Perekonnaõigus
Küsimus: Mida teha, kui üks vanematest taganeb kohtulikust kompromissist mille järgi laps elas kordamööda mõlema vanema juures?24.03.2014
Isa ja ema vahel on sõlmitud kohtulik kompromiss, mille kohaselt laps elab kordamööda võrdselt mõlema vanema juures. Mida teha, kui üks vanematest ei soovi enam, et laps tema juures elaks ja üritab suuremas osas oma kohustusi teisele vanemale üle anda ega hooli kohtus sõlmitud kompromissist? Millised õigused on nõuda, et vanem oma kohustusi täidaks? Mida teha, kui ei suudeta saavutada kokkulepet?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui üks vanematest rikub kohtumäärust, peaks teine vanem pöörduma lepitusmenetluse läbiviimiseks kohtu poole. Lepitusmenetluse käigus selgitab kohtunik vanematele kohtumääruse täitmise olulisust ja vajadusel tehakse suhtlemiskorras muudatusi. Võimalik on ka sunnimeetmeete rakendamine kohtumäärust rikkunud vanema suhtes.
Lepitusmenetluse läbiviimiseks tuleb kohtule esitada vastav avaldus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millised õigused on naisel, kellega oli mul suhe, kuid kes nüüd on hakanud mult sündinud lapsele toetust nõudma?24.03.2014
Tere.
Paar aastat tagasi kohtusin mõned korrad naisterahvaga, kes pakkus raha eest "teenust". Siis järsku ei vastanud ta enam minu kõnedele ja kadus. Nii möödus sellest üle aasta. Ühel päeval sattusime kokku tänaval, tema lükkas lapsevankrit. Ta oli huvitatud, kuidas mul läheb. Jutu jätkuks ütles, et see väike laps on minu oma. Olin hämmingus. Tal oli ju minu telefoni nr, miks ta siis ei helistanud või minu kõnedele ei vastanud? Kuuldes, et mul on stabiilne töö ja sissetulek, tuli ta välja küsimusega, et kas ma ei võiks hakata igakuiselt last toetama. Sellega sai meie jutt otsa, sest see laps võib olla vähemalt mõnekümne või mõnesaja mehe oma. Ma ei sooviks mingeid lähedasi suhteid sellise naisega. Nüüd on möödunud sellest paar kuud ja ta on mulle palju kordi helistanud ning hakanud "jõuliselt" nõudma minult lapse toetamist igakuiselt kindla summaga.
Millised on selle naise võimalused ja mis pean tegema mina?
Tänud vastuse eest ette
Paar aastat tagasi kohtusin mõned korrad naisterahvaga, kes pakkus raha eest "teenust". Siis järsku ei vastanud ta enam minu kõnedele ja kadus. Nii möödus sellest üle aasta. Ühel päeval sattusime kokku tänaval, tema lükkas lapsevankrit. Ta oli huvitatud, kuidas mul läheb. Jutu jätkuks ütles, et see väike laps on minu oma. Olin hämmingus. Tal oli ju minu telefoni nr, miks ta siis ei helistanud või minu kõnedele ei vastanud? Kuuldes, et mul on stabiilne töö ja sissetulek, tuli ta välja küsimusega, et kas ma ei võiks hakata igakuiselt last toetama. Sellega sai meie jutt otsa, sest see laps võib olla vähemalt mõnekümne või mõnesaja mehe oma. Ma ei sooviks mingeid lähedasi suhteid sellise naisega. Nüüd on möödunud sellest paar kuud ja ta on mulle palju kordi helistanud ning hakanud "jõuliselt" nõudma minult lapse toetamist igakuiselt kindla summaga.
Millised on selle naise võimalused ja mis pean tegema mina?
Tänud vastuse eest ette
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teie olete selle lapse bioloogiline isa, on Teil lapse suhtes nii õigused kui ka kohustused, sh lapse ülalpidamise kohustus. Siiski ei saa lapse ema Teilt midagi nõuda enne, kui Teie isadus ei ole lapse suhtes kindlaks tehtud. Üheks võimaluseks on isaduse omaksvõtmine, kuid antud juhul ei ole see ilmselt eriti tõenäoline, kuivõrd Te ei tea, kas olete selle lapse bioloogiline isa või mitte.
Kui Te lapse isadust vabatahtlikult omaks ei võta, on lapse emal õigus pöörduda kohtu poole ja taotleda isaduse tuvastamist – kui dna-testi tulemusel selgub, et Teie olete lapse eostanud, kantakse Teid isana lapse sünnitunnistusele ja Te omandate lapse suhtes kõik perekonnaseadusest tulenevad õigused ja kohustused.
Võibolla oleks Teie olukorras kõige õigem vabatahtlikult sooritada dna-test – kui selgub, et olete selle lapse isa, saate isaduse omaks võtta ja vältida asjatut kohtumenetlust ja kui selgub, et Teie ei ole selle lapse bioloogiline isa, ei ole lapse emal enam põhjust Teid alusetute nõuetega tülitada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas ma saan teada, kas mul on ainuhooldusõigus kui kohtu otsus tehti enne 2010. aastat ja laste isa ei ole seni huvi tundunud?21.03.2014
Tere!
Laps on 5-aastane, lapse isa ei tundnud lapse vastu huvi 4 ja pool aastat ja nüüd siis hakkas eelmise aasta lõpul huvi tundma! Tal on kohtu otsusega nõutud alimendid välja, mida ta ei tasunud neli pool aastat!
Lugesin seda perekonnaseadust, mis vastu võeti. Kuidas ma saan teada, kas mul on siis ainuhooldusõigus kui kohtu otsus tehti enne 2010?
Ja mis õigused praegu üldse lapse bioloogilisel isal on?
St kah, et mul on lapse sünnist saati olnud uus mees, kes kasvatab last kui enda oma. Kui ma kohtusse pöörduks, kas mul oleks võimalik saada ainuhooldust?
Laps on 5-aastane, lapse isa ei tundnud lapse vastu huvi 4 ja pool aastat ja nüüd siis hakkas eelmise aasta lõpul huvi tundma! Tal on kohtu otsusega nõutud alimendid välja, mida ta ei tasunud neli pool aastat!
Lugesin seda perekonnaseadust, mis vastu võeti. Kuidas ma saan teada, kas mul on siis ainuhooldusõigus kui kohtu otsus tehti enne 2010?
Ja mis õigused praegu üldse lapse bioloogilisel isal on?
St kah, et mul on lapse sünnist saati olnud uus mees, kes kasvatab last kui enda oma. Kui ma kohtusse pöörduks, kas mul oleks võimalik saada ainuhooldust?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui enne 1. juulit 2010 on määratud lapse elukoht kohtu poolt Teie juurde, kuulub alates 01.07.2010 lapse hooldusõigus täielikult Teile. Võimalik, et rahvastikuregistrisse ei ole vastavat märget tehtud – selleks, et rahvastikuregistrisse oleks märgitud lapse hooldusõiguse kuuluvus, peaksite pöörduma maavalitsuse või Perekonnaseisuameti poole ning esitama neile vastava avalduse ja kohtulahendi.
Pean oluliseks märkida, et lapsega suhtlemise õigus on ka hooldusõiguseta vanemal.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis õigused mul ja sündival lapsel on lapse isa suhtes, kellel on tegelikult ka oma pere?21.03.2014
Ootan last, kes peaks sündima 4 kuu pärast. Lapse isal on perekond, kuigi abielus ta pole. Seega pole ta praeguse lapse sünnist ega isaks hakkamisest huvitatud. Küll aga olen mina otsustanud, et see laps sünnib ja tal saab olema vähemalt armastav ema. Lapse isa enda sõnul ei soovi ta mind ega veel sündimata last oma ellu ega kavatse temaga mingit tegemist teha.
Mis õigused mul on ja mida ma saan teha, kas juba enne või siis alles pärast lapse sündi? Mees on siiski lapse bioloogiline isa, soovib ta seda või mitte ja ma leian, et igasugu kohustustest ja vastutusest kõrvale hiilimine, elukoha vahetamine ja muu taoline on eelkõige lapse suhtes alandav. Samuti soovin ma, et laps saaks isa perekonnanime.
Palun nõu, kuidas, millal ja mida teha ja mis õigused mul ja lapsel on.
Mis õigused mul on ja mida ma saan teha, kas juba enne või siis alles pärast lapse sündi? Mees on siiski lapse bioloogiline isa, soovib ta seda või mitte ja ma leian, et igasugu kohustustest ja vastutusest kõrvale hiilimine, elukoha vahetamine ja muu taoline on eelkõige lapse suhtes alandav. Samuti soovin ma, et laps saaks isa perekonnanime.
Palun nõu, kuidas, millal ja mida teha ja mis õigused mul ja lapsel on.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie ja sündiva lapse õigusi ei vähenda kuidagi asjaolu, et lapse isal on ka teine perekond.
Kui laps sünnib ja lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult lapse isadust omaks võtma, tuleb Teil isaduse tuvastamise nõudega kohtu poole pöörduda. Kui isadus tuvastatakse, omandab lapse isa lapse suhtes kõik perekonnaseadusest tulenevad õigused ja kohustused, sealhulgas õiguse ja kohustuse lapsega suhelda ja kohustuse last ülal pidada.
Lisaks eeltoodule on lapse isal kohustus Teid ülal pidada kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat peale sündi ning olukorras, mil Te ei ole raseduse tõttu või raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel või lapse eest hoolitsemise tõttu võimeline ennast ise ülal pidama (ja seda maksimaalselt lapse 3-aastaseks saamiseni).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas notariaalse kokkuleppega lapse elukoha määramine mõjutab hooldusõigust?21.03.2014
Tere, notariaalse kokkuleppega on lapse elukohaks määratud ühe vanema elukoht. Milliseid õigusalaseid tagajärgi see teisele vanemale kaasa toob, nt kas mõjutab hooldusõigust. Kas teine vanem võib lapse määratud elukohast ilma last kasvatava vanema nõusolekuta pikemaks ajaks eemale viia või oma suva järgi last mitte kätte anda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse hooldusõiguse kuuluvuses saab muudatusi teha vaid kohus, seega notariaalses vormis lapse elukoha kokkuleppimine vanemate ühist hooldusõigust ei piira, st kõik lapsesse puutuvad otsused tuleb vastu võtta ühiselt.
Kui lapse alalise elukohana on kokku lepitud ühe vanema elukoht, ei tähenda see seda, et teine vanem ei tohiks lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps elab, ei tohi lahus elaval vanemal takistada lapsega suhtlemist – kui see siiski juhtub, peaks lahus elav vanem kõigepealt oma murega pöörduma lastekaitsespetsialisti poole ja seejärel, kui seal teise vanemaga lapsega suhtlemise osas kokkulepet saavutada ei õnnestu, vastava nõudega kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas on korrektne vormistada, kui olen kohtuväliselt nõus vabatahtlikult elatisraha maksma?20.03.2014
Kuidas on korrektne toimida, kui olen kohtuväliselt nõus elatisraha tasuma? Milliste toimingutega (lepingud, kokkulepped jne) ja kelle juures (notarid, juristid jne.) on see vajalik eelnevalt vormistada?
Kes peavad nende toimingute juures kohal viibima? Või piisab lihtsast pangaülekandest koos selgitusega? Kas tohib tasuda elatisraha otse lapse arveldusarvele?
Kes peavad nende toimingute juures kohal viibima? Või piisab lihtsast pangaülekandest koos selgitusega? Kas tohib tasuda elatisraha otse lapse arveldusarvele?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Iseenesest ei ole elatisraha maksmise kohta vajalik kirjalikku kokkulepet sõlmida, piisab tõesti sellest, kui panete ülekande tegemisel selgitusse lapse nime, kellele elatist kannate ja kuu, mille eest elatist maksate. Lapse kontole tohite elatisraha kanda siis, kui olete eelnevalt sõlminud sellekohase kokkuleppe lapse teise vanemaga.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ja mis võimalus on elatist välja nõuda Inglismaal elavalt isalt ja kas on mul õigus taotleda elatisabi?20.03.2014
Elatis on kohtuotsusega välja mõistetud sept. 2012 vastavalt kehtestatud miinimummäärale. Samal ajal kolis laste isa ära elama Inglismaale. Kas laste isal Inglismaal tööd on või ei ole, selle kohta info puudub, tean, et vajalikud ravikindlustus ja muud dokumendid seal elamiseks on olemas.
Laste isa küll maksab kaootiliselt elatist sagedusega ca kord kvartalis summas 100-250 eurot, kuid see on ka kõik.
Kas ja mis võimalus on elatist välja nõuda Inglismaal elavalt isalt ja kas on mul õigus taotleda elatisabi?
Kust üldse asjaajamist alustama peaks ja millise lisakulutustega pean arvestama?
Laste isa küll maksab kaootiliselt elatist sagedusega ca kord kvartalis summas 100-250 eurot, kuid see on ka kõik.
Kas ja mis võimalus on elatist välja nõuda Inglismaal elavalt isalt ja kas on mul õigus taotleda elatisabi?
Kust üldse asjaajamist alustama peaks ja millise lisakulutustega pean arvestama?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatisraha kättesaamiseks tuleb pöörduda Eestis esimese astme otsuse teinud kohtu poole ja esitada taotlus kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmisele pööramiseks Inglismaal.
Taotluses tuleb näidata taotleja ja võlgniku isikuandmed ja aadress ning pangarekvisiidid, kuhu sisse nõutud rahasumma üle kanda. Samuti tuleb taotlusele lisada võlgnevuse kalkulatsioon. Rohkem infot elatisasjas tehtud kohtuotsuse tunnustamise ja täitmisele pööramise kohta leiate järgnevalt veebiaadressilt: http://www.juristaitab.ee/vormid-ja-kasulikud-viited/maarused-ja-tunnustamine/ulalpidamiskohustus
Lisakulutuste tegemise vajalikkus oleneb sellest, kas saate vastavate dokumentide koostamise/vormistamisega ise hakkama või peate kasutama spetsialisti abi.
Antud olukorras elatisabi taotleda ei saa, kuivõrd selleks peab olema hagi tagamise abinõu rakendamise kohta eraldi määrus ja elatisabi taotlemiseks oleks pidanud vastavad dokumendid esitama 30 päeva jooksul alates nimetatud määruse tegemisest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui kaua võtab aega lahutusprotsess kohtus kaudu?14.03.2014
Peale 7 aastast kooselu otsustasime lahku minna ning andsime vastava avalduse perekonnaseisuametisse. Kui pikk on see protsess, kui me ei saavuta kooskõla ning otsustan ikkagi lahutusest keelduda? Siis lahutab abielu kohus aga kui kiiresti?
Samas sooviksin taotleda ainuõigust lapse kasvatamisel (mehele) kuna laps (tüdruk 7.a) on elanud minu juures kõik need aastad, omab siin enda tuba ning minu töögraafik võimaldab lapsel käia lasteaias järel ning ringkond on samuti tuttav. Järgmisel aastal läheb laps kooli ja soovin teda ise õpetada-kasvatada.
Praegusel momendil on sissekirjutus lapsel minu juures ning tema hingelisest tagasilöögist, ei luba ma jätta teda võõrasse elamisse ööseks, on minul selleks õigus? Uus elamine asub minu kodust 15 km kaugusel.
Samas sooviksin taotleda ainuõigust lapse kasvatamisel (mehele) kuna laps (tüdruk 7.a) on elanud minu juures kõik need aastad, omab siin enda tuba ning minu töögraafik võimaldab lapsel käia lasteaias järel ning ringkond on samuti tuttav. Järgmisel aastal läheb laps kooli ja soovin teda ise õpetada-kasvatada.
Praegusel momendil on sissekirjutus lapsel minu juures ning tema hingelisest tagasilöögist, ei luba ma jätta teda võõrasse elamisse ööseks, on minul selleks õigus? Uus elamine asub minu kodust 15 km kaugusel.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseisutoimingute seaduse § 45 lõige 1 sätestab, et abielu ei lahutata varem kui 1 kuu ja hiljem kui 3 kuu möödumisel avalduse esitamisest. Kui abikaasad jätavad abielulahutuspäeval perekonnaseisuametisse ilmumata ega teata ilmumata jätmise põhjusest, jäetakse abielu lahutamata. Kuivõrd abielu lahutatakse kohtus igal juhul, on siiski mõistlik lahutada abielu kohtuväliselt perekonnaseisuametis mõlema abikaasa kokkuleppel.
Kui abikaasad ikkagi ei jõua abielu lahutamises kokkuleppele ja üks abikaasadest esitab vastava nõude kohtule, oleneb kohtumenetluse kogupikkus paljudest asjaoludest, misttõttu on keeruline öelda, kui kiiresti teeb kohus otsuse abielu lahutamise kohta. Kui mingisuguseid takistusi ei esine, võib kohus abielu lahutada 1 kuu jooksul alates hagi esitamisest.
Reeglina kohtud vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist ei poolda, kuid olukorras, mil laps on peale lahkuminekut elanud Teie juures, on ilmselt põhejndatud, et lapse viibimiskoha otsustusõigus kuuluks Teile (iseasi, kas teil on üldse vaidlus selle üle).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas taotleda tasuta õigusabi, kui ise elan Soomes?11.03.2014
Tere!
Kui mu sissetulek on 500 € (lapsega kodune), ning elan Soomes ja saan toetusrahasid ja sissetulekut pole, kas mul oleks õigust taotleda Eestis tasuta õigusabi või riigilõivu maksmise summa vähendamist (seoses eestis elavad lapsed ning laste isa poolt elatusraha sisse nõudmine). Kuidas seda teha?
Kui mu sissetulek on 500 € (lapsega kodune), ning elan Soomes ja saan toetusrahasid ja sissetulekut pole, kas mul oleks õigust taotleda Eestis tasuta õigusabi või riigilõivu maksmise summa vähendamist (seoses eestis elavad lapsed ning laste isa poolt elatusraha sisse nõudmine). Kuidas seda teha?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Riigipoolse õigusabi saamine otsustatakse vastava taotluse alusel, mille peate esitama kohtule, mis on pädev elatisasja menetlema. Taotluse ja täiendavalt informatsiooni riigi õigusabi kohta leiate järgmiselt veebiaadressilt: http://www.riigioigusabi.ee/
Pean oluliseks märkida, et elatise nõudmine on riigilõivuvaba.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas maksekäsu kiirmenetluses on võimalik elatise suuruse muutumist seostada miinimumpalga muutumisega?11.03.2014
Tere!
Lapse elatisraha taotlemine kiirmenetluse korras - kas sinna saab kirja panna ainult konkreetse käesoleval aastal kehtiva miinimumsumma 177.50 või on võimalik lisada kiirmenetlusse selline sõnastus - "kuid mitte vähem kui riiklik elatise alammäär"? Et siis lause "kuid mitte vähem kui riiklik elatise alammäär" tähendaks seda, et elatise summa on seoses riikliku miinimumpalgaga ning automaatselt tõuseb miinimumpalga tõusuga ja lapse elatisraha suurus seostuks keskmise palga miinimumi muutumisega edaspidi?
Ja veel kas saab sinna lisada ka teema - "PkS § 97 punktist 2 lähtuvalt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni"?
Ette tänades
Lapse elatisraha taotlemine kiirmenetluse korras - kas sinna saab kirja panna ainult konkreetse käesoleval aastal kehtiva miinimumsumma 177.50 või on võimalik lisada kiirmenetlusse selline sõnastus - "kuid mitte vähem kui riiklik elatise alammäär"? Et siis lause "kuid mitte vähem kui riiklik elatise alammäär" tähendaks seda, et elatise summa on seoses riikliku miinimumpalgaga ning automaatselt tõuseb miinimumpalga tõusuga ja lapse elatisraha suurus seostuks keskmise palga miinimumi muutumisega edaspidi?
Ja veel kas saab sinna lisada ka teema - "PkS § 97 punktist 2 lähtuvalt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni"?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Maksekäsu kiirmenetluses on võimalik elatist taotleda vaid konkreetse summana, kuid kui maksekäsu kiirmenetlus läheb võlgniku vastuväite tõttu üle hagimenetluseks, on võimalik hagimenetluses muuta nõuet selliselt, et see oleks seotud alampalgaga.
Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-85-10 selgitanud, et alaealise lapse puhul mõistab kohus alaealise lapse kasuks elatise välja kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kui laps täisealiseks saamiseni jätkab õpinguid põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, on lapsel endal võimalus esitada vanema vastu hagi elatise nõudes. Seega on alaealisele lapsele võimalik elatist taotleda kuni lapse täisealiseks saamiseni.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand