Perekonnaõigus
Küsimus: Kas elatise kokkuleppe notariaalse kinnitamise korral peame mõlemad olema notari juures?28.02.2014
Tere!
Sooviks laste isaga teha notariaalselt kinnitatud elatise kokkuleppe. Kuna me asume laste isaga Eesti eri paigus, siis sooviks teada, kuidas see käib - kas selleks on mõlemaid osapooli notari juurde vaja? Kas notar vormistab enne lepingu ja siis võtan laste isalt allkirja? Või võime enne ka lihtkirjaliku kokkuleppe teha ja ma ise võin selle sama dokumendiga minna notari juurde seda kinnitama?
Ette tänades
Sooviks laste isaga teha notariaalselt kinnitatud elatise kokkuleppe. Kuna me asume laste isaga Eesti eri paigus, siis sooviks teada, kuidas see käib - kas selleks on mõlemaid osapooli notari juurde vaja? Kas notar vormistab enne lepingu ja siis võtan laste isalt allkirja? Või võime enne ka lihtkirjaliku kokkuleppe teha ja ma ise võin selle sama dokumendiga minna notari juurde seda kinnitama?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui soovite sõlmida notari juures kokkuleppe elatise maksmise osas, peate mõlemad notari juures kohal viibima. Erandina võib vanemat notari juures asendada selleks volitatud isik, kuid sellisel juhul peab ka volitus olema antud notariaalses vormis.
Notariaalse kokkuleppe sõlmimiseks peate notaribüroo juristi teavitama kokkuleppe sisust, mille alusel jurist koostab kokkuleppe elatise maksmise kohta. Kui kokkulepe on valmis ja sobiv, peavad vanemad tulema kokkulepet notaribüroosse allkirjastama.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui lapse sünnitunnistusel puuduvad isa andmed, kas siis pean elatisraha saamiseks isaduse tuvastamiseks kohtusse pöörduma?25.02.2014
Tere
Elan mehega koos, vabaabielus. Korter, milles me elame, oli mehe ema oma. Mehe ema kinkis korteri kinkelepinguga mehele. Kas minul on õigus nõuda lahkuminemisel poolt varast või ei. Meil on ühine laps, kuid sünnitunnistusel puuduvad isa andmed. Millised peaksid olema minu tegevused, et lapse isal alimente saada.Me mõlemad teame, et see on meie ühine laps, kuid nüüd vingerdab. Kas pean kohtuse pöörduma ja tõestama, et tema on minu lapse isa.
Elan mehega koos, vabaabielus. Korter, milles me elame, oli mehe ema oma. Mehe ema kinkis korteri kinkelepinguga mehele. Kas minul on õigus nõuda lahkuminemisel poolt varast või ei. Meil on ühine laps, kuid sünnitunnistusel puuduvad isa andmed. Millised peaksid olema minu tegevused, et lapse isal alimente saada.Me mõlemad teame, et see on meie ühine laps, kuid nüüd vingerdab. Kas pean kohtuse pöörduma ja tõestama, et tema on minu lapse isa.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elate lapse isaga vabaabielus, siis perekonnaseaduse mõttes kooselu jooksul ühisvara ei teki – kooselu purunemisel jääb mõlemale partnerile see, mis on nende omandis.
Kui lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult lapse isadust omaks võtma, peaksite isaduse tuvastamiseks pöörduma kohtu poole. Selleks peaksite kohtule esitama vastava hagiavalduse. Kui lapse isa ei võta ka kohtumenetluses lapse isadust omaks, teeb kohus põlvnemise tuvastamiseks dna-testi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas Eestis tegeleb keegi tasuta välisriikidest elatisrahade väljanõudmistoimingute abistamisega?25.02.2014
Laste isa elab juba 7 aastat Austraalias, Eesti kohus on välja mõistnud lastele elatise 2 korda 190 eurot kuus. Kui laste isa Eestis elas/töötas pidas kohtutäitur summa tema palgast kinni... Nüüd aastatega on elatisevõlg kasvanud 70000 euro ringi. Olen uurinud, et pean Eesti kohtule uuest hagi esitama, et see selle Austraalia kohtule saadaks jne.
