Perekonnaõigus
Küsimus: Kuidas saada elatisraha kätte, kui kohtuotsus olemas, kuid mehega kontakti ei saa?17.09.2014
Tere,
Olemas kaks kohtuotsust, senini ei ole kahjuks abi saanud.
Kas need aeguvad ja kuhu ma pean pöörduma, mida tegema et reaalselt kohtuga väljamõistetud raha kätte saada?
1. Lapse elatise nõue alates 2007, makstud on üksikud summad aastate jooksul, tänaseks on tasumata summa ületanud 10000 €, mis on märkimisväärne summa üksi kasvatavale emale.
2. Kohtuotsus olemas, tagaseljaotsus, ühisvarajagamise nõudes 2009a. Siiani pole tasutud.
Lapse isaga ei ole võimalik ühedust saada, tema ema sõnul on ta väga haige, teo- ja otsusevõimetu.
Tänan
Olemas kaks kohtuotsust, senini ei ole kahjuks abi saanud.
Kas need aeguvad ja kuhu ma pean pöörduma, mida tegema et reaalselt kohtuga väljamõistetud raha kätte saada?
1. Lapse elatise nõue alates 2007, makstud on üksikud summad aastate jooksul, tänaseks on tasumata summa ületanud 10000 €, mis on märkimisväärne summa üksi kasvatavale emale.
2. Kohtuotsus olemas, tagaseljaotsus, ühisvarajagamise nõudes 2009a. Siiani pole tasutud.
Lapse isaga ei ole võimalik ühedust saada, tema ema sõnul on ta väga haige, teo- ja otsusevõimetu.
Tänan
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa vabatahtlikult kohtuotsuseid ei täida, tuleb pöörduda täitemenetluse algatamiseks kohtutäituri poole.
Kuivõrd Teie poolt nimetatud kohtuotsustele kohaldub aegumine, soovitan kohtutäituri poole pöörduda kiiremas korras.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas kindlustada, et tulevikus laps ei peaks isa eest hoolitsema, sest isa ei hooli praegu lapsest?17.09.2014
Kui isa ei hooli lapsest (eirab lapse psüühikaprobleeme, mis ise tekitanud), ei maksa elatist (kohtumäärus poole miinimumpalga ulatuses elatise maksmiseks olemas, korduvalt viidud nõue ka kohtutäiturile) ja käitub ka pärast kooselu laialiminekut vägivaldselt ning terroriseerivalt, siis kas ja kuidas saaks teha määruse, et laps pärast isa eest hoolitsema ei peaks (mees on alkohoolik - seega suurenenud risk, et invaliidistub ja jääbki vaese lapse kaela), kuna isa ise ka ei ole lapse eest mingil moel hoolitsenud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Laps vabaneb oma vanema ülalpidamiskohustusest (või kohustust piiratakse) eelkõige juhul, kui vanem on kunagi rikkunud jämedalt oma ülalpidamiskohustust lapse vastu. Seega tasub Teil alles hoida tõendeid selle kohta, et lapse isa ei ole lapsele elatist maksnud, samuti tasub mõelda kriminaalmenetluse algatamise peale elatise maksmisest kõrvalehoidumise tõttu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kust alustada, et taotleda lapse hooldusõigust?16.09.2014
Tere!
Mul tekkis selline küsimus, et kas ja kuidas oleks minul võimalus taotleda lapsele hooldusõigust? Ei julge last emaga jätta sellepärast, et ema ainult närvitseb minuga koos olles. Ei tea kuidas ta käitub lapsega kui ta temaga kahekesi on. Ema ise elab sõbrannaga koos ja nii kui last ei ole või kui laps magama pannakse siis joovad. Ise elan üksi 2-toalises korteris. Ema käib nüüd ametlikult tööl, 600 eurot on palk. Sellest 350 eurot on korteri üür plus kommunaalid. Aga on juhtunud nii, et ema ei jõua õigeks ajaks tööle ja on alkohaisud juures. Ma ei oska enam ise midagi teha.
