Perekonnaõigus
Küsimus: Kuidas peaksin toimima, kui isa ei ole insuldi tõttu mitu kuud kohtu väljamõistetud elatisraha maksnud?06.12.2013
Laps on 18 a. ja käib gümnaasiumi 11. klassis, lapse isalt on kohtumäärusega välja nõutud alimendid kuni lapse gümnaasiumi lõpetamiseni. Suvel oli lapse isal insult ning alates juunist pole ta elatisraha üldse maksnud. Kui lapse isa on jätkuvalt haiguslehel, võib-olla on ka puue määratud, kuidas on seadusega taoline olukord lahendatud? Kuidas peaksin toimima, et antud olukord lahendada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Seadusest otseselt ei tulene, et vanem ei peaks tervisehäirete korral elatist maksma. Kui kohtumäärusega on elatis välja mõistetud, on elatise maksmiseks kohustatud vanemal õigus taotleda elatise vähendamist. Kui vanem sellist nõuet ei esita või jätab kohus elatise vähendamise nõude rahuldamata, tuleb vanemal maksta elatist vastavalt kohtumääruses sätestatule.
Kui lapse isa vastavalt kohtumäärusele elatist ei maksa, on Teil võimalik pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kohtu poolt määratud elatisraha summa muutmiseks peab uuesti kohtusse pöörduma?05.12.2013
Olen lahutatud. 2007. aastal määrati laste isale elatisnõue 750 eurot lapse kohta. Kui ma tahan nüüd seda muuta, kuidas toimida? Kas pean uuesti kohtusse pöörduma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohtu poolt on elatis välja mõistetud, peate selle suurendamiseks pöörduma uuesti kohtu poole elatise suurendamise nõudega – seda muidugi juhul, et laste isaga kohtuväliselt kokkuleppele saada pole võimalik.
Elatise suurendamise taotlemiseks peate kohtule esitama vastava hagiavalduse ja tasuma lähtuvalt summast, mille võrra soovite elatist suurendada, riigilõivu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida peaksin ette võtma, et isa maksaks uuest aastast elatist juba uue miinimumpalga järgi?05.12.2013
Tere,
Läksin lapse isast lahku 2007. a alguses. Siis leppisime suuliselt kokku, et maksab elatist miinimumi ulatuses ehk 2100 krooni, mis on praegu 135 eurot. Vahepeal on mitmeid kordi miinimumtasu tõusnud. Olen lapse isalt mitmel korral kui miinimumtasu on tõusnud, ka palunud, et maksaks vastavalt kehtivale seadusele, kuid ta ei ole olnud sellega nõus, põhjendades, et tema palk ei ole ju tõusnud. Nii on see asi siiani jäänud. Lapsega ta ei suhtle (pole näinud teda juba pea 7 a), lapse sünnipäeval ja ka jõulude ajal isa talle midagi ei kingi ja igakuisele elatisele juurde ei maksa. Suuremate asjade ostmisel isa samuti ei osale. Laps oli lahku minnes 4,5 aastane, praegu juba 11. Elame lapse isast 7 km kaugusel. Lapse tel nr olen isale sms-ga saatnud. Lapsega ta kontakti ei ole võtnud (olen palunud, et ta seda teeks kui olen temaga ise kontakti võtnud elatise suurendamiseks), kaks korda on isa saatnud sms-i sünnipäevaks.
Soovin, et lapse isa tasuks edaspidi elatist miinimumi ulatuses. Laps on 11-aastane, temale eakohased asjad ja tegemised ei ole võrreldavad 4 a lapsega, mille järgi sai kokku lepitud 135 eurone elatis. Mida pean selleks tegema? Tean, et lapse isal on ka teine laps olemas. Kui alates 2014 on miinimumtasu 172 eurot (valitsus on kinnitanud miinimumpalga tõusu 355 euroni), siis millal peaksin alustama asjaajamisega, et juba aasta algusest saada suuremat elatist? Kas saab elatise siduda edaspidi miinimumpalgaga, et vastavalt kui suureneb miinimumpalk, suureneb ka elatis? Kas seda saab sisse kirjutada ka maksekäsku? Samuti soovin, et lapse isa tasuks elatist mitte ainult lapse täisealiseks saamiseni vaid seni, kuni ta on lõpetanud kas gümnaasiumi või kutseõppeasutuse. Milline on minu võimalus? Kui ma ei tea lapse isa palga suuruse kohta, kas on võimalik, et miinimumi ma ei saa ja võidakse vähendada ka praegu makstavat summat?
Aitäh vastuse eest!
Läksin lapse isast lahku 2007. a alguses. Siis leppisime suuliselt kokku, et maksab elatist miinimumi ulatuses ehk 2100 krooni, mis on praegu 135 eurot. Vahepeal on mitmeid kordi miinimumtasu tõusnud. Olen lapse isalt mitmel korral kui miinimumtasu on tõusnud, ka palunud, et maksaks vastavalt kehtivale seadusele, kuid ta ei ole olnud sellega nõus, põhjendades, et tema palk ei ole ju tõusnud. Nii on see asi siiani jäänud. Lapsega ta ei suhtle (pole näinud teda juba pea 7 a), lapse sünnipäeval ja ka jõulude ajal isa talle midagi ei kingi ja igakuisele elatisele juurde ei maksa. Suuremate asjade ostmisel isa samuti ei osale. Laps oli lahku minnes 4,5 aastane, praegu juba 11. Elame lapse isast 7 km kaugusel. Lapse tel nr olen isale sms-ga saatnud. Lapsega ta kontakti ei ole võtnud (olen palunud, et ta seda teeks kui olen temaga ise kontakti võtnud elatise suurendamiseks), kaks korda on isa saatnud sms-i sünnipäevaks.
Soovin, et lapse isa tasuks edaspidi elatist miinimumi ulatuses. Laps on 11-aastane, temale eakohased asjad ja tegemised ei ole võrreldavad 4 a lapsega, mille järgi sai kokku lepitud 135 eurone elatis. Mida pean selleks tegema? Tean, et lapse isal on ka teine laps olemas. Kui alates 2014 on miinimumtasu 172 eurot (valitsus on kinnitanud miinimumpalga tõusu 355 euroni), siis millal peaksin alustama asjaajamisega, et juba aasta algusest saada suuremat elatist? Kas saab elatise siduda edaspidi miinimumpalgaga, et vastavalt kui suureneb miinimumpalk, suureneb ka elatis? Kas seda saab sisse kirjutada ka maksekäsku? Samuti soovin, et lapse isa tasuks elatist mitte ainult lapse täisealiseks saamiseni vaid seni, kuni ta on lõpetanud kas gümnaasiumi või kutseõppeasutuse. Milline on minu võimalus? Kui ma ei tea lapse isa palga suuruse kohta, kas on võimalik, et miinimumi ma ei saa ja võidakse vähendada ka praegu makstavat summat?
Aitäh vastuse eest!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatis ühele lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära – käesoleval hetkel on alampalga suuruseks 320 eurot, seega ei tohiks igakuine elatis olla väiksem kui 160 eurot.
Minimaalses ulatuses elatis mõistetakse üldjuhul kohtu poolt välja ja seda ka siis, kui vanemal on teine laps ja/või elatise maksmiseks kohustatud vanema sissetulek on üsna väike. Seega ei tasu väga karta, et kohus peab põhjendatuks mõista lapse isalt välja seadusega sätestatud elatise miinimumist väiksemas ulatuses elatis.
Kui esitate kohtule hagiavalduse elatise nõudes, saate taotleda elatise väljamõistmist selliselt, et elatise suurus oleks seotud alampalgaga, st kui tõuseb alampalk, tõuseb vastavalt sellele ka elatis. Kui esitate praegu kohtule hagiavalduse, saate nõude formuleerida selliselt, et elatis mõistetaks välja summas 160 eurot, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära – hagiavalduse rahuldamisel oleks lapse isal 2013. aastal kohustus maksta elatist summas 160 eurot ja alates uuest aastast vastavalt tõusnud alampalgale jne. Maksekäsu kiirmenetluses elatise nõuet alampalgaga võimalik siduda ei ole.
Elatise väljamõistmist saate taotleda kuni lapse täisealiseks saamiseni – kui laps saab 18-aastaseks, kuid jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, peab ta elatise taotlemiseks ise kohtu poole pöörduma.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isa saab lapsed pärast lahutust omale võtta, väites, et ma ei saa rahaliselt nendega ise hakkama?05.12.2013
Tere. Mul on plaanis oma abielu lahutada, meil on kaks last - üks on 4-aastane ja teine 8-kuune. Abikaasa aga teatas mulle, et lahutuse puhul kavatseb ta minult lapsed ära võtta, kuna mu kuu sissetulek pole piisav, et neid üles kasvatada. Hetkel olen lapsehoolduspuhkusel ja saan emapalka 349 eurot. Lahutuse korral pean võtma üürikorteri ja vanem laps käib lasteaias. Meie praegune elukoht on laenuga ostetud korter, kus olen kaasomanik, kuid laenumaksed tasub abikaasa, siis arvatavasti pole mul mingeid õigusi sinna korterisse elama jääda. Ise olen kindel, et saan hakkama, kuna lahutuse korral peaks ju isa ka lastele elatusraha maksma. Isal on alkoholiprobleemid ning seepärast otsus ka lahutada, aga tema ise ütles, et ma ei saa seda kuidagi tõestada. Kas siis tõesti isa saab ainuhooldusõigust omale nõuda ja ma jään lastest ilma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laste isa esitab kohtule nõude laste hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks, on vähetõenäoline, et kohus selle rahuldaks vaid seetõttu, et laste isal on paremad materiaalsed võimalused. Hooldusõiguse üleandmisel lähtutakse paljudest aspektidest, nagu näiteks lapsega lähedaste sidemete olemasolu ja lapse eelnev elukorraldus. Samuti võetakse arvesse lapse vanust – on ilmne, et 8-kuune laps peaks suurem osa ajast veetma emaga, sest isa ei ole võimeline rahuldama sellises vanuses lapse kõiki vajadusi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas täiskasvanud tütrel on abielulahutuse korral ka õigus mingile osale korterist?04.12.2013
Olen naisega vara ära jaganud, tütar juba täisealine. Kuna tütar ka veel meie juurde sisse kirjutatud, kas temal siis ka mingi osa vara või korteri jagamisel. Kas pooleks võrdselt või kolmeks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ühisvara jagatakse abikaasade vahel ja lapsed ühisvarast mingit osa ei saa – seega tuleb ühisvara jagada pooleks, so pool ühele abikaasale ja pool teisele abikaasale.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abieluvaraleping tuleb teha enne või peale (lahusvaraks ostetava) korteri soetamist?03.12.2013
Tere
Olen olnud abielus 7 aastat ning kõik senised kinnisvarad on soetatud ühisvarana. Soovime osta korterit, mille abikaasa nõusolekul ostaksime ainult minule.
Kui ma sooviksin soetada korterit lahusvarana, kas siis abieluvara leping selle objekti kohta tuleb teha enne või peale korteri soetamist. Või saab neid tehinguid kuidagi ühildada.
Olen olnud abielus 7 aastat ning kõik senised kinnisvarad on soetatud ühisvarana. Soovime osta korterit, mille abikaasa nõusolekul ostaksime ainult minule.
Kui ma sooviksin soetada korterit lahusvarana, kas siis abieluvara leping selle objekti kohta tuleb teha enne või peale korteri soetamist. Või saab neid tehinguid kuidagi ühildada.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui soovite ühe konkreetse eseme määrata abieluvaralepinguga ühe abikaasa lahusvara hulka, seejuures vararežiimi muutmata, võite abieluvaralepingu sõlmida samaaegselt kinnisvara soetamisega või peale kinnisvara soetamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas kindel olla, et isal ei ole õigust osa saada, kui müüme korteri, mis kuulus emale juba enne abielu?02.12.2013
Tere
Vanemad elavad mul juba ammu lahus aga pole lahutatud. Abiellusid nad 80-ndate lõpus ja mingit varade lahususe lepingut neil pole. Nüüd sooviksin emale soojema ja inimlikuma elamispinna vaadata, aga selleks peaks müüma praeguse korteri maha. Korter on soetatud enne abiellumist. Kas seega siis kui me korteri maha müüme, ei ole isal õigust korterist saadavale rahale? Uue korteri ostaksin saadud raha eest enda nimele.
Kui tarvilik peaks olema lahutus enne korteri müüki, kas siis on võimalik isa jätta pikema kohtuvaidluseta "õigluse nimel" oma osast ilma? Isa perekonda pole panustanud juba aastaid ja on hooldekodus, mille eest maksab omavalisus ja meil pole temaga juba ammu mingit kontakti olnud.
Vanemad elavad mul juba ammu lahus aga pole lahutatud. Abiellusid nad 80-ndate lõpus ja mingit varade lahususe lepingut neil pole. Nüüd sooviksin emale soojema ja inimlikuma elamispinna vaadata, aga selleks peaks müüma praeguse korteri maha. Korter on soetatud enne abiellumist. Kas seega siis kui me korteri maha müüme, ei ole isal õigust korterist saadavale rahale? Uue korteri ostaksin saadud raha eest enda nimele.
Kui tarvilik peaks olema lahutus enne korteri müüki, kas siis on võimalik isa jätta pikema kohtuvaidluseta "õigluse nimel" oma osast ilma? Isa perekonda pole panustanud juba aastaid ja on hooldekodus, mille eest maksab omavalisus ja meil pole temaga juba ammu mingit kontakti olnud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui korter on Teie ema lahusvara, võib ta vabalt valitud ajal korteri võõrandada. Seejuures ei ole oluline, kas abielu on selleks ajaks lahutatud või mitte. Korteri müügist saadava tulu jagamist isa nõuda ei saa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis seaduse alusel ja mis juhul on lastekaitse spetsialistil õigus tulla lapse kodu kontrollima?02.12.2013
Tere,
mis seaduse alusel ja mis juhul on lastekaitse spetsialistil õigus tulla lapse kodu kontrollima? Kas mul on õigus nõuda otsust/akti spetsialisti otsuse kohta? Kas mul on õigus keelduda spetsialisti sisse laskmast?
Lahutasime abielu ja mees esitab põhjendamatuid kaebusi, saatis lapse uut kodu kontrollima. Lastekaitse spetsialist eiras aga ema palvet mehe kodu kontrollimiseks.
mis seaduse alusel ja mis juhul on lastekaitse spetsialistil õigus tulla lapse kodu kontrollima? Kas mul on õigus nõuda otsust/akti spetsialisti otsuse kohta? Kas mul on õigus keelduda spetsialisti sisse laskmast?
Lahutasime abielu ja mees esitab põhjendamatuid kaebusi, saatis lapse uut kodu kontrollima. Lastekaitse spetsialist eiras aga ema palvet mehe kodu kontrollimiseks.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 59 kohaselt on sotsiaaltalitusel õigus ja kohustus tegutseda kohe, kui teavitatakse abi vajavast lapsest – sellest järeldub, et lastekaitsespetsialist peaks abi vajavast lapsest teadasaamisel koheselt olukorra lahendamiseks vastavaid samme ette võtma, nt teostama kodukülastuse.
Kui lastekaitsespetsialist tuvastab, et lapsega on kõik korras ja pöördumine oli alusetu, jätab ta ilmselt kodukülastuse tegemata.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lahutusprotsessi ajal saab teha abikaasa testamendi ja mind kõigest ilma jätta?02.12.2013
Tere!
Praegu on meil n-ö pooleli lahutusprotsess (1 istung toimunud). Meil on abielu ajal omandatud maa, kuhu on abielu jooksul ehitatud maja jt abihooned (maja ja maa on tema nimel). Vara on meil jagamata. Kas minu (praegu veel) abikaasa saab teha testamendi, milles ta jätab mind pärijate ringist välja?
Praegu on meil n-ö pooleli lahutusprotsess (1 istung toimunud). Meil on abielu ajal omandatud maa, kuhu on abielu jooksul ehitatud maja jt abihooned (maja ja maa on tema nimel). Vara on meil jagamata. Kas minu (praegu veel) abikaasa saab teha testamendi, milles ta jätab mind pärijate ringist välja?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie abikaasa saab teha testemendi, millega pärandab temale kuuluva vara, so tema lahusvara ja tema osa ühisvarast, valitud isikule/isikutele. Teie osa ühisvarast abikaasa kellelegi pärandada ei saa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui lapse isa on Portugalist, kas siis kohtusse pean pöörduma ka seal?27.11.2013
Esialgu sooviksin oma perekonda Eestis külastada, aga elukaaslane ei leia seda hea mõte olevat ning üritab mind kogu aeg keelata plaane tegemast reisimiseks. Kas ma pean Eestisse sõitmiseks temalt avaldust küsima (Pole abielus)?
Lõplikult soovin tagasi Eestisse kolida lapsega ning seda ilma lapse isata. Kuna laps on sündinud Portugalis ning isa on sünnitunnistusele kantud, kas siis pean kohut käima Portugalis või Eestis?
Lõplikult soovin tagasi Eestisse kolida lapsega ning seda ilma lapse isata. Kuna laps on sündinud Portugalis ning isa on sünnitunnistusele kantud, kas siis pean kohut käima Portugalis või Eestis?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse alaliseks elukohaks on Portugal, peaksite pöörduma Portugali kohtusse.
Lapsega lühiajaliselt Eestisse reisimiseks iseenesest lapse isalt kirjalikku nõusolekut vaja ei ole, kuid kui plaanite lapsega Eestisse elama jääda, võib lapse isa Teid vastava nõusoleku puudumisel süüdistada lapseröövis ja taotleda lapse Portugali tagasitoomist.
Seega oleks enne Eestisse kolimist mõistlik taotleda kohtult hooldusõiguse jagamist selliselt, et Teil oleks õigus otsustada lapse viibimiskoha üle.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand