Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas käib lapse perekonnanime muutmine ja lapsendamine?13.01.2014

Eelneva elukaaslasega on ühine laps ja laps on oma isa perekonna nimega. Kuid kohe peale lapse sündi läksid meie teed lahku ja üle kahe aasta ehk siis täpselt nii vana kui vana on laps, on tema kadunud.
Hetkel on mul uus elukaaslane ja meil on sündinud ka uus laps, nüüd oleme arutanud ja sooviks panna ka eelmisest kooselust sündinud last oma mehe nimele. Tean, et lapse isa on nõus sellega, et muudan perekonnanime, kuna ta seda last enda omaks ei tunnista.
Seega kas mu praegune elukaaslane saab nii öelda siis lapsendada mu vanema lapse?
Ja kui see on võimaliks siis kelle poole ja kuidas ma pöörduma peaksin?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Nii lapse perekonnanime muutmiseks kui ka lapsendamiseks on vajalik lapse isa nõusolek. Kui lapse isa on nõus lapse perekonnanime muutmisega, saate seda teha kokkuleppel, kuid kui lapse isa sellega ei nõustu, on võimalik pöörduda kohtu poole. Kui kohus peab põhjendatuks lapse perekonnanime muutmist, annab kohus Teile otsustusõiguse lapse perekonnanime muutmiseks – see annab Teile õiguse lapse isa nõusolekuta muuta lapse perekonnanime.

Lapsendamine eeldab reeglina lapse vanema nõusolekut. Erandlikult ei ole lapse vanema nõusolekut vaja, kui vanem on kestvalt võimetu avaldust esitama, vanema viibimiskoht on kestavalt teadmata või kui vanemalt on lapse isikuhooldusõigus täielikult ära võetud.

Lapsendamise sooviga peate pöörduma elukohajärgsesse maavalitsusse, kus selgitatakse lapsendada soovivatele isikutele nende õigusi ja lapsendamise õiguslikke tagajärgi. Lapsendamise otsustab kohus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida pean tegema, et elukaaslane korterist välja tõsta?13.01.2014

Tere!
Elame elukaaslasega koos peaaegu 18 aastat, meil on 5 last - 17,15,13,5. Mure selline, et mees on juba 2-3a ilma tööta ja sellest tulenevalt on hakkanud kõvasti alkoholi tarbima. Heal juhul on nädalas 2-3 kainet päeva, halvimal juhul võib mitu nädalat juua. Kõik on sellest niivõrd kurnatud. Olen palunud tal välja kolida, aga ta naerab ainult näkku. Korter on minu nimel ja ostsin selle ka ainult mina, mehel ei ole tegelikult isegi sissekirjutust siia korterisse. Mida pean tegema, et teda siit välja saada?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui Teie olete korteri omanik, on Teil õigus otsustada, kes Teile kuuluvas eluruumis viibib. Kui elukaaslane keeldub vaatamata Teie ettepanekutele korterist lahkuma, peate pöörduma kohtu poole, nõudes valduse vabastamist (endise) elukaaslase poolt.

Kui elukaaslane keeldub ka peale valduse vabastamiseks kohustavat kohtuotsust Teile kuuluvast eluruumist lahkuma, peate kohtotsuse täitmiseks pöörduma kohtutäituri poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ja kui palju peab isa maksma elatist, kui laps on isaga umbes 10 päeva ja ema juures 20 päeva?10.01.2014

Tere,
Laps on isaga kuu jooksul umbes 10 päeva ja ema juures 20 päeva. Kas isal on kohustus alimente maksta? Milline summa oleks mõistlik lapse emale maksta. Riided ja jalanõud ostab ema.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

PkS § 101 lõige 1 sätestab, et elatis ühele lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hetkel on alampalga suuruseks 355 eurot, seega ei tohiks igakuiselt makstav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 177,5 eurot.

Üldjuhul mõistetatakse PkS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras elatis välja ka siis, kui laps veedab teatava aja lahus elava vanemaga. Eeskätt on see põhjendatav sellega, et last kasvataval vanemal on üldiselt parem ülevaade lapse vajadustest ja tal peaksid olemas olema vahendid lapse vajaduste katmiseks. Nagu Teie kirjeldusest võib välja lugeda, ongi nt lapsele riiete ostmine lapse ema ülesanne, kelle juures on lapse alaline elukoht.

Seega olukorras, mil maksate lapse emale elatist PkS § 101 lõikes 1 sätestatud ulatuses, olete oma ülalpidamiskohustuse lapse ees kohaselt täitnud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida ma pean tegema ja kuhu pöörduma, et isa lapsele siiski elatist lõpuks maksma hakkaks?10.01.2014

Tere
Lapse isa ei osale lapse elus juba 7 aastat. Lapsele on elatisraha kohtu poolt välja mõistetud. Igakuine summa on 190 €. Võlgu on ta juba aastast 2009. Summa ületab juba 10 000 €.
Pöördusin ka täituri poole mõned aastad tagasi ja tema väitis, et ta ei saa lapse isa kuidagi kätte.
Mina jällegi ei tea, kus lapse isa elab. Seda ma tean, et ta elab eestis.

Mida ma pean tegema ja kuhu pöörduma, et ta lapsele siiski elatist lõpuks maksma hakkaks.

Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui elatise maksmiseks kohustatud isik kohtuotsust rikub ja lapsele korrektselt elatist ei maksa, ongi ainuke viis elatisraha kättesaamiseks kohtutäituri poole pöördumine. Kuid kahjuks esineb ka olukordi, mil elatisraha kättesaamine ebaõnnestub – nt elatise maksmiseks kohustatud isikul puudub igasugune vara, millele sissenõuet pöörata.

Lapse isa suhtes on võimalik algatada KarS § 169 alusel kriminaalmenetlus elatise maksmisest kuritahtlikult kõrvalehoidumise eest, mis iseenesest võiks lapse isa distsiplineerida elatise maksmiseks. Iseasi, kas see viib soovitud tulemuseni, so elatisraha kättesaamiseni.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas isal on lootust kohtu kaudu 6-aastase lapse hooldusõigus endale saada?10.01.2014

Läksime elukaaslase ja lapse emaga pool aastat tagasi lahku. Elukaaslane võttis kaasa meie 6-aastase tütre ja kolis mulle midagi ütlemata oma sünnilinna. Nüüd on asjad võtnud sellise pöörde, et olen väga mures oma lapse turvalisuse ja heaolu pärast.
Lapse ema pole juba kaks-kolm aastat tööl käinud ning ta ei plaani ega soovigi tööle minna. Paar aastat tagasi langes ta võrkturunduse lõksu ja on lasknud ennast sellest pimestada. Mingil määral saab ta ebakindlat sissetulekut tegutsedes (mitteametlikult) FIEna. Lisaks meie ühisele tütrele on tal ka eelnevast kooselust 12-aastane poeg. Mina maksan oma tütrele suulise kokkuleppe alusel elatist 180 eurot kuus, esimese elukaaslase käest ei saa ta midagi. Suurem mure on aga, et seetõttu viibib ta kodunt õhtuti ja paljudel nädalavahetustel eemal ning sel ajal on 12-aastane poiss ja 6-aastane tüdruk sageli üksi kodus ja sageli on nad kahekesi ka öösiti. Kuna lapse ema eluviis on selline, et kodus viibib ta väga harva, siis laps ei tea kunagi, kus ta järgmise päeva peab veetma või kus järgmise öö magama. Sellise ebakindla elu tõttu on minu tütar muutunud väga närviliseks, on tujutu ja rõõmutu.
Olen korduvalt üritanud lapse emaga nendel teemadel rääkida, kuid see on osutunud võimatuks. Samuti pole ma kordagi näinud lapse elukohta, kuna ta keeldub mind tuppa laskmast. Otseselt ta küll minu suhtlemist lapsega ei takista, aga ta ei tee ka midagi selleks, et laps saaks isaga aega veeta, kuigi tütar mind väga armastab ja tahab väga minuga koos olla.
Sellises olukorras leian, et lapsel on turvalisem ja parem kasvada minu juures, kodus, kus ta on sündinud ja valdava osa oma elust elanud (v.a. viimane pool aastat). Samuti on mul olemas kindel ja piisav sissetulek ning piiavalt vaba aega ja tahtmist oma lapsega tegeleda. Sügisest läheb laps kooli, seega ei tekiks hetkel ka kooli vahetamisega seotud raskusi.
Kuna lapse kasvatajana eelistatakse siiski ema, siis kas sellise olukorras oleks mul lootust kohtu kaudu lapse hooldusõigus endale saada? Milliseid samme peaksin astuma, et asjale ametlikku käiku anda?
Tänan

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui olete veendunud, et suudate lapsele pakkuda stabiilsemat elu kui lapse ema, kuid lapse ema ei anna nõusolekut lapse Teie juurde elama asumiseks, peaksite pöörduma kohtu poole ja taotlema lapse viibimiskoha otsustusõiguse üleandmist. Kui kohus Teie nõude rahuldab, on Teil õigus ainuisikuliselt, so lapse ema nõusolekuta otsustada, kus laps elama hakkab.

Lapse viibimiskoha otsustusõiguse taotlemiseks tuleb kohtule esitada vastav avaldus, mis sisaldab asjaolude kirjeldust, õiguslikku ja sisulist põhjendust ja selget nõuet. Samuti tuleb avalduselt tasuda riigilõiv, mille suurus oleneb avalduse esitamise viisist – läbi e-toimiku esitades on riigilõivu suuruseks 5 eurot ja muul viisil esitades 10 eurot. Eelnevalt soovitan Teil konsulteerida ka selle valdkonna spetsialistiga, so perekonnaõiguses praktiseeriva juristi või advokaadiga.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas abikaasa saab pärast lahutust mind oma pärimisega saadud majaosast välja tõsta, kuigi olen selle ise aastatega renoveerinud?09.01.2014

Kas see maja osa on meie ühisvara kui abikaasa päris selle oma isalt. Meie oleme seal elanud 33 aastat ja olen teinud majale mitu korda remonti. Olen vahetanud välja kõik aknad ja välis ukse, remonditud on ka osa katust ja paigaldatud on vihmaveerennid ja torud. Majas on toodud linna trassi vesi ja kanalisatsioon. Olen valanud majale ka 2 treppi. Krundile on ehitatud minu poolt 2 garaaži ja laut. On paigaldatud 2 uut väravat. See kõik on toimunud 6 aastat tagasi. Abikaasa nõuab nüüd lahutust ja on andnud asja kohtusse, kuhu on kirja pannud, et ühisvara ei olegi. Kas võin pärast lahutust jääda sinna elama või on tal õigus mind sealt välja tõsta? Olen ostnud majja ka kogu mööbli ja muu tehnika.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Teie poolt kirjeldatud asjaolude alusel võib asuda seisukohale, et konkreetsete esemete ühis- või lahusvara hulka määramise küsimus tuleb lahendada eelmise perekonnaseaduse järgi.

Eelmise perekonnaseaduse § 15 lõike 1 kohaselt on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara, ja vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Lähtuvalt eeltoodust, peaks majaosa, mille abikaasa omandas abielu ajal pärimise teel, olema tema lahusvara.

Samas sätestab eelmise perekonnaseaduse § 14 lõige 2, et kohus võib abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud.

Seega teoreetiliselt on võimalik, et kohus tunnistab täielikult/osaliselt majaosa Teie ja abikaasa ühisvaraks, kuid seni, kuni kohus eseme kuulumist ühisvara hulka tuvastanud ei ole, on tegemist abikaasa lahusvaraga ja tal on õigus nõuda talle kuuluva eluruumi vabastamist Teie poolt.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuhu kohtusse peab isa pöörduma, et saada õigus lapsega kohtumiseks, kui ema ja laps elavad välismaal?09.01.2014

Tere. Sain Eestis ainuhoolduse lapse üle. Elame nüüd välismaal ja oleme välismaale sissekirjutatud. Lapse isa alimente maksab nii nagu juhtub, eelnevalt selle eest karistatud. Nüüd soovib ta mind anda kohtusse, et last ei näe, kuigi laps ise ütles otse talle näkku, et ei soovi temaga kohtuda. Kuhu kohtusse peab ta muidu pöörduma, kas enda või minu elukoha järgi? Ja kuidas see kõik toimub kui elame erinevates riikides?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Üldreeglina toimub suhtlemiskorda puudutava vaidluse lahendamine selle riigi kohtus, kus on lapse elukoht. Kui laps elab Teiega, toimuks asja arutamine seega Teie elukohariigi kohtus.

Eestis elavaid vanemaid, kelle laps elab välisriigis, aitab suhtlemisõiguse tagamisel Justiitsminisiteerium, kes teeb vastava avalduse saamisel koostööd välisriigi keskasutusega.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ema saab karistada, kui tal on hooldusõigus ja ta ei lase isal lapsega kohtuda?09.01.2014

Kui on hooldusõigus ühel vanemal ja teine vanem ei lase lapsega kohtuda, siis millise karistuse võib kohus määrata, et ema ei lase lapsega kohtuda?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui vanemad ei saa lapsega suhtlemise korras omavahel kokkuleppele, siis tuleks esmalt pöörduda lastekaitsetöötaja poole. Lastekaitsetöötaja võtab seejärel ühendust ka teise vanemaga ja üritab vanemaid suunata kokkuleppe sõlmimisele, millega määratakse kindlaks lapse ja lahuselava vanema suhtlemise kord. Kui lastekaitsetöötaja juures kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega pöörduda kohtu poole.

Kui kohus määrab kindlaks lapse ja lahus elava vanema suhtlemiskorra ja üks vanematest seda rikub, saab vanem pöörduda lepitusmenetluse rakendamiseks uuesti kohtu poole. Kui lepitusmenetlus ebaõnnestub, võib kohus suhtlemiskorras teha muudatusi ja/või määrata, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lapse emal on õigust keelata mul lapsega suhelda ja mis seadused sel juhul kehtivad, kui kõik me elame Soomes?08.01.2014

Tere, Kas lapse emal on õigust keelata suhelda isal lapsega? Kui lapse ema teatas, et on rase, olime me selleks ajaks lahku läinud ja mina olin Soome elama asunud. Algul nägin last ja suhtlesime, kuid siis jäi suhtlemine katki (u 5a.). Hakkasin uuesti suhteid soojendama lapse emaga ja ta tuli koos lapsega Soome elama minu juurde, kuid kooselu ei sujunud ja kolis päeva pealt ilma minule teatamata välja koos lapsega. Peale seda nägin/suhtlesin lapsega, kuid nüüd juba pool aastat on keelanud suhelda lapsega.
Kuna mõlemad elame Soomes siis ei tea, mis seadused siin on ja mida peaksin tegema?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Lapse emal ei ole õigust Teie ja lapse suhtlust põhjendamatult piirata. Kui lapse ema seda teeb, peaksite pöörduma lastekaitsetöötaja poole ja kui seal lahendust leida ei õnnestu, siis ka kohtusse lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks.

Üldjuhul kohaldatakse selle riigi õigust, kus laps elab. Kui Soomes elavatel Eesti kodanikest lapsevanematel tekivad hooldusõiguse küsimuses vaidlused, tuleb need lahendada Soome kohtus. Ilmselt peaksite abi saamiseks pöörduma juristi/advokaadi poole, kes on kursis Soome seadusandlusega perekonnaõiguse valdkonnas.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui suur on 2014. aastal lapsele makstav elatisraha miinimum?07.01.2014

Tere!
Kui palju hakkab olema uuest aastast miinimumpalk Eestis. Seoses sellega ka küsimus, kui palju on 1 lapse pealt elatusraha miinimum kuus?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

2014. aastal on alampalga suuruseks 355 eurot ja sellest tulenevalt on igakuiselt makstava elatise miinimumsuuruseks 177,5 eurot.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand