Perekonnaõigus
Küsimus: Kas ema võib elatisrahast keelduda ning nõuda laste isalt nõusolekut laste nime muutmiseks?13.06.2014
Eksabikaasaga on meil 3 last, kes peale lahutust on elanud emaga. Ema ei nõudnud elatisraha kohtu kaudu, kuid oli notari poolt kinnitatud vanemate vaheline kokkuleppe, et isa jääb emale maksma 1 kolmandik oma palgast, kuid mitte vähem kui 200 eur kuus. Laste isa on võtnud omale uue naise ja ka uusi kohustusi (laenud ja muud). Maksis igakuiselt 200, kuid mitte rohkem, sellega on tekkinud niiöelda võlg ema ees 600 euro ulatuses.
1) Kas ema võib kohtult paluda ainuiksikulist hooldusõigust, kui suur sel juhul tõenäolisus kohtus võita.
2) Kas ema võib elatisrahast ja ka tekkinud võlast keelduda ning nõuda laste isalt nõusoleku laste nime muutmiseks.
3) Kas ja kus saab taotleda laste isa suhtlemiskorra reguleerimist (nõuda terve, kaine isa, neutraalsel territooriumil, kohtumiste pikkust jne)
4) Kas vaie laste perenime muutmiseks ning elatisraha suuruse määramine ja hooldusõiguse määramine saab ühte kohtupöördumisse panna?
5) Kas kohtuprotsess võib olla kirjalik, ilma laste kohalviibimiset (lapsed on 10-,7-,4-aastased).
6) Kas soovitate emale võtta juristi või ema saab ise kohus hakkama.
Suur tänu abi eest
1) Kas ema võib kohtult paluda ainuiksikulist hooldusõigust, kui suur sel juhul tõenäolisus kohtus võita.
2) Kas ema võib elatisrahast ja ka tekkinud võlast keelduda ning nõuda laste isalt nõusoleku laste nime muutmiseks.
3) Kas ja kus saab taotleda laste isa suhtlemiskorra reguleerimist (nõuda terve, kaine isa, neutraalsel territooriumil, kohtumiste pikkust jne)
4) Kas vaie laste perenime muutmiseks ning elatisraha suuruse määramine ja hooldusõiguse määramine saab ühte kohtupöördumisse panna?
5) Kas kohtuprotsess võib olla kirjalik, ilma laste kohalviibimiset (lapsed on 10-,7-,4-aastased).
6) Kas soovitate emale võtta juristi või ema saab ise kohus hakkama.
Suur tänu abi eest
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Laste ema (ja ka laste isa) võib igal ajal kohtult taotleda, et laste hooldusõigus antaks talle üle, kuid iseasi, kas kohus sellise nõude ka rahuldab. Üldiselt peaks ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ühele vanemale täielikult üleandmiseks esinema väga kaalukad põhjused ja reeglina kohtud ühele vanemale hooldusõigust täielikult üle ei anna.
Laste ema võib elatisraha mitte vastu võtta, kuid samas on tal igal ajal õigus ümber mõelda. Laste perekonnanime muutmiseks on ühise hooldusõiguse korral vajalik mõlema vanema nõusolek, seega kui laste isa vastavat nõusolekut ei anna, ei saa laste ema laste perekonnanimesid üksinda muuta.
Kui vanemad lastega suhtlemise korras omavahel kokkuleppele ei saa, võib kumbki vanem pöörduda lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega kohtu poole.
Laste ülalpidamisküsimusi ja hooldusõigusega seonduvat on võimalik arutada ühes menetluses.
Elatisraha väljamõistmine võib toimuda kirjalikus menetluses, kuid hooldusõigusasju arutatakse alati kohtuistungil. Lapsi kohtuistungile ei võeta, nende arvamus selgitatakse eelnevalt välja.
Perekonnaasjades esindaja otseselt vajalik ei ole, kuid samas võib see vanemale anda teatud kindlustunde, kui kohtuistungile esindaja siiski kaasa võtta. Pigem on olulisem kohtule korrektsete menetlusdokumentide esitamine, seega abi võiks kasutada kindlasti (hagi)avalduse koostamisel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Perekonnaõigus