Perekonnaõigus

Oleme abielus. Lapsed 6 ja 3 a. Naine kolis kodunt üürikorterisse 3 kuud tagasi. Lapsed elavad võrdselt nii isaga oma kodus, kui ka emaga oma uues kodus. Isa tasub igakuiselt lasteaiamaksud, huviringid, viib ja toob lapsi, ostab lastele kulukamad riided, ostab kõik vajaliku elamiseks uues kodus (külmiku, lastevoodid, jne). Viib kuu lõpus lastele ja naisele söögikraami. Miks mitte söögiraha, sest teades naise majandamisharjumusi, jätkub tema rahast esimeseks kaheks nädalaks. Kokku kulutused ühes kuus ca 500-600 eurot. Samas mahus on laste isa lubanud toetada lapsi ka edaspidi, kuigi elatakse nii isa kui ema juures.
Kas on sellisel juhul õigustatud naise poolt miinimumelatisraha nõudmine lastele?

Alla 10-aastase lapse ema soovis muuta lapse sünnijärgset perekonnanime (mis oli lapse isa perekonnanimi) ning anda lapsele enda perekonnanime. Emal on ainuhooldusõigus. Lapse nõusolek on protokollitud. Perekonnaseisuasutus ema soovi uue nime andmise otsusega ka täitis. Kas ainuhoolduslikul vanemal oli õigus seda teha ilma lapse isa nõusolekuta?

Abielu ajal sain kinkelepinguga endale maja, mis kuulus ainult minule. Nüüd on maja müüdud ja käes abielulahutus. Kas maja müügist saadud tulu kuulub jagamisele või ei kuulu, sest maja ei kuulunud ühisvara hulka?

Kuidas jagatakse lahutuse korral pangakontol olev raha? Tean, et naise kontol oli suurem summa raha, aga kui jõudis abieluvara jagamise aeg kätte, oli see sealt kadunud. Kas üldse kontol olev raha läheb jagamisele?

22 aastat abielus olnud perekonnast lahkus mees kuue kuu eest uue naise juurde. Abielu lahutuse protsess on käivitunud. Mees on ühisomandis olevast eramust ära viinud oma isiklikud tarbeesemed ja riided. On alustanud ka muu ühisvara äraviimisega. Nüüd nõuab, et tema sinnatulekul ei tohi majas viibida võõraid isikuid, muidu kutsub politsei.
Mahajäänud perekonnale ei ole selline nõue vastuvõetav, kuna see takistab mahajäänud perekonnal normaalset suhtlemist oma tuttavate, sõprade ja sugulastega. Eriti valusalt puudutab see nõue koolist koju tulevaid lapsi, kellele naise vanemad käivad lõunat valmistamas.
Kas mehel on õigus sellise nõude esitamiseks? Kas mahajäänud perel on õigus oma elu privaatsuse tagamiseks rakendada abinõusid (elamu uste lukkude vahetamine, signalisatsiooni vahetamine?)
Kas mahajäätud perel on õigus keelduda mehel siseneda üksi või koos võõraste isikutega pere eluasemele? Kas mehe, nüüd viimastel päevadel tärganud nõue, tühjendada üks tuba mahajäänud pere asjadest ja anda see tema käsutusse, mille ta siis lukustab, on õigustatud? Sellega rikutakse pere privaatsust, kuna pere eluase avaneb sellega kõigile.
Ja kuidas põhjendada kõigi nende küsimuste jah või ei vastuseid?
Tänuga vastust oodates!

Tere!
Olen kuulnud, et politseinikel ja vanglaametnikel võib tulla probleeme oma tööga, kui neid on kohtusse kaevatud. Soovin teada, kas on võimalus, et isa võib kaotada oma töö, kui nõuda kohtu kaudu elatisraha? Loomulikult ei soovi seda isale, kuid elatisraha võiks ta siiski oma lastele maksta (kaks last). Mitte, et ta seda ei oleks absoluutselt teinud, on küll, kuid vahelduva eduga ning praktiliselt ainult ühe lapse eest. Summaks on krooni ajal 1500-2000 krooni ning nüüd euro ajal 130-140 € kuus. Lapsed on nüüdseks mõlemad täisealised ning üks neist õpib gümnaasiumis, teine on aga juba 21-aastane. Kas lastel on võimalik elatisraha veel tagantjärele nõuda? Kui ma ei eksi on see võimalus ainult õppival lapsel?

Läksime raseduse ajal juba lapse isaga lahku. Tema läks tagasi oma vana elu juurde (lapsi tal rohkem pole). Kuna ta soovis, et lapsest keegi tema elus ei teaks, siis sünnitunnistusel isa nimi puudub. Aga ta lubas lapsele iga kuu raha anda. Laps on 1,6 aastat vana ja kokku on isa andnud ca 1000 EUR, mõni kuu 100, mõni kuu 50. Ka on ta last külastanud, ma ei ole seda keelanud. Kahjuks on sellise summaga lapse kasvatamine raske. Kui lapse isaga juttu teha, siis ta vastab, et tal rohkem pole, tal ka ju vaja arved ja pangalaenud tasuda ning süüa osta. Kui ma mainin, et aga laps tahab ka süüa ja riided selga, siis ta saab kohe kurjaks ja ei suhtle mõnda aega meiega.
Ma ei soovigi palju, vaid miinimumelatise summat, aga mida ei saa seda ei saa.
Kui ma nüüd kohtu poole pöördun, esiteks isaduse tuvastamiseks ja teiseks elatis nõudeks, siis kas mul on võimalik elatisraha saada ka tagasiulatuvalt või alates sellest hetkest, kui isa on kantud sünnitunnistusele?

Tere!
Olen 5-aastase poisi isa. 3 kuud ma ei näe oma last, kuna ema ei lase mul temaga kohtuda. 1,5 aastat me ei ela lapse emaga koos. Laps aga oli minu juures 4 päeva nädalas, kuna ema oli tööl. Iga kuu ma maksin emale elatisraha.
Nii minul kui temal on uued elukaaslased. Ema tahab, et mina loobuksin lapsest raha eest. Laps tahab mind näha, aga kardab ema. Ema manipuleerib temaga ja jätab lapse ükskõik kellega, aga mulle üldse ei anna.
Käisin temaga lastekaitse osakonnas, aga midagi pole muutunud. Mida ma võiksin veel teha lapse heaks, et pojaga olla mõni aeg?

Tere,
Laste isa pole kordagi alimente maksnud kummalegi lapsele. Kuidas ma saaksin laste isalt alimente nõuda? Tööl ta käib mitteametlikult, juhutöid teeb. Ta enda arve on kohtutäiturite poolt arestitud ja sinna ei laeku midagi. Ta on teinud ühe lapse nimele pangakonto enda konto alla, kuid ka sinna ei laeku midagi. Kõik raha mis ta saab, on sulas. Tal puudub ka igasugune vara. Hetkel on tal peal tingimisi karistus ja ta käib igakuiselt ka kriminaalhooldaja juures. Kõige sellepärast sooviksingi saada mingisugust juristi nõu, et kuidas ma peaksin edasi toimima? Lisaks sooviks ma teada, et kas selline asi on võimalik, et kui isa ikka ei maksa, siis saab seda tema vanematelt nõuda? Aitäh kui oskate aidata.

Tere. Abikaasa omandas kinnisvara enne abiellumist kinkelepingu teel. Enne abiellumist panustasin abikaasa kinnisvara remondiks märkimisväärse summa. Abielu on nüüd lahutatud, ühisvara osa jagatud. Millisel moel peaksin abikaasalt nõudma oma kulutuste hüvitamist? Sisuliselt on ju abikaasa enne abielu minu raha arvelt suurendanud oma kinnisvara väärtust. Kas saab kasutada kiirmaksekäsku?