Mis keelne see hagi olema peab? Kui suur on riigilõiv? Kas takistuseks võib saada, et ei tea võlgniku aadressi Austraalias vaid ainult firma aadressi, mille omanik/looja ta on? Ja kas Eestis tegeleb keegi tasuta välisriikidest elatisrahade väljanõudmistoimingute abistamisega?
Mis keelne see hagi olema peab? Kui suur on riigilõiv? Kas takistuseks võib saada, et ei tea võlgniku aadressi Austraalias vaid ainult firma aadressi, mille omanik/looja ta on? Ja kas Eestis tegeleb keegi tasuta välisriikidest elatisrahade väljanõudmistoimingute abistamisega?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Peaksite oma murega pöörduma Justiitsministeeriumi poole, kes abistab vanemaid välisriigist elatisraha kättesaamisel. Siiski annab Justiitsministeerium nõuandeid paberite vormistamisel, kuid sisulist õigusabi siiski ei paku.
Rohkem informatsiooni leiate järgmisel veebiaadressilt: http://www.juristaitab.ee/vormid-ja-kasulikud-viited/maarused-ja-tunnustamine/valisriigist-ulalpidamise-taotlemise-konventsiooni
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abikaasa, kellega elame ammu lahus ja ühisvara jagamata, saab minult nõuda igasuguste asjade ostmist?21.02.2014
Kuidas on lood lahus elavate lastevanematega (ühised lapsed, ühine korter + veel aastaid hiljem endiselt abielus olles) aga ühel poolel kaasadest on uus elu ja laps sündinud.
Pangalaenu maksab mees, aga tema abielus olev naine elab lastega (lapsi 4) nende ühises korteris. Kas endisel naisel (olgugi, et on abielus paberil) on õigust peale elatise veel nõuda lisaraha enda kulutusteks ja nõuda täpselt niipalju juurde, kui süda lustib, et laste isa peab juurde ostma teatud marki telefone ja muid hinnalisi asju? Mehel ju ka oma elu ja oma sündinud laps ning uue elukaaslase lapsed. Temal läheb samamoodi väljaminekuid, olgugi, et mehe naisel on suurem sissetulek kui mehel endal.
Pangalaenu maksab mees, aga tema abielus olev naine elab lastega (lapsi 4) nende ühises korteris. Kas endisel naisel (olgugi, et on abielus paberil) on õigust peale elatise veel nõuda lisaraha enda kulutusteks ja nõuda täpselt niipalju juurde, kui süda lustib, et laste isa peab juurde ostma teatud marki telefone ja muid hinnalisi asju? Mehel ju ka oma elu ja oma sündinud laps ning uue elukaaslase lapsed. Temal läheb samamoodi väljaminekuid, olgugi, et mehe naisel on suurem sissetulek kui mehel endal.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui korter, kus mees uue naisega elab, kuulub abikaasade ühisvara hulka, on naisel õigus abielu lahutamisel taotleda selle korteri kui abikaasade ühisvara jagamist. Muidugi tuleb seejuures arvestada, et lisaks ühistele õigustele tuleb jagada ka ühised kohustused ehk pangalaenu(sid).
Iseenesest on abikaasad vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama. Antud juhul abikaasadel ühist majapidamist aga ei ole, mistõttu on nö ühine majandamine keeruline.
Perekonnaseadus sätestab, et kui abikaasad elavad lahus, peaksid nad endiselt hoolitsema üksteise ülalpidamise eest, kuid samas on sätestatud, et kui lahus elav abikaasa suudab ennast ise ülal pidada või kui lahuselu on põhjustanud tema enda käitumine, ei ole ta õigustatud teiselt abikaasalt ülalpidamist nõudma.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha kui lapsest ametlikult loobunud isa ei hoia lapsendamise saladust ja sekkub lapse ellu?21.02.2014
Mida teha kui lapsest ametlikult loobunud isa ei hoia lapsendamise saladust ja rikub PerekS §164 ning kuidas ära hoida soovimatut sekkumist lapse ellu?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse bioloogiline isa rikub lapsendamise saladuse hoidmist, peaksite oma murega pöörduma elukohajärgse maavalitsuse poole. Lastekaitsetöötaja võtab ilmselt seejärel lapse bioloogilise isaga ühendust ja selgitab talle täiendavalt lapsendamissaladuse hoidmise kohustust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapse ema saab kohtuga sundida mind last külastama?21.02.2014
Tere!
Lapse ema ähvardab mind sellega, et kui ma last iga nädal ei saa võtta enda juurde, siis ta annab mu kohtusse ja laseb kohtul paika panna, kui tihti ma pean last nädalas võtma. Aga mul töögraafik selline, kus pole võimalik iga nädal last võtta ja teen korteris parajasti suurt remonti. Ütlesin talle, et ma lõpetan ära remondiga, et siis saan võtta, ma ei saa last ju mustuse ja tolmu sisse viia. Aga ta tahab kiusu ajada. Aga kas on selline asi siis võimalik, et kohus määrab mulle ise kindlad korrad ema nõudmisel?
Lapse ema ähvardab mind sellega, et kui ma last iga nädal ei saa võtta enda juurde, siis ta annab mu kohtusse ja laseb kohtul paika panna, kui tihti ma pean last nädalas võtma. Aga mul töögraafik selline, kus pole võimalik iga nädal last võtta ja teen korteris parajasti suurt remonti. Ütlesin talle, et ma lõpetan ära remondiga, et siis saan võtta, ma ei saa last ju mustuse ja tolmu sisse viia. Aga ta tahab kiusu ajada. Aga kas on selline asi siis võimalik, et kohus määrab mulle ise kindlad korrad ema nõudmisel?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohus peab suhtlemiskorra kindlaksmääramisel lähtuma vanemate soovidest ja võimalustest. Eelkõige tähendabki see seda, et kui Te käite graafikujärgselt tööl, siis peab kohus suhtluskorra kindlaksmääramisel selle asjaoluga arvestama, st kohus ei saa määrata kohtumisi nendele päevadele, mil peate tööl olema.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on mõtet isalt ametlikult elatisraha nõuda, kui tal oli insult ja töövõimetuspension on väiksem kui kulud lapsele?20.02.2014
Lapse isa maksis seni kokkuleppel elatisraha, mis oli pool valitsuse kehtestatud kuu alampalgast.
Möödunud aasta detsembris oli tal insult. Tema naise sõnul on mees kiiresti taastunud ja tema töövõimetuspension on vaid 268 eurot. Neil on ühine laps ja naine väidab, et tema on mehe ülalpidamisel. Nüüd pakuvad nad elatisraha 70 eurot kuus. Kas mul on mõtet küsida kohtu kaudu miinimumelatisraha või pole rohkem (kui 70 e) võimalik nagunii saada?
Kodulaenu arvestamata kulub lapsele u 365 eurot kuus. Mida tuleb kirjutada hagiavalduse reale – vanemate varalise seisundi kirjeldus? Kas pean teadma ka kostja vara? Kas tuleb esitada enda vara kohta tõendid, näit palga, korteri jm kohta?
Kui on ette näha, et kohus küsib infot lapsele mineva kulu kohta, kas võin kohe esitada kuludokumendid?
Kas elatisabi saamiseks võin kohtule esitada hagi tagamise taotluse vabas vormis või on ka selleks olemas blankett?
Möödunud aasta detsembris oli tal insult. Tema naise sõnul on mees kiiresti taastunud ja tema töövõimetuspension on vaid 268 eurot. Neil on ühine laps ja naine väidab, et tema on mehe ülalpidamisel. Nüüd pakuvad nad elatisraha 70 eurot kuus. Kas mul on mõtet küsida kohtu kaudu miinimumelatisraha või pole rohkem (kui 70 e) võimalik nagunii saada?
Kodulaenu arvestamata kulub lapsele u 365 eurot kuus. Mida tuleb kirjutada hagiavalduse reale – vanemate varalise seisundi kirjeldus? Kas pean teadma ka kostja vara? Kas tuleb esitada enda vara kohta tõendid, näit palga, korteri jm kohta?
Kui on ette näha, et kohus küsib infot lapsele mineva kulu kohta, kas võin kohe esitada kuludokumendid?
Kas elatisabi saamiseks võin kohtule esitada hagi tagamise taotluse vabas vormis või on ka selleks olemas blankett?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Üldjuhul mõistetakse miinimumulatuses elatis lahus elavalt vanemalt välja, kuid teatud juhtudel võib siiski elatist vähendada alla miinimumi. Ilmselt Teie poolt kirjeldatud olukorras võib elatise vähendamine isegi kõne alla tulla, kuid raske on ette prognoosida, millise otsuse kohus kokkuvõttes ikkagi langetab.
Vanemate varalise seisundi kohta peaksite enda puhul märkima oma sissetuleku suuruse ja Teile kuuluva vara ning kostja varalise seisundi kohta info, mis on Teile teada. Võimalusel lisage juurde ka vastavad tõendid enda varalise seisundi kohta.
Kui nõuate elatist rohkem, kui kehtiv miinimum, peavad kõik lapse kulutused olema tõendite alusel kindlaks tehtud, seega on mõistlik koos hagiavaldusega esitada tõendid lapse ülalpidamiskulude kohta.
Kui soovite taotleda Sotsiaalkindlustusametilt elatisabi, peaksite koos hagiavaldusega elatise väljamõistmiseks esitama hagi tagamise taotluse (ühes menetlusdokumendis).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 18-aastane gümnaasiumiõpilane peab ise isalt elatisraha nõudma?20.02.2014
Kui laps on 18-aastane ja õpib gümnaasiumis ning isa lõpetas elatisraha maksmise, kas lapse emal on õigus kohtu kaudu täiskasvanud lapsele elatist nõuda või peab laps seda ise tegema. Senini oli tegemist kohtuvälise kokkuleppega fikseeritud summale (1500 krooni).
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps on saanud 18-aastaseks, kuid tal on endiselt õigus vanematelt ülalpidamist saada, nagu Teie poolt kirjeldatud olukorras, peab laps elatise väljamõistmiseks ise kohtu poole pöörduma.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui isa omab kinnisvara, mida saaks realiseerida elatise maksmiseks, mõjutab kuidagi elatisraha suurust?19.02.2014
Kui palju oleks võimalik nõuda elatist oma kolmele lapsele kui isa teenib 750 eurot kuus? Samas maksab ta oma isa eest hooldekodu kulusid 156 eurot kuus. Kas see kui ta omab kinnisvara, mida saaks realiseerida elatise maksmiseks, mõjutab kuidagi väljamõistetava summa suurust?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Eeskätt lähtutakse elatise suuruse määramisel lapse vajadustest ja alles seejärel vaadatakse elatise maksmiseks kohustatud isiku majanduslikku olukorda. Kinnisvara olemasolu arvestamine on pigem asjakohane olukorras, mil isikul puudub jooksev sissetulek, mille arvelt elatist maksta.
Kui laste isa sissetulek on 750 eurot kuus ja ülalpeetavaid lapsi on 3, on tõenäoline, et elatis mõistetakse välja miinimummääras ehk 177,5 eurot iga lapse kohta. Alla miinumummäära elatist reeglina välja ei mõisteta ja antud olukorras ei oleks ilmselt põhjendatud ega võimalik ka miinimumist märkimisväärselt suurema elatise väljamõistmine.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ma vanaema neiupõlvenime saaksin võtta?19.02.2014
Kas ma omale vanaema neiupõlvenime saaksin võtta, tahan, et ka oma perekonnanimi alles jääks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Nimeseadusest lähtuvalt on lubatud võtta vanavanema perekonnanimi ja samuti on lubatud kaheosaline perekonnanimi, seega ilmselt peaks Teil olema võimalik oma perekonnanime muutmine soovitud viisil.
Täpsema informatsiooni saamiseks soovitan Teil pöörduda perekonnaseisuasutuse poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand