Perekonnaõigus

Tegu on abielu jooksul soetatud majaga. Ma saan aru, et maja on meie ühisvara. Kui räägime numbritest, siis umbes nii, et maja ostuks võtsime pangast laenu, mina olin taotleja ja abikaasa kaastaotleja ja ostetud maja on meil kaasomandis. Saime 80 tuhat. Selle eest ostsime maja. Peale ostu juhtus nii, et mõne kuu pärast kolisime lahku ja elame sellest ajast saadik eraldi. Pangalaenu olen tasutud mina, aga saan aru, et vahet pole, kes maksis, makstud raha on tulnud meie ühise sissetuleku arvelt. Pangalaenust on tasutud 10 tuhat. Kuna elame eraldi juba 5 aastat, siis soovin abielu lahutada ja ühisvara jagada kohtu teel, sest vabatahtlikult mees ei ole nõus kummagi nõudega. Maja hetkeväärtus on 35 tuhat, sest noh nii on lihtsalt juhtunud, tegu on vana majaga ja osteti buumi ajal, nüüd ei ole hinnad jõudnud lihtsalt tõusta. Laen on võetud 25 aastaks ja veel 20 aastat on vaja maksta.
Kui mina pöördun kohtusse nõudega abielu lahutada, siis ilmselt seda ka kohus teeb, sest pole mõtet sellist abielu hoida.
Kui samas nõudes soovin, et kohus jagaks ühisvara, siis kuidas see suures plaanis toimub: kas
ühisvaraks oleva maja väärtus hetkel on 35, see jagatakse pooleks ja saadakse kummalegi abikaasale pool maja väärtusest ehk 17,5 tuhat.
Tasumata laenusumma jagatakse ka pooleks, see teeb mõlemale 35 tuhat võlgasid. Ja kumbki peab oma võlga pangale tasuma.
Kui tõenäoline on, et saades ühisvara jagamise tulemusena endale terve maja ja 20 aastase pangalaenu, et kohus nõuab abikaasale reaalse hüvituse maksmist? Mis summast võime rääkida, kas ikka 17,5 tuhandest? Kuna abikaasal ei ole olnud võimalik reaalselt osa võtta laenu tasumisest, sest tal puuduvad vahendid, algul oli mitu aastat täiesti töötu ja elas abirahast ning praeguseks on pensioni saaja, mis on hästi tilluke, siis vaevalt pangale meeldiks variant, et pool laenust jääb abikaasale, kuna ta on juba ette teada maksejõuetu. Samuti ei sobi pangale maja müük, sest hetkeväärtuse 35 tuhandega teda müüa võib muidugi proovida, kuid laenusumma on ju tunduvalt suurem, seega sellega ka pank nõus ei ole ning müüminegi võib võtta isegi selle 35 tuhande eest aega aastaid.
Küsimus: kas ja millistel tingimustel on kohus nõus jagama ühisvara nii, et maja jääks ainult minu nimele ja mina võtaksin endale ka kohustuse tasuda pangalaen lõpuni? Saan aru, et see tähendab abikaasale kompensatsiooni maksmist, kuna tema kaotab poole majast. Kuid ta ju võidab poole laenusummast, mida ta ei pea maksma.
Kas minu soov saada ühisvara ainuomanikuks ja maksta ainuisikuliselt pangalaen lõpuni saab toimuda rangelt ainult abikaasale poole maja hetkeväärtuse kompensatsiooni makstes? Sest praegu kasutab abikaasa seda maja oma ainukese elamiskohana, sest mujale tal minna pole.

Kui lahutushagi on juba kohtusse tehtud 08.11.2013, on võimalik seda veel tühistada? Mis on vaja selleks teha?

Olen hetkel abielus, oma abikaasast pole ma kuulnud juba oma 4 aasta, hetkel elukaaslasega, kellega koos olen elanud 2 aastat, ootan last ja plaanin anda sisse lahutuse hagi see kuu. Laps sünnib aprillis, kas on võimalik, et kui lahutus veel ei jõustu, siis lapse isana saan kirja enda elukaaslase või saab jätta sinna tühja koha kuna hagi on esitatud lahutuseks.

Kas lapse saab lapsendada tema (lapse) onu? Lapse bioloogilise isa nõusolek oleks lapsendamisel olemas, sest ta ise tegi ettepaneku. Bioloogiline isa ei ole lapse vastu huvi tundnud mitte mingil määral ja arvestades lapse huvisid tulevikus, siis on lapsel parem tema hingekirjast maas olla. Lapse onu ehk siis lapse ema vend on see eest super "isa" ja ainuõige valik lapsele. See on küll imelik kui lapse sünnitunnistusel on õde ja vend lapse vanemad, aga siiski, kas selline asi on üldse võimalik?

Tere!
Isa suri, testamenti ei koostanud. Kolm tütart, kellest mina olen vaid vanemaid viimased aastad toetanud, nüüd aitan ema igakuisete kommunaalmaksetega (ema ja isa ei olnud abielus). Peale isa matuseid, järgmisel päeval, läksid õed notarisse pärismispabereid koostama. Õed ei ole aitanud vanemaid mitte ühe sendiga, ka ei tundnud aastaid huvi isa käekäigu kohta. Nüüd tulid lagedale isa matusteks. Kas on võimalik nõuda isa korterit enda nimele, kui olin oma vanematel aitajaks vaid mina. Saan aru, et selleks pean pöörduma kohtusse, milleks ma olen valmis. Kas oleks nendest ka abi minu (ehk meie emaga) kasuks? (Aastatepikkused väljavõtted rahaülekannetest isa, ema arvetele maksudeks ning elamiseks).

Tere
Plaanin reisida koos 15-aastase lapsega ilma isata Singapuri ja Taisse. Kas selleks, et reisida nendesse riikidesse ilma ühe vanemata, on vaja teise vanema luba (notariaalselt kinnitatud)?

Mulle kingiti vanavanemate poolt elamu, mille üürituludest seda ka korrastasin ja remontisin. Nüüd väidab lahutust tahtev abikaasa, et osa majast peab kuuluma temale, kuna remonti olen teinud abielu ajal.
Olen tõesti sisemist remonti jõudumööda teinud, kuid elamu välist kubatuuri pole ma muutnud, ka pole jõudnud ei uut katust ega voodrit panna. Abikaasa ise pole selle elamu jaoks ei aega ega raha kulutanud, töödes ta ei osalenud. Mis piirini siis tohib remonti teha, ilma et oleks kartust omandiõigusest ilma jääda? Ja kui ma olen maja korrastanud sellesama maja üürist saadud tulust, siis kuidas võib tekkida abikaasal sellele omandus?

Tegin aastate eest oma abikaasale kõikide volitustega notariaalse volikirja. Kas see volikiri on kehtiv ka peale minu surma ja abikaasa saab teha jätkuvalt tehinguid minu osaga varast, või siis volikiri tühistub ja abikaasa saab pärida minu osa varast teiste pärijatega ühisel alusel - pärimisseaduse järgi.

Tere
Kui lapse isa on sõjaväes ja saan riigilt toetust iga kuu, kas siis lapse isal pole kohustust maksta elatusraha? Olgem ausad 160 eurot on miinimum ja kas tõesti siis kõik need kuud peaks hakkama saama 45 eurose toetusega? Et riik nõuab isadelt 160 eurot kuus, aga ise lapsi toetab sealjuures vaid 45 euroga?

Olen eestkostja 2-aastasele poisile, kelle ema vanemlikud õigused on peatatud. Suhtleme noore emaga normaalsed. Pool aastat elas ka poisi bioloogiline ema meiega koos, kuid nüüd elab oma poiss-sõbra juures. Meil oli kokkulepe, et ta võib oma poega igal ajal külastada, ka koos sõbraga, ainult külastus peab kestma vähemalt ööpäev (see sobis lapsele kõige paremini, siis ei järgnenud ema lahkudes isegi nuttu). Kui tahab mitmeks päevaks jääda, siis saab lapse lasteaiast koju jätta ja olla pojaga kahekesi või siis kolmekesi (poiss-sõber). Nüüd hakkas ta nõudma, et tahab last viia enda poiss-sõbra juurde nädalavahetuseks. Mul on sellega raske leppida, sest ma ei saa ju vastutada, kui laps asub teises linnas. Kuid kohtuga on kogu vastutus minule pandud. Kui midagi peaks juhtuma siis ma ei kujuta ette mis saab. Lastekaitse aga peab seda normaalseks ja on mind täiesti "tanki" pannud. Nüüd tahavad noored lapse veel jõuludeks poiss-sõbra isa juurde Norra viia. Kuidas saan mina lubada lapse teise riiki, kus ma isegi ei tea kus nad elavad, mis inimestega on tegu. Palun aidake mul selgusele saada, kuidas ma peal käituma. Millised on seaduslikud tõekspidamised? Olen hirmust kaotanud juba une.

Lugupidamisega