Perekonnaõigus

Tere! 1985.a hakkasime mehega maja ehitama. Seinad said püsti ja midagi sees ka tehtud, aga siis läks mees teise naise juurde ja jäin laste, laenu ja ehitusega üksi. Uue elukaaslasega olen elanud juba 25a ja meil on pea 20-aastane tütar. Eksmees on nüüd kuskilt välja ilmunud ja nõuab oma osa ja ei taha lahutust enne anda, kui raha kätte saab. Kas tõesti ei ole mingitki võimalust, et tal ei ole kinnisvarale mingit õigust. Kõige rumalam asi on see, et oleme siiamaani lahutamata. Omal ajal ei ilmunud ta välja ja jäigi asi pooleli. Kas oleks mingi õhkõrn lootus, kui oleks tunnistajad, kes tõendaksid, et ta pole seal vähemalt 25 aastat elanud ja investeerinud, rääkimata laenu maksmisest omal ajal (veneajal).
Soovin väga nõu. Ette tänades!

Lugu järgmine. Käin Soomes tööl ja Eestis käin igal nädalavahetusel, vahest isegi tulen neljapäeval. Siis ex on vastu sellele, et veedan koos lapsega kõik nädalavahetused. Loomulikult see päris nii ei ole, sest ei nõua temalt igaks nädalavahetuses last, kuigi mul ei oleks ka selle vastu midagi, kuna sooviksin nii palju lapsega koos olla kui võimalik. Nüüd aga tahab anda ex kohtusse taotluse, et määratakse kindlaks suhtlus kord ja et kuus kaks nädalavahetust tema juures ja kaks minu juures. Ülejäänud aeg oleks siis kokkuleppel. Iseenesest tunduks nagu kõik ilus ja tore ja aus, kuid olen sellele vastu. Kuna minu silmis tähendaks see kokkuleppeline osa seda, et kuidas tal tuju on. Ja ametlikult saaksin vaid kuus neli päeva kokku lapsega kohtuda. Soovikski teada, et kas tema poolt on selline nõudmine normaalne ja kas läheks läbi või peaksin ikkagi hakkama ennast võitluseks ette valmistama. Sest mina nende tingimustega kindlasti nõus pole, sest vahest võin olla ka tihedamini Eestis kui iga nädalavahetus.

Tere! Kas tohib kinkida korteri kahele lapsele, kellest aga üks neist on alaealine? Kas tohib vormistada notari poolt või on vaja vormistada kohtu kaudu?
Ette tänades vastuse eest

Kuidas toimida edasi, kui isale on määratud alimendid nii, et ta midagi ei tea, kuigi ta on abielus selle sama naisega ja nad elavad koos. Isa sai teada alles siis, kui talle helistati ja öeldi, et ta on ühe kuu alimendid juba võlgu.

Tere!
Kuidas toimub elatise maksmine täisealisele lapsele, kes jätab kooli pooleli ja ei lähe ka tööle? Kui ta kavatseb mõne aja pärast siiski jätkata kooliteed õhtukoolis, kas siis on tal ka kohustus käia tööl või taastub elatise maksmine koheselt, kui ta alustab õppimist ja kestab lapse 21-aataseks saamiseni vaatamata sellele, kui selleks ajaks pole kool veel lõpetatud?

Tervitustega

Infoks:
Olukord leiab lahenduse - loodetavasti saab lähiajal lõpuks vastu võetud seadusemuudatus, mis kaotab riigilõivu maksmise elatise suurendamise korral. Aasta algul tegin pöördumise Õiguskantslerile ning eelnõus on sellesisuline muudatus juba sees. Kuna muudetav seadus on mahukas, siis on protsess aeganõudev. Asjade käiku saab jälgida siit: http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=eelnou&eid=d7073724-da3d-45f7-877b-31c882d378d5&
Loodame peatset lahendust!

Tere.
Lapse isalt on välja mõistetud elatis summas 190 eurot. Isa käib "mustalt" tööl, ja tööandja näitab miinumumpalka. Kuna isa vabatahtlikult ei maksa, siis tuleb raha üle kohtutäituri vahendusel. Lapse isal on lisaks veel kaks alaealist last, nüüd tahab ta pöörduda kohtusse elatise vähendamiseks, 177 eurot kolmeks jagamiseks. Lapse isa elab kahe lapse emaga koos. Nende laste ema käib ka tööl.
Mina olen 80 protsendi ulatuses töövõimetu, saan töövõimetuspensioni. Kas ma saan esitada kohtusse mingi vastulause kuna elatise vähendamine minu lapsele mõjutab tugevalt tema rahalist toimetulekut.
Või millised on minu võimalused?

Soovin, et peale minu surma maetaks mind minu koduaeda. Kas see on legaalne, või tuleb inimesi tingimata kalmistule matta?

Mul on kaks last 16 a tütar ja nüüdseks 18 a saanud poeg, kes lõpetab gümnaasiumi.
2012 kevadel esitasin hagi ja 2012 a lõpus määrati kohtu korras elatisraha maksmise kohustus laste isale miinimumsummas 145 eurot lapsele, sõnastusega kuni lapse täisealiseks saamiseni. Siiani on ta seda raha enam-vähem korrektselt maksnud. Viimane kuu ei ole millegipärast maksnud, temaga kokku leppida ei ole midagi võimalik. Vahepeal on elatisraha suurus tõusnud 177 euroni kuus. Nagu ma olen aru saanud on vaja uuesti pöörduda kohtu poole elatisraha suurendamiseks. Sooviks on saada kohtumäärust, mis seob elatisraha elatusmiinimumiga ja selle tõusuga.
Küsimused:
1. Kas pean kindlasti jälle esitama hagi, või kas saab seda teha kuidagi lihtsamalt? Arvan, et kokkulepe laste isaga ei tule kõne alla, kuna ta ei suhtle üldse, ei vasta meilidele jne.
2. Kas hagi esitamiseks pean võtma taas advokaadi? Advokaadi tasud on suured ja seeläbi muutub tasuvus küsitavaks.
3. Kas peab maksma riigilõivu?
4. Kas kogu menetlus ei lähe sellisel moel kallimaks kui raha, mis lapsel on võimalik juurde saada?

Tere!
Kui suure summa ulatuses on võimalik välja nõuda lapse eest alimente? Esimesest abielust on kaks last (üks käib esimeses klassis, teine veel koolieelik). Abielu ajal võtsime korteri jaoks pangalaenu, mida mina nüüd maksan. Teisest kooselust on 3-aastane tütar. Küsimus seisnebki selles, et kui viimase lapse ema tahab mulle alimendid peale panna, siis mis mind ees ootab. Kui minu sissetulek on netos 500 eurot, laen on 160 eurot ja esimestele lastele maksan sümboolset elatusraha, siis milline oleks summa, mis kolmanda lapse ema saaks minult välja nõuda kohtu kaudu?