Perekonnaõigus

Tere!
Kui mu sissetulek on alla 200 € (töövõimetus), seegi sots. ja pensioni raha, kas mul oleks õigust taotleda tasuta õigusabi või riigilõivu maksmise summa vähendamist (seoses alimentidega). Kuidas seda teha?

Tere,
kirjeldan olukorda:
Abielus mees ja naine, kaks alaealist last, abielu jooksul koos võetud laen ja maja ehitatud.
* Tänaseks elame laste isaga lahus. Soov on abielu lahutada. Mina lastega jään majja elama ja taotlesin pangast laenu ainulaenajaks saada. Pank on andnud nõusoleku.
* Laste isa on nõus maja minule andma. Hetkel on see ühisomandis. Kuidas majaga seotud tehingut tehakse? Notaris? Ja milline peaks see tehing olema? Kinkeleping? Võõrandamine? Kas seda tehingut saab koos lahutusega teha? Millises järjekorras peaks antud juhul toimima?
* Soov on ka ametlikud elatisrahad peale panna. Olen laste isaga kokku leppinud, et maksab iga kuu 300 eurot (150 eurot lapse kohta). Aasta jooksul on maksed toimunud väga kaootiliselt ja ta teeb oma äranägemise järgi tasaarveldusi (kui lapsed on vahel nädalavahetustel tema juures, siis ta vähendab summat). Soovin miinimum elatisraha rakendada. Kuidas selle protsessiga alustada?
* Kui ma soovin ühest Eesti linnast kolida teise koos lastega, siis kas laste isa saab seda takistada? Kuidas seda vältida ehk mida peaks tegema, et tal sellisel kujul sekkuda seaduslikult pole alust?

Ette tänades,

Tere!
Elasime koos alates 2007 a jaanuarist, 2009 a märtsis ostsime koos korteri mehe nimele, abiellusime 2010 mais ja nüüd tahame lahutada. Kas minul on mingi õigus sellele korterile või kompensatsioonile, sest mu abikaasa kasutab seda korterit, mina kolisin sealt ammu välja. Pangalaenu maksab ka abikaasa, kuid kuna oleme abielus, siis on on see ühisraha ju, millest ta laenu maksab.
Tänan vastuse eest!

Tere!
7 aastat tagasi lahku minnes sain kohtu kaudu otsuse, millega lapse ise maksab igakuiselt lapsele elatist 2000 Eesti krooni (127.82 eur). Vahepeal on olnud nii kokkukolimisi ja lahkuminekuid, et ühisel kokkuleppel maksmist ei olnud. 2 aastat tagasi sai lõplikult lahku mindud. Kuna meile - nii isale kui ka emale kuulus mõlemale 1/2 korteriomandist, siis lapse isa oli nõus oma poole korterist mulle (lapse emale) kinkima ning lapsele igakuiselt maksma 32 eurot. Kokkulepe oli, et abistab ka suuremate asjade puhul, kooli alguses küsisin 50 eurot lisaks ja ühe jope ostsime pooleks. Rohkem pole küsinud. Paraku on tänane elu läinud väga kalliks ning ilmselgelt jääb 10 aastase poisi söögiks ja riieteks sellise summa saamine väheks. Laps kasvab 97% minu (lapse ema) juures, kuna ta keeldub isa juurde minemast (näiteks jaanuaris oli laps isa juures ühe öö). Lapse isa elab koos uue perega, kus alles sündis ka laps ning osteti suur maja laenuga.
Kas mul (lapse emana) on õigus nõuda kohtupoolt määratud summat, mis sest et meil olid siin omavahelised kokkulepped ilma et me oma elukohast ilma jääks?
Kahjuks kingitud korteriomandiga laps suureks ei kasva.

Tere! Paluksin võimalusel lahti kirjutada, millised kulutused kuuluvad elatise alla ja mis määral elatist maksev vanem neid hüvitama peab. Lapse alaline elukoht on ema juures, isa tegeleb lapsega kahel argipäeva õhtul nädalas ca 3 h korraga ning vahel harva on laps isaga ka nädalavahetusel. Ema tasub kõik lapsega seotud kulud, va suuremad kulutused riietusele, mis on ära jagatud või makstakse kahasse. Kas järgnev arvestus on õige: üür + kommunaalkulud + söögikulud - isa osa on 1/4? Lasteaiamaks, trenn - isa osa on 1/2? Kas elatise alla võib ja tuleb arvestada ka muud lapsega seotud kulud, näiteks kulutused ravimite ostuks, meelelahutus (näiteks kinos- ja muuseumiskäigud, kohvikuskäigud, kulu sünnipäevakingitustele jne - kuna isa lapsega nädalvahetusel reeglina ei tegele, on need ca 90% ema kanda), väiksemad igapäevased rõivakulutused (pesu, sukapüksid jne). Kui isa selliseid kulusid vajalikuks ei pea, siis võib ta ka ju keelduda neid elatise sisse arvestamast? Hetkel on elatise kohta sõlmitud suusõnaline kokkulepe, aga kahjuks on ses osas tekkinud vaidlusi, samuti on probleemiks see, et elatis ei laeku kindlaks kuupäevaks, võib laekuda ette hoiatamata kuu hiljem jne - nagu isale sobib. Tänan vastuse eest ette!

Lapse emalt on ära võetud lapse kasvatamise õigused. Last kasvatab eestkostja (vanaema). Välja on nõutud alimendid, mingi aeg ema neid ka maksis. Kuid võlg on endiselt 800 euro ringis. Ema asub teadaolevalt nüüdseks Soomes. Täna käis eestkostja kohtutäituri juures ja sai teada elatise nõude aegumisest. Poiss saab 18-aastaseks ja õpib. Kas ema hiljem tagasiulatuvalt seda elatist ei peagi tasuma? Ja kui laps veel õpib peaks elatist ema ikka ju veel maksma? Tänud vastamast!

Tere, esitasin elatise nõude kiirmenetluse korras, kust tuli ka makseettepanek, millele isa vastas end olevat töövõimetu (40%) ja seega tal puuduvad ka võimalused elatise maksmiseks. Nüüd siis peaks asi minema üle kohtule. Minu küsimus aga seisneb selles, et kui mina lastega asun püsivalt välismaal ja laste isa Eestis, siis kus toimub kohus? Kohtumajast öeldi, et võimalik, et toimub ka Eestis ehk isa elukoha riigis. Kui suur tõenäosus on mul lastele üldse mingit elatist saada, kui isa on töötu ja niinimetatult ka töövõimetu. Kas võib olla, et tekitan endale kohtus käimisega vaid asjatut aja ja raha kulu, kuna temalt ei ole midagi võtta ja sotsiaalametilt ei saa ma ka midagi küsida, kuna elan püsivalt koos lastega väisriigis, seega minul kui välisriigis asuval emal ei olegi mingeid võimalusi või?

Tere
Kuidas saab isa sekkuda, et ema ilma tema teadmata last välismaale elama ei saaks viia?

Olen meesterahvas, keskmise puudega ja 80% töövõimetust, ometi olen pingutanud tööl käia miinimumiga. Nüüd nõuab alaealise lapse ema elatisraha hagi esitamisega kohtule. Lapse emaga pole kunagi koos elanud, ometi on laps minu perekonnanimega. Ma ei suuda seda maksta (177€), kuna tööl käimisega on täiendavad kulud (transport, täiendavad ravimid jne.). Advokaati palgata ma ei jõua. Kas pean nüüd loobuma tööst ja jääma ainult pensionile? Või võtab kohus minu seisukorda, täiendavate kuludega tervisele ja tööle, arvesse elatisraha määramisel?

Olen oma kahe alaealise poja isast lahutatud ja kasvatan neid ilma tema toeta. Elatusraha ta lastele ei maksa kuna ta ei käi tööl ja on kimpus alkoholiga. Laste isal on tekkinud võlad pankade ees ja tema arvates need aeguvad ning seega ei kavatsegi ta neid maksma hakata. Mingit vara tal ei ole, sest maja, milles ta elab, on jaotatud viie lapse vahel ehk siis minu poegade ja mehe õepoegade vahel. Mida ma saaksin teha, et minu pojad ei peaks tulevikus ellu astuma oma isa võlgadega, kes ei ole neile elatisraha maksnud ja kelle juurde ei saa ma lapsi viia kuna alkohol on tema jaoks tähtsam.