Mul tekkis selline küsimus, et kas ja kuidas oleks minul võimalus taotleda lapsele hooldusõigust? Ei julge last emaga jätta sellepärast, et ema ainult närvitseb minuga koos olles. Ei tea kuidas ta käitub lapsega kui ta temaga kahekesi on. Ema ise elab sõbrannaga koos ja nii kui last ei ole või kui laps magama pannakse siis joovad. Ise elan üksi 2-toalises korteris. Ema käib nüüd ametlikult tööl, 600 eurot on palk. Sellest 350 eurot on korteri üür plus kommunaalid. Aga on juhtunud nii, et ema ei jõua õigeks ajaks tööle ja on alkohaisud juures. Ma ei oska enam ise midagi teha.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui soovite taotleda lapse ühise hooldusõiguse osalist/täielikku lõpetamist, peaksite kohtule esitama vastava avalduse ja tasuma riigilõivu 10 eurot. Avalduses peaksid sisalduma andmed menetlusosaliste kohta, avalduse aluseks olevate asjaolude kirjeldus ja Teie selgelt väljendatud (ja põhjendatud) nõue.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui kohtuga on määratud 160 eurot alimente, siis ka eksnaisel on õigus nõuda veel 100 eurot juurde?16.09.2014
Tere,
Sündis laps, kui olime veel eksnaisega noored, mõlemad 16-aastased, nüüdseks on meie eluteed lahku läinud kuid maksan eksnaisele alimente 160 eurot kuus. See summa on pandud paika 7 aastat tagasi ja kohtu poolt kinnitatud. Nüüd aga eksnaine sooviks saada juurde sellele 160 eurole veel sada eurot kuus ehk siis kokku 260, mina leian, et see summa on liiga suur, ise olen lihttööline ning teenin kuus kuni 700-800 eurot. Seega kui tema annaks minu alimendid kohtule ülevaatamiseks, siis kui suur tõenäosus on, et ta ka saab alimentidele juurde 100 eurot, olen nõus ise juurde maksma aga mitte 100 eurot.
Kuidas arvutatakse üldse seda alimentide maksmismäära?
Ette tänades vastuse eest
Sündis laps, kui olime veel eksnaisega noored, mõlemad 16-aastased, nüüdseks on meie eluteed lahku läinud kuid maksan eksnaisele alimente 160 eurot kuus. See summa on pandud paika 7 aastat tagasi ja kohtu poolt kinnitatud. Nüüd aga eksnaine sooviks saada juurde sellele 160 eurole veel sada eurot kuus ehk siis kokku 260, mina leian, et see summa on liiga suur, ise olen lihttööline ning teenin kuus kuni 700-800 eurot. Seega kui tema annaks minu alimendid kohtule ülevaatamiseks, siis kui suur tõenäosus on, et ta ka saab alimentidele juurde 100 eurot, olen nõus ise juurde maksma aga mitte 100 eurot.
Kuidas arvutatakse üldse seda alimentide maksmismäära?
Ette tänades vastuse eest
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatis ühele lapsele ei tohiks olla väiksem kui pool alampalka – hetkel on alampalga suuruseks 355 eurot, seega ei tohiks elatis olla väiksem kui 177,5 eurot ühes kalendrikuus. Seda summat on lapse emal igal juhul õigus nõuda ja selleks ei pea lapse ema kohtule esitama tõendeid lapse ülalpidamiskulude kohta. Kui aga lapse ema soovib elatist rohkem kui miinimummääras, peab ta kohtule lapse ülalpidamiskulusid tõendama – kui lapse ema soovib Teilt elatist 260 eurot, peaks ta olema võimeline tõendama, et lapse igakuised ülalpidamiskulud on 520 eurot.
Seega oleks Teie poolt mõistlik suurendada lapse emale makstavat elatist poole kehtiva miinimumpalgani, kuid suurema summa elatise maksmiseks küsida lapse emalt vastavaid tõendeid. Kui lapse ema Teile tõendeid ei esita ja/või Teil ei ole võimalust elatist sellises ulatuses üleüldse maksta, võite keelduda elatise suurendamisest lapse ema poolt soovitud suuruseni. Sellisel juhul võib lapse ema pöörduda elatise suurendamise nõudega kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kõrgkoolis õppija saab ka elatisraha kuni 21-aastaseks saamiseni?15.09.2014
Laps on saanud täisealiseks (19 a) ja jätkab peale gümnaasiumi õpinguid ülikoolis. Kas isal, kes elab eraldi ja on siiani maksnud igakuist elatisraha, on kohustus maksta elatist kuni lapse 21-aastakseks saamiseni juhul kui laps jätkab õpinguid kõrgkoolis?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse § 97 punktist 2 tulenev ülalpidamiskohustus lõppeb lapse poolt põhi- või keskhariduse omandamisega – sellest lähtuvalt täisealiseks saanud lapsele kõrgkooli õppima asumisel elatist enam edasi maksma ei pea. Ilmselgelt võib vanem seda vabatahtlikult edasi teha.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pean ilmtingimata maksma isa matusekulud, kui ma ei teadnud temast 20 aastat midagi ja ta ei ole minust hoolinud?15.09.2014
Tere
Täna teatati mulle, et mu isa on surnud. Isa lahkus minu ja ema juurest u 20 aastat tagasi, ega pole siiani mingit huvi minu vastu üles näidanud. Tean temast vaid nii palju, et viimased aastad on ta elanud hooldekodus. Täna siis teatati, et ta on surnud ning mina pean hakkama tema matuseid korraldama. Kõlab võib-olla küll julmalt, aga minu jaoks on ta juba täiesti võõras inimene, millest ka küsimus: kas juhul, kui olen tema ainuke sugulane pean ma ilmtingimata maksma tema matusekulud?
Täna teatati mulle, et mu isa on surnud. Isa lahkus minu ja ema juurest u 20 aastat tagasi, ega pole siiani mingit huvi minu vastu üles näidanud. Tean temast vaid nii palju, et viimased aastad on ta elanud hooldekodus. Täna siis teatati, et ta on surnud ning mina pean hakkama tema matuseid korraldama. Kõlab võib-olla küll julmalt, aga minu jaoks on ta juba täiesti võõras inimene, millest ka küsimus: kas juhul, kui olen tema ainuke sugulane pean ma ilmtingimata maksma tema matusekulud?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete oma isa ainuke pärija, tuleb isa matusekulud pärimisseaduse § 131 alusel tõepoolest Teil kanda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lastekaitseametniku juures vormistatud lapsega kohtumiste korra kokkulepe on kehtiv?15.09.2014
Tere, saan aru, et lapsega kohtumiste korra kokkulepe tuleks sõlmida kõigepealt lastekaitseametniku juures. Hetkel olen aga olukorras, kus sama ametnik väidab, et taoline kirjalik kokkulepe ei kehti ega oma juriidilist jõudu. Palun selgitage mulle seda olukorda, mis seaduse alusel seda väidetakse?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lastekaitsetöötaja juures sõlmitud kokkulepe on sisuliselt võrdne sellega, kui vanemate vahel on sõlmitud suuline kokkulepe lapsega suhtlemise korra kohta. Kui üks vanematest otsustab, et ta ei soovi enam kokkulepet täita, ei pea ta kindlaksmääratud suhtlemiskorra muutmiseks pöörduma kohtu poole, vaid faktiliselt lihtsalt ei täida seda enam. Vanem, kellele kokkulepe sobis, võib sellisel juhul pöörduda kohtu poole suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks.
Juhul, kui lastekaitsetöötaja juures sõlmitud kokkulepe on toiminud pikema perioodi vältel ja see vastab üldjoontes tavapärasele mõistlikule korraldusele, võib kohus kokkuleppe rikkumisel vanema avalduse alusel läbi viia lepitusmenetluse, selgitades kokkulepet rikkunud vanemale suhtlemiskorra järgimise vajadust.
Seega, kui kokkuleppe ei ole toiminud pikema perioodi jooksul, tuleb kokkuleppe rikkumisel ja uue kokkuleppe sõlmimise võimatuse korral pöörduda kohtusse suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks, kuid kui kokkulepe on pikema perioodi jookusl toiminud ja üldjuhul probleemideta, saab kokkuleppe rikkumisel pöörduda kohtusse olemasoleva suhtlemiskorra osas lepitusmenetluse läbiviimiseks. Kui aga on olemas kohtumäärus, millega on kindlaks määratud lapsega suhtlemise kord, saab kohtumääruse rikkumisel koheselt pöörduda kohtusse lepitusmenetluse läbiviimiseks – ilmselt seda erisust pidas silmas ka lastekaitsetöötaja.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas takistada vanavanematel lapsega suhtlemist ja kohtumist?12.09.2014
Tere!
Mure on selline, et oleme mehega abielus ning meil on 8-kuune laps. Mehe ema on aga äärmiselt vastutustundetu inimene nt finantsasjades. Tal on meeletud võlad pangas, on võtnud korduvalt kiirlaene, korteris on kommunaalvõlad, mu mehele on võlgu lausa 4000 eurot jne. Lisaks on tal tõsised vaimsed häired. Kui mu laps sündis, tuli ämm sünnitusmajja ja hakkas täiesti süüdimatult sõimama tema jaoks võõraid inimesi, minu perekonda, kes oli samuti sinna tulnud. Naine on peast täiesti haige. Mees ise on tunnistanud, et ta on ka keset tänavat võõraid inimesi üsna tühiste asjade pärast sõimanud. Ta töötas kunagi ka lasteaias (vene ajal) ning on avalikult tunnistanud, et ta on sealseid lapsi füüsiliselt karistanud ja peab seda normaalseks. Mina tahaksin, et minu laps ei peaks mitte kunagi sellise inimese seltskonnas viibima, kuna ma tunnen et see on otsene oht tema heaolule. Lisaks elavad vanavanemad väga räämas korteris, mis ei ole sugugi sobiv keskkond lapsel viibimiseks. Mees aga ei leia, et meie lapse heaolu oleks piisavalt tähtis, et teda sellisest inimesest, nagu on meie lapse isapoolne vanaema, eemale hoida. Kuidas ma saaksin seda takistada nii, et igasugune kontakt, mille mu mees minu lapse ja oma ema vahel tekitab, oleks seadusega keelatud? Teiseks, kas mul on võimalik seda 4000 eurot välja nõuda oma ämmalt, kui on tõestatav, et ta on selle summa võlgu?
Mure on selline, et oleme mehega abielus ning meil on 8-kuune laps. Mehe ema on aga äärmiselt vastutustundetu inimene nt finantsasjades. Tal on meeletud võlad pangas, on võtnud korduvalt kiirlaene, korteris on kommunaalvõlad, mu mehele on võlgu lausa 4000 eurot jne. Lisaks on tal tõsised vaimsed häired. Kui mu laps sündis, tuli ämm sünnitusmajja ja hakkas täiesti süüdimatult sõimama tema jaoks võõraid inimesi, minu perekonda, kes oli samuti sinna tulnud. Naine on peast täiesti haige. Mees ise on tunnistanud, et ta on ka keset tänavat võõraid inimesi üsna tühiste asjade pärast sõimanud. Ta töötas kunagi ka lasteaias (vene ajal) ning on avalikult tunnistanud, et ta on sealseid lapsi füüsiliselt karistanud ja peab seda normaalseks. Mina tahaksin, et minu laps ei peaks mitte kunagi sellise inimese seltskonnas viibima, kuna ma tunnen et see on otsene oht tema heaolule. Lisaks elavad vanavanemad väga räämas korteris, mis ei ole sugugi sobiv keskkond lapsel viibimiseks. Mees aga ei leia, et meie lapse heaolu oleks piisavalt tähtis, et teda sellisest inimesest, nagu on meie lapse isapoolne vanaema, eemale hoida. Kuidas ma saaksin seda takistada nii, et igasugune kontakt, mille mu mees minu lapse ja oma ema vahel tekitab, oleks seadusega keelatud? Teiseks, kas mul on võimalik seda 4000 eurot välja nõuda oma ämmalt, kui on tõestatav, et ta on selle summa võlgu?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Te lapse isaga antud küsimuses kokkuleppele ei jõua, on Teil õigus perekonnaseaduse § 143 lõike 4 alusel kohtult taotleda, et kohus keelaks lapse vanaemal lapsega suhtlemise või vähemalt piiraks lapse ja vanaema suhtlemist. Vastava avalduse esitamisel peate kohtule ka tõendama, et vanaema ja lapse suhtlemine mõjub lapsele kahjulikult.
Kui lapse vanaema on Teile võlgu ja Te suudate seda tõendada, on võimalik võlgnevus kohtu kaudu lapse vanaemalt välja nõuda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis vahe on lapse elamiskoha määramise ning isikuhoolduse vahel?12.09.2014
Tere,
Palun selgitage, mis vahe on lapse elamiskoha määramise ning isikuhoolduse vahel?
Kas peaks kohtule esitatavas avalduses märkima:
- elamiskoha määramise
- isikuhoolduse määramise
- osalise hooldusõiguse
Milline formulaar oleks õige. Elame lahus ning soovin, et laps elaks minu juures, käiks minu juurest lasteaias jne. Praegu pendeldab kahevahet kahenädalaste tsüklite kaupa.
Meie vahemaa on 230 km.
Lugupidamisega
Palun selgitage, mis vahe on lapse elamiskoha määramise ning isikuhoolduse vahel?
Kas peaks kohtule esitatavas avalduses märkima:
- elamiskoha määramise
- isikuhoolduse määramise
- osalise hooldusõiguse
Milline formulaar oleks õige. Elame lahus ning soovin, et laps elaks minu juures, käiks minu juurest lasteaias jne. Praegu pendeldab kahevahet kahenädalaste tsüklite kaupa.
Meie vahemaa on 230 km.
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Hetkel kehtiva seaduse alusel enam lapse elukohta kindlaks ei määrata, vaid antakse ühele vanemale otsustusõigus lapse elukoha määramise osas. Seega, kui soovite otsustada ainuisikuliselt lapse elukoha üle, peaksite kohtule esitama avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja Teile lapse viibimiskoha otsustusõiguse üleandmiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kiviarand
Küsimus: Kuidas jaguneb korter, kui pool laenu oli makstud enne abielu ja pool makstakse tagasi abielu ajal?12.09.2014
Tere
Enne abielu on soetanud mees korteri laenuga (pool laenust makstud). Peale abielu makstakse teine pool laenust tagasi (korraga ühe summana). Abielludes sai valitud varaühisus. Kas peale laenu kustutamist muutub see korter ühisvaraks või on siiski lahusvara?
Enne abielu on soetanud mees korteri laenuga (pool laenust makstud). Peale abielu makstakse teine pool laenust tagasi (korraga ühe summana). Abielludes sai valitud varaühisus. Kas peale laenu kustutamist muutub see korter ühisvaraks või on siiski lahusvara?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kuivõrd kinnisvara ostmisel läheb omandiõigus üle koheselt, mitte alles laenusumma täielikult tasumisel, on tegemist selle abikaasa lahusvaraga, kelle nimel korter on. Olenevalt konkreetsetest asjaoludest võib teisel abikaasal olla siiski olla teatav nõue, kui ta on teinud abikaasa lahusvarale kulutusi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand