Perekonnaõigus

Mure selline. Sai kunagi lapsendatud naise nimel olev laps. Nüüdseks oleme lahus, kuna pettis. Soovin teada kuidas toimida, et saaksin lapse enda nimelt ära?

Mida teha, kuhu pöörduda olukorras, kus laps pole oma isaga 3 aastat suhelnud. See tähendab isa pole lapse vastu huvi tundnud. Kuid nüüd järsku andis teada, et tema soovib lapsega suhtlema hakata ja ka lasteaia üritustest osa võtta. Laps saab paari kuu pärast 8-aastaseks ja oma ta ei mäleta. Ma ei kujuta seda ausalt öeldes ette, mis saaks, kui ta lasteaia pidudele kohale ilmuks. Kas mul on mingi õigus seda keelata või mitte? Peaks kõigepealt lastekaitsespetsialistiga suhtlema?

Tere!

Sooviks teda saada kui palju peab isa lastele elatusraha maksma.
Ema elab Eestis, isa käib tööle Soome ja nüüd leidis teise naise, kellega elab koos. Eestis on 4 last 16- 13-, 10-aastased ja 2 aasta ja 8 kuune. Ja kui palju
ta saab Soome riigi poolt laste kompensatsiooni. Meie seda summat ei tea. See kompensatsioon tuleb tema arve peale. Tema ütleb 300 eurot, aga
meie arvates peaks see summa suurem olema. Vähemalt nii teised ütlevad. Abielu lahutusest huvitatud ta ei ole. Praegu lubab lastele maksta, aga kes teab, mis edasi saab. Kas oleks tark sõlmida ikkagi kirjalik kokkulepe? Ja kui abielu lahutatakse, kas siis summad midagi muutuvad. Sooviks teada saada iga lapse kohta täpset summat.
Teie vastust ootama jäädes. Juba ette tänades.

Abikaasadele kuulub ühisvarana korteriomand, kuid see on kinnistusregistris kandena ainult ühe abikaasa nimel. Juriidiliselt on loomulikult tegemist ka antud juhul praegu ühisvaraga. Teine abikaasadest soovib aga ikkagi kinnistusregistrisse kanda ka oma nime sisse, millega aga abikaasa kelle nimi on kandena märgitud kinnistusregistris, pole sellega vabatahtlikult nõus. Kas esitades kohtusse hagi on reaalne saavutada tulemus ka teise abikaasa nime kandeks kinnistusregistrisse ühisomanikuna? Või on olemas mõni lihtsam variant tulemuse saavutamiseks kui üks abikaasadest sellega vabatahtlikult nõus ei ole?

Tere,
Mul on eelmise elukaaslasega kooliealine laps ning on notariaalselt sõlmitud elatise maksmise leping, igakuiselt 192 € kuus. Olen igakuiselt pidanud kinni maksekohustusest. Nüüd aga on olukord selline, kus sissetulekuks on 600 € kätte ja paari kuu pärast on sündimas uue elukaaslasega laps. (Elukaaslase emapalk hakkab olema umbes 450 €). Kas on võimalik läbi kohtu tühistada ekselukaaslasega sõlmitud notariaalne leping ja vähendada alimente, sest praeguses seisus ei ole mul võimalik sündivale lapsele midagi võimaldada? Hetkel maksan 1/3 oma palgast esimesele lapsele elatiseks. Kas on võimalik, et see 192 € jagatakse ära kahe lapse peale? Kui suur summa peaks vanemale elamiseks endale kätte jääma, peale alimentide maksmist?

Läksime naisega lahku ja laps on 4-aastane. Oleme juba üle 2 a teda eraldi kasvatanud, laps on minu ja ema juures täpselt võrdselt. Laps millestki puudust ei tunne ja kõik olemas ja elu ilus. Ema kasutab vahest last kilbina ja ähvardab igasuguste nõuetega, kuna laps on rohkem issi laps ja eks ema sellepärast vihane või tige, et isa saab lapsega väga hästi hakkama. Laps millestki puudust ei tunne kõik on olemas nii ema kui ka isa juures. Riided, söök, kena kodu palju mänguasju ja tegeletakse. Nüüd ema väikeste asjade pärast lubab elatusraha nõudma hakata vms. Kas tal on selleks õigus? Last kasvatame täpselt võrdselt laps ei tunne millestki puudust. Saan aru, kui ema kasvataks üksi last või enamus aega üksi, siis oleks tõesti imelik kui isa ei maksaks. Aga kui ema ja isa kasvatavad last võrdselt pooleks ja isal ja emal mõlemal samad kulud. Söök riided kõik asjad, kas emal on õigus isalt veel midagi nõuda? Ema teeb seda pigem kiusu pärast, kuidas on võimalik isal end kaitsta ja, et laps sellest ei kannataks? Tundub, et emal ükskõik lapsest, peaasi, et saada isale kaikaid kodaratesse visata.

Tere!
Kohtuotsusega on isalt välja mõistetud elatis. Nüüd aga elab laps isa juures. Mida peaks sellises olukorras tegema, et mitte edasi elatist maksta? Ja kui ema jõuab enne asja täituri kätte anda?

Abielu ajal, 10a tagasi, ostsime abikaasaga maja, mis kirjutati abikaasa ema nimele. Ämma surmaga seoses muutus see pärandvaraks (testamenti ei olnud). Pärast pärandi vastuvõtmist on maja abikaasa nimel. Minu küsimus on, kas minul ei ole mingit õigust majale, kuigi olen sinna panustanud ja rajanud aia jne. Kas abikaasal on õigus mind majast välja visata, kuigi oleme veel ametlikult abielus, aga koos ei ela (jäin majja üksinda elama, lapsed on täiskasvanud ja elavad mujal). Abielu on sõlmitud juba 1982 aastal. Kas lahutuse puhul olen ma sunnitud oma kodust loobuma? Tänud vastamast!

Tere! Sooviksin teada, kas on lubatud võtta omale uueks perekonnanimeks meie perekonnale kuulunud nimi enne nimede eestistamist 1930-ndatel aastatel? Aitäh!

Tere,
Oleme lahutatud ja meil on kaks last. Tütar ja poeg 9- ja 2-aastane. Mina olen isa. Ema ei lase mul näha poega. Tütrega võimaldab kohtuda kaks korda kuus. Tütrelt sain teada, et eksnaine ei taha, et poeg teaks, et mina olen isa. Pöördusin linna sotsiaalosakonda, kuid ma ei näe mingit muutust. Endine naine ikka ei lase mul rääkida oma pojaga. Ma maksan elatisraha ja jätsin naisele nii kinnisvara kui lapsed. Nüüd plaanin minna kohtusse. Mida peaksin tegema, et alustada kohtuprotsess? Kas seda olukorda saaks lahendada ka ilma kohtuotsuseta?