg ehk siis aeg, millest alates tekkis isal elatisraha maksmise kohustus?
- kui isa soovib lastele maksta elatisraha rohkem, kui ettenähtud miinimum määr ja maksta ka laste huviringide eest (isa maksab otse huviringide arved), siis kas minul, kui emal tekib sellega seoses tulumaksu maksmise kohustus?
- kas kuskilt on võimalik saada elatisraha maksmise kokkuleppe näidist?
Ette tänades
- kas peaksin mehega sõlmima elatisraha maksmise kokkuleppe ja kas see peaks olema notariaalne?
- mis on notariaalse ja mitte notariaalse kokkuleppe eelised/miinused?
- milliste tasudega (notaritasu, riigilõiv jne) pean notariaalse kokkuleppe sõlmimisel arvestama?
- kas on oluline fikseerida meie lahkumineku aeg ehk siis aeg, millest alates tekkis isal elatisraha maksmise kohustus?
- kui isa soovib lastele maksta elatisraha rohkem, kui ettenähtud miinimum määr ja maksta ka laste huviringide eest (isa maksab otse huviringide arved), siis kas minul, kui emal tekib sellega seoses tulumaksu maksmise kohustus?
- kas kuskilt on võimalik saada elatisraha maksmise kokkuleppe näidist?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatisraha maksmise kokkuleppe võib sõlmida suuliselt, mingisugust vorminõuet sellele ei ole. Kui sõlmite kokkuleppe notariaalselt, on võimalik kokkuleppe sundtäitmine, kui laste isa kokkulepet ei täida. Kui laste isa ei täida suuliselt/lihtkirjalikult sõlmitud kokkulepet, tuleb elatisraha väljamõistmiseks pöörduda kohtu poole ja alles kohtuotsus on sundtäidetav.
Elatise maksmise kokkuleppe sõlmimisel oleneb notari tasu konkreetne suurus elatise suurusest, arvestama peaks keskmiselt mõnekümne eurose väljaminekuga.
Kui on võimalik, oleks tõepoolest hea fikseerida lahkumineku aeg, eelkõige võimaliku kohtumenetluse mõttes (ei teki vaidlust selles, millisest hetkest tekkis lahus elaval vanemal elatise maksmise kohustus).
Elatis ei ole maksustatav, seega ühelgi juhul ei teki Teil tulumaksu maksmise kohustust.
Elatise maksmise kokkuleppe näidist kuskil minu teada üleval ei ole, kuivõrd makstava elatise suurus ja muud tingimused võivad olla väga erinevad. Kui soovite kokkuleppe sõlmida notariaalselt, koostab notar Teie poolt antud andemete alusel ise kokkuleppe.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand