Perekonnaõigus
Küsimus: Kuidas on elatisraha maksmise kohustusega, kui laps tuleb pikemaks kui kuuks ajaks isa juurde elama?14.08.2014
Laps elab koos emaga ning isa maksab iga kuu elatisraha. Nüüd kui laps tuleb isa juurde elama pikemaks ajaks (pikemaks kui üks kuu), kas selle aja jooksul peab isa maksma elatisraha? Kas isa saab küsida emalt selleks ajaks elatisraha maksmist lapse ülalpidamise eest? Miks? Kas on vahet, kui elatisraha maksmine on poolte kokkuleppel ja kui on kohtuga määratud?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui elatisraha on väljamõistetud kohtuotsusega ja isa jätab mingi perioodi eest elatise maksmata, peab arvestama võimalusega, et ema võib pöörduda elatisraha kättesaamiseks kohtutäituri poole, väites, et ta ei ole kõnealuse perioodi eest elatist saanud. Sellisel juhul ei loe isa põhjendus, et laps oli pikema perioodi vältel tema juures ja sellega kaasnesid kulutused lapse ülalpidamiseks, kuivõrd kohtuotsust tuleb täita vastavalt selles kindlaksmääratud tingimustele ja kohtuotsust saab muuta uus kohtuotsus.
Kui elatise maksmises on vanemad kokku leppinud kohtuväliselt ja isa jätab mingi perioodi eest elatise maksmata, tuleb arvestada sellega, et ema võib pöörduda kohtusse elatise väljamõistmiseks, väites kohtule, et isa ei täida enam lapse ülalpidamiskohustust – sellisel juhul on muidugi võimalik esitada vastuväide, et isa täitis kõnealuse perioodi eest ülalpidamiskohustust vahetult ja nimetatud perioodi eest puudub alus elatise väljamõistmiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Milline paragrahv reguleerib, et kooli pooleli jätnud lapsele ei pea elatist maksma?11.08.2014
Tere!
18. juunil avaldatud küsimusele elatise kohta vastasite järgmiselt:
Kui juba täisealiseks saanud laps jätab kooli pooleli, lõppeb vanematel tema suhtes ülalpidamiskohustus. Vanematel on ülalpidamiskohustus täisealise lapse suhtes, kes jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist ehk siis on ülalpidamiseks õigustatud vaid katkematult põhi- või keskharidust omandav täisealiseks saanud laps.
Kuid perekonnaseaduses me ei loe seda kuidagi välja.
§ 97. Ülalpidamist saama õigustatud isikud...
2) laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni;
Minu vennal on sarnane olukord, tütar jätis õpingud pooleli veebruaris. Nüüd on 18 saanud. Soovib minna edasi õppima kutseharidust. Seadus ütleb ju selgelt, et kui ta jätkab põhi või keskhariduse õppimist, siis peab elatist maksma. Kuni 21a. Õpingute katkemisest vahepeal ei ole ju juttugi?
Ette tänades vastuse eest.
Lugupidamisega
18. juunil avaldatud küsimusele elatise kohta vastasite järgmiselt:
Kui juba täisealiseks saanud laps jätab kooli pooleli, lõppeb vanematel tema suhtes ülalpidamiskohustus. Vanematel on ülalpidamiskohustus täisealise lapse suhtes, kes jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist ehk siis on ülalpidamiseks õigustatud vaid katkematult põhi- või keskharidust omandav täisealiseks saanud laps.
Kuid perekonnaseaduses me ei loe seda kuidagi välja.
§ 97. Ülalpidamist saama õigustatud isikud...
2) laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni;
Minu vennal on sarnane olukord, tütar jätis õpingud pooleli veebruaris. Nüüd on 18 saanud. Soovib minna edasi õppima kutseharidust. Seadus ütleb ju selgelt, et kui ta jätkab põhi või keskhariduse õppimist, siis peab elatist maksma. Kuni 21a. Õpingute katkemisest vahepeal ei ole ju juttugi?
Ette tänades vastuse eest.
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Perekonnaseaduse § 97 punkti 2 tuleb ikkagi tõlgendada selliselt, et täisealiseks saanud lapsel on õigus vanematelt ülalpidamist saada juhul, kui ta on täisealiseks saanud ühes konkreetses õppeasutuses katkematult põhi- või keskharidust omandades.
Samasugusele tõlgendusele on jõudnud ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1-192-13, avaldades seisukohta, et PkS § 97 punkti 2 alusel on lapsel õigus nõuda ülalpidamist juhul, kui ta õpib selles sättes nimetatud õppeasutuses (ehk siis põhikoolis, keskkoolis või kutseõppeasutuses) ja saab õppimise ajal täisealiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas ma saaksin isadusest või kõigist õigustest loobuda, sest ei taha nendega tegemist teha?16.07.2014
Tere!
Ma sooviksin teada, kuidas ma saaksin kõikidest lapseõigustest loobuda? Hetkel on mul lapse emaga ühine hooldusõigus ja elame lahus. Ei soovi, et lapse emal oleks põhjust minuga kontakteeruda last ettekäändeks tuues. Ma pole huvitatud lapsega ei kohtumisest ega soovi temast midagi kuulda. Mind ei huvita, kuhu kooli ta tulevikus läheb või kas nad plaanivad ära kolida vms temaga seonduv. Tahan hoida end võimalikult kaugele kõigest sellest.
Kuidas mul oleks võimalik ühise hooldusõiguse lõpetamine, et teine saaks ise kõige üle otsustada ja ei segaks minu elu sellega? Kas tuleb mõni avaldus esitada? Kuhu pöörduda?
Või ehk on võimalik lausa isadusest loobuda? Kahjuks sünnitunnistusel on minu nimi ja olen ka seaduslik isa, sest naine jäi rasedaks ja plaanis lapsega mind enda küljes kinni hoida, kuid sellisest asjast ei tule midagi välja. Mida vähem mul nendega pistmist on, seda parem kõigile.
Ma sooviksin teada, kuidas ma saaksin kõikidest lapseõigustest loobuda? Hetkel on mul lapse emaga ühine hooldusõigus ja elame lahus. Ei soovi, et lapse emal oleks põhjust minuga kontakteeruda last ettekäändeks tuues. Ma pole huvitatud lapsega ei kohtumisest ega soovi temast midagi kuulda. Mind ei huvita, kuhu kooli ta tulevikus läheb või kas nad plaanivad ära kolida vms temaga seonduv. Tahan hoida end võimalikult kaugele kõigest sellest.
Kuidas mul oleks võimalik ühise hooldusõiguse lõpetamine, et teine saaks ise kõige üle otsustada ja ei segaks minu elu sellega? Kas tuleb mõni avaldus esitada? Kuhu pöörduda?
Või ehk on võimalik lausa isadusest loobuda? Kahjuks sünnitunnistusel on minu nimi ja olen ka seaduslik isa, sest naine jäi rasedaks ja plaanis lapsega mind enda küljes kinni hoida, kuid sellisest asjast ei tule midagi välja. Mida vähem mul nendega pistmist on, seda parem kõigile.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Isadusest loobumist perekonnaseadus ette ei näe, sest see oleks ilmselgelt vastuolus lapse huvidega ega vastaks perekonnaseaduse mõttele. Lapse vanematel on nii õigus kui ka kohustus oma lapse eest hoolitseda.
Lapsest saate nö loobuda näiteks olukorras, kui lapse ema uus elukaaslane Teie nõusoleku alusel lapse lapsendab – sellisel juhul kaotate lapse suhtes kõik õigused ka kohustused.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan võtta mehe perekonnanime eesti keelde tõlgitud variandis?16.07.2014
Tere!
Kavatseme mehega abielluda ning soovin võtta tema perekonnanime kuid nii, et see oleks eesti keele reeglite järgi kirjutatud.
Ise olen Eesti, mees aga Valgevene kodanik. Tema passis on perekonnanimi kirjutatud vene ja valgevene keeltes, lisaks ka inglise keeles.
Vene keeles on perekonnanimi Крыловский, võõrkeeles on kasutusel Krylovski.
Mina soovin oma perekonnanimeks Krõlovski, et minu Eesti passis see oleks eesti keeles, arusaadav ja loetav.
Küsin, kas saan viidata nt EV nimeseaduse punktile vms, mille alusel perekonnaseisuamet võib vastu võtta otsuse lubada kirjutada minu perekonnanime Krõlovski?
Lugupidamisega
Kavatseme mehega abielluda ning soovin võtta tema perekonnanime kuid nii, et see oleks eesti keele reeglite järgi kirjutatud.
Ise olen Eesti, mees aga Valgevene kodanik. Tema passis on perekonnanimi kirjutatud vene ja valgevene keeltes, lisaks ka inglise keeles.
Vene keeles on perekonnanimi Крыловский, võõrkeeles on kasutusel Krylovski.
Mina soovin oma perekonnanimeks Krõlovski, et minu Eesti passis see oleks eesti keeles, arusaadav ja loetav.
Küsin, kas saan viidata nt EV nimeseaduse punktile vms, mille alusel perekonnaseisuamet võib vastu võtta otsuse lubada kirjutada minu perekonnanime Krõlovski?
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Nimeaseaduse alusel antakse isikule uus perekonnanimi, kui isik soovib kanda abikaasaga ühist perekonnanime. Seega abiellumisel on Teil igal juhul õigus saada abikaasa perekonnanimi, iseasi, kas ka soovitud kujul.
Võimalik, et Teie tulevase abikaasa perekonnanimi vene keelest tõlgituna vastabki Teie soovile, kui mitte, on võimalik nimeseaduse § 171 lõike 2 punkti 1 alusel taotleda uut perekonannime olukorras, kui isik soovib vabaneda tavatu kujuga perekonnanimest, mis ei ole perekonnanimeks sobiv oma keeruka või eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse või üldkeelelise tähenduse tõttu.
Täpsemat infot uue perekonnanime osas soovitan siiski küsida perekonnaseisuametist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ma pean tingimata lahutama seal, kus on abielu registreeritud?15.07.2014
Kas ma pean tingimata lahutama seal, kus on abielu registreeritud? Koos ei ela me juba üle kümne aasta ning vara meil jagada ei ole? Kuidas oleks kõige kiirem ja lihtsam seda teha? Ise elan Raplamaal ja teine Ida-Virumaal. Tänades Teid ette.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Abielu ei pea tingimata lahutama selles perekonnaseisuametis, kus kunagi abielu registreeriti. Kui olete abikaasaga abielu lahutamise osas kokkuleppele jõudnud, peate pöörduma ühise avaldusega valitud perekonnaseisuasutuse poole.
Kui abikaasaga abielu lahutamise osas kokkuleppele ei jõua, tuleb abielu lahutamiseks pöörduda kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas teisel elukaaslasel, kellega meil on ühine laps, võib tekkida mingi õigus osale minu korterist?14.07.2014
Vabaabielus olles soetas üks osapool enda nimele korteri, kus paar koos ühise lapsega sees elab. Üldiselt ei tohiks sel juhul tekkida mingit ühisvara. Kas aga võib tekkida mingi olukord, kus antud korter muutub automaatselt ka teise poole omaks või siis tuleb omanikul tehingute tegemiseks saada elukaaslase nõusolek analoogiliselt abieluga?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui pooled elavad vabaabielus, siis perekonnnaseaduse mõttes ühisvara ei teki. Eelöeldu tähendab, et korter kuulub poolele, kes selle omandas ja omanikul korteriga tehingute tegemiseks elukaaslase nõusolekut vaja ei ole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapse isal on kohustus maksta elatist ka lapse emale, kui laps on alla 3a ja ema on lapsehoolduspuhkusel? 14.07.2014
Kas lapse isal on kohustus maksta elatist ka lapse emale, kui laps on alla 3a ja ema on seega lapsehoolduspuhkusel? Mille alusel see välja nõutakse ja mis summas? Me ei ela koos ja abielus ka ei olnud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Lapse isal on alla 3-aastase lapse ema suhtes ülalpidamiskohustus vaid siis, kui lapse ema ei ole raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel või lapse eest hoolitsemise tõttu võimeline ennast ise ülal pidama. Seega on ülalpidamiskohustuse eelduseks lapse ema abivajadus – kui lapse ema suudab alla 3-aastase lapse kasvatamise kõrvalt endale ise sissetulekut teenida, puudub lapse isal kohustus lapse ema ülal pidada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas laste isal on õigus keelduda juuli eest elatisraha maksmisest, sest lapsed veedavad 2 nädalat temaga?14.07.2014
Just selgus, et laste isa ei kanna antud kuul laste elatisraha, põhjendades, et lapsed on juulikuus 2 nädalat tema juures (samal ajal kui ta ise puhkab). Senine suuline kokkulepe on 250€ kuus - 2 last vanuses 6a. ja 8a. Summa 250€ põhjendas ta ka, et nagunii vahelduva eduga üle nädala käivad nad nädalavahetusel tema juures ja tahtmata - viitsimata juuksekarva lõhki ajada ei hakanud nõudma tollel hetkel kehtivat st. 2013.a. 320€ nagu aru saan, mida seadusest tulenevalt saaks.
Kas tal on õigus keelduda antud kuu elatisraha maksmisest, sest lapsed veedavad 2 nädalat temaga?
Kas mul on ikkagi õigus nõuda praegu kehtiva miinimumi järgi kokku 355€ kahe lapse eest kokku kuus?
Kas tal on õigus keelduda antud kuu elatisraha maksmisest, sest lapsed veedavad 2 nädalat temaga?
Kas mul on ikkagi õigus nõuda praegu kehtiva miinimumi järgi kokku 355€ kahe lapse eest kokku kuus?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui lapsed veedavad ühes kalendrikuus võrdse osa ajast mõlema vanemaga ja mõlemad vanemad teevad laste ülalpidamiseks vahetult kulutusi, on minu hinnangul põhjendatud muuta sellel kuul tavapärast elatise maksmise kokkulepet selliselt, et lahus elav vanem nimetatud kuu eest elatist ei maksa.
Kui aga laste 2-nädalane viibimine lahus elava vanema juures sellele vanemale mingisuguseid kulutusi kaasa ei too, kuid samas teete Teie lastele tavapärases mahus kulutusi, ei oleks põhjendatud lahus elava vanema poolt elatise maksmata jätmine.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas nõutakse lapse isalt raha siis, kui tal on mitu last erinevate naisetaga?11.07.2014
Kuidas nõutaks lapse isalt raha siis, kui tal on mitu last erinevate naisetaga? Kas talle määratakse kohtu poolt kõigile lastele elatusmiinimumi summa või läheb see summa laste vahel jagamisele? Tal on miinimum palk, ülejäänud raha saab mustalt. Ta teebki seda just sellepärast, et ta ei peaks kõigile lastele seda summat maksama. Ükski laps tema nimel pole, kõik on registreeritud vallaslastena. Kui mina nüüd kohtu kaudu isaduse tuvastan ning hakkan elatist ka nõudma ja teised seda ei tee, kas ta saab need teised lapsed oma ülalpeetavateks lugeda, kuigi ta konkreetselt neile raha ei kanna ja üleval ei pea?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Igakuine elatisraha ühele lapsele ei tohiks sellel aastal olla väiksem kui 177,5 eurot ja nimetatu kehtib vanema kõigi laste kohta ehk siis vanema kõigil lastel on õigus saada elatist vähemalt miinimummääras. Üldjuhul mõistetakse miinimummääras elatis välja ka siis, kui vanemal on mitu last ja vanema majanduslik olukord ei ole kõige parem.
Ülalpeetavateks loetakse vaid neid lapsi, kelle sünnitunnistusele on mees isana märgitud – seega olukorras, kui tuvastatakse mehe isadus Teie lapse suhtes, kuid teiste laste põlvnemine on tuvastamata, on mehe ainukeseks ülalpeetavaks lapseks teie ühine laps.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas eksabikaasa peab endisele abikaasale elatist maksma üha rohkem, kui ta krooniline haigus aastatega raskeneb?11.07.2014
Tere. Mu küsimus pole kergete killast. Vaatasin perekonnaseadusest, et kui üks abikaasa on haige, niisama lihtsalt lahutada ei saagi. Võib välja lugeda, et kui lahutuse ajal on ilmnenud töövõimetus, peab eksabikaasa elatist maksma teisele kuni surmani. Siit küsimus - kui abikaasa käitumises hakkavad ilmnema mingid veidrused, mis võivad olla mingi hirmsa haiguse märgid, kas peale lahutust haiguse aeglasel progresseerumisel eksabikaasa hoolitsuskohustus suureneb vastavalt haiguse edenemisega? Ehk siis - kui aastatega eksabikaasa vajadused suurenevad, kas teine pool on kohustatud tema eest täielikult hoolitsema-põetama (või maksma põetuse kinni)?
Et veenda, et olukord on tõsine, toon ühe näite. Abikaasa haigus avaldus isiksusemuutustega, mille hulka kuulus ka ennast ja teisi ohustav käitumine (kägistab kiivusluulu tõttu). Arstid määrasid diagnoosi ja puude, töövõimetuse. Aga seadust lugedes tundub, et lahutus on tehniliselt mõttetu, kuna mina pean nagunii tema eest hoolitsema või maksma ta eluolu kinni.
Tänan!
Et veenda, et olukord on tõsine, toon ühe näite. Abikaasa haigus avaldus isiksusemuutustega, mille hulka kuulus ka ennast ja teisi ohustav käitumine (kägistab kiivusluulu tõttu). Arstid määrasid diagnoosi ja puude, töövõimetuse. Aga seadust lugedes tundub, et lahutus on tehniliselt mõttetu, kuna mina pean nagunii tema eest hoolitsema või maksma ta eluolu kinni.
Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustus sõltub lahutatud abikaasa abivajadusest – kui lahutatud abikaasa suudab vaatamata enda kehvale tervislikule olukorrale ise enda ülalpidamise eest hoolitseda, ei ole teisel lahutatud abikaasal tema suhtes ülalpidamiskohustust. Enese ülalpidamiseks võib lahutatud abikaasa teenida sissetulekut, kasutada temale kuuluvat vara või saada pensioni.
Kui lahutatud abikaasa terviserike ei võimalda tal enese ülalpidamise eest hoolitseda, on tal õigus saada teiselt lahutatud abikaasalt ülalpidamist. Ülalpidamise suurus oleneb oleneb abivajava lahutatud abikaasa vajadustest ja võib aja jooksul tõepoolest muutuda, kui abivajava lahutatud abikaasa vajadused suurenevad/vähenevad.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand