Perekonnaõigus
Küsimus: Mis ajast algab elatisabi avalduse esitamise tähtaeg?27.01.2014
Tere.
Esitasin alimentide maksmise kohta kiirmenetluse nõude kohtule 18. detsember 2013 ja sealt tuli kiri, et avaldus on menetlusse võetud 30. detsembrist 2013. Küsimus on nüüd siis selles, et millal saan ma esitada avalduse elatise abi saamise kohta? Kuna lapse isa ei ole mingeid rahasid kandnud ja samas ei ole ka selle menetluse kohta veel mingeid vastuseid tulnud? Kas ma pean selle kiirmenetluse vastuse ära ootama ja siis on mul see 30 päeva selle elatiseabi avalduse saatmise aega või hakkas see 30 päeva juba siis jooksma kui menetlus töösse võeti?
Esitasin alimentide maksmise kohta kiirmenetluse nõude kohtule 18. detsember 2013 ja sealt tuli kiri, et avaldus on menetlusse võetud 30. detsembrist 2013. Küsimus on nüüd siis selles, et millal saan ma esitada avalduse elatise abi saamise kohta? Kuna lapse isa ei ole mingeid rahasid kandnud ja samas ei ole ka selle menetluse kohta veel mingeid vastuseid tulnud? Kas ma pean selle kiirmenetluse vastuse ära ootama ja siis on mul see 30 päeva selle elatiseabi avalduse saatmise aega või hakkas see 30 päeva juba siis jooksma kui menetlus töösse võeti?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete elatise väljamõistmiseks esitanud kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, saab elatisabi taotleda kohtu makseettepaneku määruse alusel. Seega tuleb taotlus elatisabi saamiseks esitada Sotsiaalkindlustusametile 30 päeva jooksul alates avalduse menetlusse võtmisest ja võlgnikule makseettepaneku esitamisest. Teie puhul hakkas dokumentide esitamise 30-päevane tähtaeg jooksma alates 30.12.2013.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas vanavanematel on kohustus tasuda oma lapse-lapse-lapse erihoolekandes olemise eest?27.01.2014
Kas vanavanematel on kohustus tasuda oma lapse-lapse-lapse erihoolekandes olemise eest?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
PkS §-i 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Eeltoodust nähtub, et alaealise lapse ülalpidamiseks on kohustatud tema vanemad ja vanavanemad, kuid lapse vanavanavanematele ülalpidamiskohustus enam ei laiene.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas see on õige, et kohustusliku määra järgi maksaksin palgast 42% elatiseks?24.01.2014
Tere,
Olen lahutatud ja siiani elab mu laps minu juures. Kui minu 15 a laps otsustab nüüd minna isa juurde elama, on minu kohus maksta elatisraha. Minu palk on 420€, kas siis ikka pean maksma 177.50 elatist, s.o pool 2014 a kehtestatud alampalgast. Sellisel juhul maksaksin oma palgast 42% elatist. Kas see on õige?
Olen lahutatud ja siiani elab mu laps minu juures. Kui minu 15 a laps otsustab nüüd minna isa juurde elama, on minu kohus maksta elatisraha. Minu palk on 420€, kas siis ikka pean maksma 177.50 elatist, s.o pool 2014 a kehtestatud alampalgast. Sellisel juhul maksaksin oma palgast 42% elatist. Kas see on õige?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Üldjuhul mõistavad kohtud miinimumsuuruses elatise välja ja seda ka olukorras, mil vanema palk on üsna väike. Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta, et vanem on kohustatud hankima vahendid nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks ja miinimumsuuruses elatis ei ole seejuures ebamõistlikult suur.
Siiski on Riigikohus ka leidnud, et vanem peaks lapse ülalpidamiseks osalema vastavalt oma majanduslikule seisundile, nt olukorras, kus ühe vanema varanduslik seisund on teise vanema omast oluliselt parem, peaks see vanem ka lapse ülalpidamiskohustuse täitmises suuremal määral osalema.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas riigilt saadav ajateenija lapsetoetus mõjutab pärast ajateenistust elatisraha võla väljanõudmist?24.01.2014
Lapse isalt on kohtu poolt välja mõistetud elatis, nüüdseks on tal juba maksmata 4 kuud, kuna ta viibib ajateenistuses, ise ta on ka mulle öelnud, et ta nagunii ei maksa midagi. On plaanis tagantjärele nõuda kohtutäituri kaudu, kui tal ajateenistus läbi, aga riigilt saan ma praegu ajateenija lapsetoetust, kas see mõjutab kuidagi, et ma ei saagi siis temalt elatist tagantjärgi nõuda, sest ega seda toetust ei maksa ju tema vaid riik? Kas momendil ei saa ma rohkem midagi teha, sest olen aru saanud, et ma võin kohtutäituri juurde praegu pöörduda ja nõude esitada, aga kui isa saadab ajateenistusest vastava tõendi, et ta seal viibib, siis peatub nõue seniks, kui ajateenistus läbi?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ajateenija lapse toetus on riigi poolt makstav toetus ja selle maksmine ei tähenda seda, et vanem ei peaks maksma kohtu poolt väljamõistetud elatist. Kui lapse isa vabatahtlikult elatist ei maksa, tuleb täitemenetluse alustamiseks pöörduda kohtutäituri poole.
Kui esitate kohtutäiturile avalduse täitemenetluse läbiviimiseks, võib kohtutäitur täitemenetluse peatada lapse isa ajateenistuses viibimise ajaks, kuid ei pruugi seda teha.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mil viisil on võimalik hankida sünnitunnistuse koopia, kui originaal on kadunud ja ise asud välismaal?24.01.2014
Mil viisil on võimalik hankida sünnitunnistuse koopia, kui originaal on kadunud ja ise asud välismaal? Isiklik järeletulek ei ole hetkel võimalik, kuid sünnitunnistust/koopiat (või samaväärset tõendavat dokumenti) on tingimata vaja.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kahjuks ei ole Te täpsustanud, mis riigis lapse sünnitunnistust kasutada soovite.
Kui Teil on vaja tõendada lapse sündi mõnes Euroopa Liidu riigis, piisab üldjuhul Eesti rahvastikuregistri ingliskeelsest väljavõttest. Väljavõtte saamiseks peate pöörduma välisriigi konsulaartalitusse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas vormistada lapsele viibimiskoha otsust?23.01.2014
Tere!
Sooviks teada millest alustada, et määratleda lapse viibimiskoht. Kas seda saaks alustada ka interneti teel ja kas on olemas mingid blanketid? Palun kirjeldage neid toiminguid. Laps on keskastme koolilaps ja on sünnist saati elanud samas kohas. Tahaks, et lapse elamiskoht ei muutuks ka edaspidi, kuigi teine lapsevanem seda nõuab. Ka lapse enda soov on jääda elama endisesse kohta. Suur tänu teile vastamise eest!
Sooviks teada millest alustada, et määratleda lapse viibimiskoht. Kas seda saaks alustada ka interneti teel ja kas on olemas mingid blanketid? Palun kirjeldage neid toiminguid. Laps on keskastme koolilaps ja on sünnist saati elanud samas kohas. Tahaks, et lapse elamiskoht ei muutuks ka edaspidi, kuigi teine lapsevanem seda nõuab. Ka lapse enda soov on jääda elama endisesse kohta. Suur tänu teile vastamise eest!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Eeldan Teie kirjelduse põhjal, et soovite täiendavat informatsiooni lapse viibimiskoha otsustusõiguse andmise kohta. Vastava kohtumenetluse algatamiseks tuleb kohtule esitada avaldus, mis sisaldab põhjendust selle kohta, miks peaks kohus Teile lapse viibimiskoha otsustusõiguse andma. Samuti tuleb avalduselt tasuda riigilõiv (5 või 10 eurot, olenevalt avalduse esitamise viisist). Nö tühjade lünkadega blanketti olemas ei ole, kuid avaldus iseenesest on võimalik esitada elektrooniliselt küll, kui Teil on olemas digitaalse allkirjastamise võimalus.
Kui kohus peab Teie avaldust põhjendatuks ja rahuldab selle, on Teil õigus teise vanema nõusolekuta valida lapse viibimiskoht.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isa peab maksma 18-aastaseks saavale lapsele, kes elab juba iseseisvalt, elatusraha?22.01.2014
Tere.
Laps elab juba 17-aastaselt iseseisvalt ja noormehega. Laps käib ise veel gümnaasiumis ja saab peagi 18.a, kas isa peab maksma temale elatusraha, kui laps elab iseseisvalt ja elab isa soetatud korteris oma noormehega.
Ette tänades
Laps elab juba 17-aastaselt iseseisvalt ja noormehega. Laps käib ise veel gümnaasiumis ja saab peagi 18.a, kas isa peab maksma temale elatusraha, kui laps elab iseseisvalt ja elab isa soetatud korteris oma noormehega.
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Alaealisel lapsel on igal juhul õigus saada ülalpidamist oma vanematelt ja seda ka olukorras, kui ta elab mõlemast vanemast eraldi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas perekonnas kasvavad alaealised lapsed on automaatselt arvestatud ülalpeetavateks?22.01.2014
Tere
Kas perekonnas kasvavad alaealised lapsed on automaatselt arvestatud ülalpeetavateks või tuleb nende ülalpidamiseks vajaliku elatise suuruse kohta eraldi avaldus kohtule teha (mis iseenesest tundub ebaõiglane)? Laste isal oli juhusuhe, mille tagajärjel sündinud lapse ema on esitanud elatise nõude. Kas perekond on sellises olukorras seaduse poolt kaitstud või tuleb nüüd end ise kaitsma hakata, st, et peres kasvavatel lastel oleks samuti võimalik riided selga, toit lauale ja katus pea kohal hoida. Riigi poolt määratud miinimumnõue on antud olukorras meie perele liiga suur, pealegi ei ole me seda ettenähtud suuruses lastele kuluvat igakuist rahasummat (so miinimumpalk lapse peale kahe vanema poolt kokku) endale kunagi lubada saanud. Kas kohus arvestab alaealiste laste olemasoluga perekonnas?
Kas perekonnas kasvavad alaealised lapsed on automaatselt arvestatud ülalpeetavateks või tuleb nende ülalpidamiseks vajaliku elatise suuruse kohta eraldi avaldus kohtule teha (mis iseenesest tundub ebaõiglane)? Laste isal oli juhusuhe, mille tagajärjel sündinud lapse ema on esitanud elatise nõude. Kas perekond on sellises olukorras seaduse poolt kaitstud või tuleb nüüd end ise kaitsma hakata, st, et peres kasvavatel lastel oleks samuti võimalik riided selga, toit lauale ja katus pea kohal hoida. Riigi poolt määratud miinimumnõue on antud olukorras meie perele liiga suur, pealegi ei ole me seda ettenähtud suuruses lastele kuluvat igakuist rahasummat (so miinimumpalk lapse peale kahe vanema poolt kokku) endale kunagi lubada saanud. Kas kohus arvestab alaealiste laste olemasoluga perekonnas?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vanemal on kohustus ülal pidada kõiki oma alaealisi lapsi, olenemata sellest, kas lapsed on sündinud püsisuhtest/abielust või nö juhusuhtest.
Kui esitatud elatisnõude täitmine ei ole vähese sissetuleku ja teiste ülalpeetavate olemasolu tõttu võimalik, on lapse isal võimalik taotleda PkS § 102 lõike 2 alusel elatise vähendamist alla elatise miinimummäära, milline on hetkel 177,5 eurot.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tasub taotleda kohtus suuremat elatisraha, kuigi mehe palk on väike, kuid ilmselt saab osa "mustalt"?21.01.2014
Lapsele määrati kohtus elatiseks 84 eurot(2008). Isa esitas kohtule paberid, mis näitasid, et ta saab miinimumpalka (firmas makstakse ümbriku palka). Samuti sündis kuu enne meie last tal laps ka oma armukesega. Seda ta ütles ka kohtunikule, et tal on lisaks minu lapsele veel üks laps, keda peab üleval pidama ja miinimumpalgast selleks ei jätku. Kohtunik noomis teda selle eest, et ta ei esitanud teise lapse sünnitunnistust.
Nüüd aga oleks mul soov suurendada elatist miinimumini (177 eurot) aga ei julge. Tean, et ta saab firmas ikka palka mustalt ja nüüd just sündis talle ka kolmas laps. Tunnen, et minu lapsele on liiga tehtud. Kas mul oleks kohtus üldse mingit lootus saada lapsel suurem elatis või mitte. Ise olen praegu noorema lapsega kodune, kuna pole lasteaia kohta. Saan ainult 95 eurost peretoetust. Minu ja laste kulutused on kõik praeguse elukaaslase kanda.
Nüüd aga oleks mul soov suurendada elatist miinimumini (177 eurot) aga ei julge. Tean, et ta saab firmas ikka palka mustalt ja nüüd just sündis talle ka kolmas laps. Tunnen, et minu lapsele on liiga tehtud. Kas mul oleks kohtus üldse mingit lootus saada lapsel suurem elatis või mitte. Ise olen praegu noorema lapsega kodune, kuna pole lasteaia kohta. Saan ainult 95 eurost peretoetust. Minu ja laste kulutused on kõik praeguse elukaaslase kanda.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Hetkel makstav elatisraha, so 84 eurot, on märkimisväärselt väiksem kui kehtiv elatisraha miinimum, mis on 177,5 eurot. On ilmne, et 2008. aastal määratud elatisraha suurus ei vasta enam lapse vajadustele, sest laps on saanud vanemaks ja sellega seoses on tema vajadused tõenäoliselt kasvanud, samuti on elu oluliselt kallinenud. Seda arvestades peaks kohus suure tõenäosusega põhjendatuks elatise suurendamise kehtiva miinimumini.
Miinimumulatuses elatis mõistetakse reeglina välja ja seda ka siis, kui vanemal on teisi alaealisi lapsi või kui tema (ametlik) sissetulek on pigem väiksemapoolne. Seega julgustaksin Teid elatisraha suurendamise nõudega kohtu poole pöörduma.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapse emal on võimalik perekonnaseisuametis sünnitunnistusele isana märkida ükskõik kelle nimi?21.01.2014
Juhusuhe lõppes rasedusega, naisterahvas otsustas lapse alles jätta (ja teavitas mind kogu juhtunust alles siis, kui oli juba liiga hilja midagi ühiselt otsustada). Suuliselt jõudsime kokkuleppele, et lapse ema mind sünnitunnistusele isana ei kanna ning toetan teda suurusjärgus 100€ ulatuses kuus. Aga igaks juhuks sooviks küsida:
1) Kas lapse emal on võimalik mind ikkagi lihtsalt oma sõnade alusel perekonnaseisuametis sünnitunnistusele isana märkida, kui mina kohal ei viibi ja kuskile alla ei kirjuta?
2) Kui ta peaks ikkagi mingil põhjusel ringi mõtlema ja nõudma kohtu kaudu isaduse tuvastamisest, siis kas ja kui pikas ulatuses on võimalik kokkulepitud alla miinimumi summa ning miinimumi / kohtu poolt määratud summa tagantjärele sisse nõuda?
1) Kas lapse emal on võimalik mind ikkagi lihtsalt oma sõnade alusel perekonnaseisuametis sünnitunnistusele isana märkida, kui mina kohal ei viibi ja kuskile alla ei kirjuta?
2) Kui ta peaks ikkagi mingil põhjusel ringi mõtlema ja nõudma kohtu kaudu isaduse tuvastamisest, siis kas ja kui pikas ulatuses on võimalik kokkulepitud alla miinimumi summa ning miinimumi / kohtu poolt määratud summa tagantjärele sisse nõuda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus, kantakse lapse isana sünniakti mees, kes on lapse isaduse omaks võtnud – selleks peab mees tegema vastava avalduse, seejuures on vajalik lapse ema nõusolek. Kui keegi lapse isadust omaks ei võta, jääb lapse sünniakti isa kohta kanne tegemata – lapse emal ei ole õigust omavoliliselt märkida lapse isaks ühtegi meest.
Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-36-08 asunud seisukohale, et kuigi lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, ei saa lapsele ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Reeglina nõuab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest ja erandina ka aasta enne hagi esitamist. Sellest tulenevalt ei saa vanemalt, kellest laps põlvneb, nõuda elatist tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, kuid kohus saab esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand