Perekonnaõigus
Küsimus: Kas lapse emal on võimalik perekonnaseisuametis sünnitunnistusele isana märkida ükskõik kelle nimi?21.01.2014
Juhusuhe lõppes rasedusega, naisterahvas otsustas lapse alles jätta (ja teavitas mind kogu juhtunust alles siis, kui oli juba liiga hilja midagi ühiselt otsustada). Suuliselt jõudsime kokkuleppele, et lapse ema mind sünnitunnistusele isana ei kanna ning toetan teda suurusjärgus 100€ ulatuses kuus. Aga igaks juhuks sooviks küsida:
1) Kas lapse emal on võimalik mind ikkagi lihtsalt oma sõnade alusel perekonnaseisuametis sünnitunnistusele isana märkida, kui mina kohal ei viibi ja kuskile alla ei kirjuta?
2) Kui ta peaks ikkagi mingil põhjusel ringi mõtlema ja nõudma kohtu kaudu isaduse tuvastamisest, siis kas ja kui pikas ulatuses on võimalik kokkulepitud alla miinimumi summa ning miinimumi / kohtu poolt määratud summa tagantjärele sisse nõuda?
1) Kas lapse emal on võimalik mind ikkagi lihtsalt oma sõnade alusel perekonnaseisuametis sünnitunnistusele isana märkida, kui mina kohal ei viibi ja kuskile alla ei kirjuta?
2) Kui ta peaks ikkagi mingil põhjusel ringi mõtlema ja nõudma kohtu kaudu isaduse tuvastamisest, siis kas ja kui pikas ulatuses on võimalik kokkulepitud alla miinimumi summa ning miinimumi / kohtu poolt määratud summa tagantjärele sisse nõuda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus, kantakse lapse isana sünniakti mees, kes on lapse isaduse omaks võtnud – selleks peab mees tegema vastava avalduse, seejuures on vajalik lapse ema nõusolek. Kui keegi lapse isadust omaks ei võta, jääb lapse sünniakti isa kohta kanne tegemata – lapse emal ei ole õigust omavoliliselt märkida lapse isaks ühtegi meest.
Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-36-08 asunud seisukohale, et kuigi lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, ei saa lapsele ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Reeglina nõuab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest ja erandina ka aasta enne hagi esitamist. Sellest tulenevalt ei saa vanemalt, kellest laps põlvneb, nõuda elatist tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, kuid kohus saab esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Perekonnaõigus