Perekonnaõigus
Küsimus: Kas lahutuse korral peab ka pangaga kokku leppima, kui kinnisvarale on laen võetud?15.10.2014
Kui on soov abielu lahutada ja vara jagada kohtus, sii kui palju peab tasuma riigilõivu. Abielu lahutamisel 100 eurot, ühisvara jagamisel hagihind 3500 ehk riigilõiv 300 eurot. Ehk kokku 400 eurot? Esindaja leidmiseks rahalisi vahendeid ei ole ja paar küsimust tekkinud seoses hagiavalduse täitmisega: kui ära näidata soov, kuidas vara jagada (esemed, väärtused ja kellele mis võiks jääda), kas laenulepingud ka ikka ühiskohustus, mida saab kohtuotsusega jagada või selleks vaja panga nõusolekuid? Kinnisvara laenuga ostetud, kui kinnisvara jääb ühele abikaasadest, kas laenulepingu kohustused ka selle kanda võivad jääda, kes kinnisvara saab?
Samuti alaealise lapse puhul, kuna hetkel olude sunnil eraldi ei ela, aga soov on lapse elukoht kindlaks määrata, kas peab põhjendama, miks laps ühe vanema juurde elama peaks jääma?
Kas selle hagiavaldusega lahutamiseks ja vara jagamiseks ei saa nõuda hooldusõigust ega elatist? Ehk kas hooldusõiguse ja elatise saamiseks vaja eraldi kohtusse pöörduda?
Samuti alaealise lapse puhul, kuna hetkel olude sunnil eraldi ei ela, aga soov on lapse elukoht kindlaks määrata, kas peab põhjendama, miks laps ühe vanema juurde elama peaks jääma?
Kas selle hagiavaldusega lahutamiseks ja vara jagamiseks ei saa nõuda hooldusõigust ega elatist? Ehk kas hooldusõiguse ja elatise saamiseks vaja eraldi kohtusse pöörduda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Esiteks märgin ära, et ühes menetluses on võimalik arutada nii abielu lahutamise, ühisvara jagamise, lapse hooldusõiguse kui ka elatisega seonduvat, kuid võite teha seda ka eraldi ehk vastavalt vajadusele – võibolla jõuate näiteks lapse elukohas ja elatise maksmises kohtuväliselt kokkuleppele. Kui on selge, et kokkulepet üheski küsimuses võimalik saavutada ei ole, on põhjendatud arutada kõiki eeltoodud küsimusi ühes menetluses.
Abielu lahutamise hagilt tuleb tasuda riigilõivu 100 eurot, ühisvara jagamise hagilt 300 eurot ja avalduselt hagita perekonnasajas (hooldusõigusasjas) 10 eurot. Elatise nõudmise hagilt riigilõivu tasuda ei tule.
Abielu ajal perekonna huvides võetud pangalaen on abikaasade ühine kohustus – kui ühisvara soovitakse jagada selliselt, et pangalaen jääb ühele abikaasadest, tuleb eelnevalt pangaga läbi rääkida, kas ja millistel tingimustel on seda võimalik teha.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuna laps vahetas täiskasvanuna kooli, kas siis elatisraha maksmise kohustus kehtib endiselt?14.10.2014
Tere
Laps õppis gümnaasiumis Eestis. Saades kaheksateist võttis paberid koolist välja ja siirdus elama Soome, kus astus samuti gümnaasiumisse õppima. Kuna vahetas täiskasvanuna kooli, kas siis elatisraha maksmise kohustus kehtib endiselt?
Ette tänades
Laps õppis gümnaasiumis Eestis. Saades kaheksateist võttis paberid koolist välja ja siirdus elama Soome, kus astus samuti gümnaasiumisse õppima. Kuna vahetas täiskasvanuna kooli, kas siis elatisraha maksmise kohustus kehtib endiselt?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse § 97 punkti 2 tuleb tõlgendada selliselt, et täisealiseks saanud lapsel on õigus vanematelt ülalpidamist saada juhul, kui ta on täisealiseks saanud ühes konkreetses õppeasutuses katkematult põhi- või keskharidust omandades.
Samasugusele tõlgendusele on jõudnud ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1-192-13, avaldades seisukohta, et PkS § 97 punkti 2 alusel on lapsel õigus nõuda ülalpidamist juhul, kui ta õpib selles sättes nimetatud õppeasutuses (ehk siis põhikoolis, keskkoolis või kutseõppeasutuses) ja saab õppimise ajal täisealiseks.
Lähtuvalt eeltoodust tuleks asuda seisukohale, et lapse ülalpidamiskohustus lõppes lapse täisealiseks saamisega ja Eestis õpingute katkestamisega. Ilmselgelt võib vanem last vabatahtlikult ka edaspidi toetada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas see on seaduslik, et müüjad peavad kinni maksma varastatud tooted?13.10.2014
Tere!
Minu jaoks tundub veider, et mu noormees peab maksma oma palgast kinni tooteid, mida varastatakse. Ta töötab elektroonikapoes klienditeenindajana. Kui selgub, et midagi on ära varastatud, siis summa jagatakse kõikide töötajate vahel ära. Nüüd näiteks varastati nutitelefon. Kõik töötajad peavad maksma 30 eurot. Kas see on tõesti seaduslik? Ma arvan, et pood on oma kauba kindlustanud ja kindlustus peaks ju korvama?
Aitäh!
Minu jaoks tundub veider, et mu noormees peab maksma oma palgast kinni tooteid, mida varastatakse. Ta töötab elektroonikapoes klienditeenindajana. Kui selgub, et midagi on ära varastatud, siis summa jagatakse kõikide töötajate vahel ära. Nüüd näiteks varastati nutitelefon. Kõik töötajad peavad maksma 30 eurot. Kas see on tõesti seaduslik? Ma arvan, et pood on oma kauba kindlustanud ja kindlustus peaks ju korvama?
Aitäh!
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kindlustusjuhtumi toimumisel peab kindlustusandja kahju hüvitama või kokkulepitud rahasumma maksma KindlTS § 3 lg 1 alusel. Seega peab elektroonikakauplus pöörduma varguse korral kindlustusandja poole eeldusel, et tema kaup on kindlustatud ja eksisteerib kehtiv kindlustusleping.
Tööandjale tekkinud kahju hüvitamine varastatud kauba näol ei kuulu töötaja kohustuste hulka töölepingu seaduse § 15 kohaselt. Isegi kui taoline kohustus oleks kirja pandud töölepingusse, ei tohi kauba hüvitamist töötajalt nõuda, kuna see on tühine TLS §-de 2 ja 17 lg 3 alusel. Tegemist ei ole ka töötaja vastutuse juhtumiga TLS § 72 mõttes, kuna töötaja ei ole rikkunud enda kohustusi. Ei kehti ka varalise vastutuse kokkulepe § 75 alusel kuna kaupluses olevale kaubale on ligipääs igaühel ning töötaja ei saa tagada, et kaupa ei varastata. Seega ei pea töötaja maksma varastatud kauba eest.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kui isalt on kohtu poolt välja mõistetud 150 eurot elatisraha, kas siis lapse ema saab rohkem nõuda?13.10.2014
Tere,
Kui isalt on kohtu poolt välja mõistetud 150 eurot elatisraha, kas ja millistel tingimusel saab lapse ema nõuda suuremat summat?
Kui isalt on kohtu poolt välja mõistetud 150 eurot elatisraha, kas ja millistel tingimusel saab lapse ema nõuda suuremat summat?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
2014. aastal ei tohi elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui 177,5 eurot – nimetatud summa mõistab kohus reeglina lapsest lahus elavalt vanemalt ka välja. Kui lapse isa ei ole nõus elatisraha vabatahtlikult nimetatud summani suurendama, peaksite pöörduma elatise suurendamise nõudega kohtu poole.
Kui taotlete elatise suurendamist kehtivale alammäärale, s.o 177,5 euroni, ei tule lapse kulutusi tõendada, kuid kui lapse kulutused on suuremad kui 355 eurot ühes kalendrikuus ja taotlete seega elatist suuremas ulatuses kui 177,5 eurot, tuleb kohtule lapse ülalpidamiseks tehtud kulutusi dokumentaalselt tõendada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saan lapsed enda juurde Soome tuua, kui isa ei anna nõusolekut?13.10.2014
Minu olukord on raske ja keeruline, nimelt elan ise Soomes, olen eksmehest lahutatud ja hetkeseisuga on alaealised lapsed Eestis, kuna laste isa ei anna nõusolekut, et saaksin neile teha Soome isikukoodi ja tuua nad enda juurde elama, panna nad siin kooli ja lasteaeda.
Laste isaga olen korduvalt ja rahulikult üritanud saada kokkulepet, aga tulutult... täiskasvanu kius on lõputu ja lapsed kannatavad :(
Soomes ütles jurist, et kuna lapsed on sündinud Eestis, pean seda asja ajama Eestis ja toimima Eesti seaduste järgi.
Kuhu ma peaksin pöörduma, kust alustama, kust ma saaksin abi, mismoodi minna edasi?
Kas on mingit telefoni nr, kus saaksin vestelda sellest teemast ja küsida ning selgitada olukorda? Kuna asun Helsinkist kaugel, ei ole mul võimalik iga hetk ka Tallinnasse sõita. Ma ise arvan, et väikesed lapsed kuuluvad siiski ema juurde.
Laste isaga olen korduvalt ja rahulikult üritanud saada kokkulepet, aga tulutult... täiskasvanu kius on lõputu ja lapsed kannatavad :(
Soomes ütles jurist, et kuna lapsed on sündinud Eestis, pean seda asja ajama Eestis ja toimima Eesti seaduste järgi.
Kuhu ma peaksin pöörduma, kust alustama, kust ma saaksin abi, mismoodi minna edasi?
Kas on mingit telefoni nr, kus saaksin vestelda sellest teemast ja küsida ning selgitada olukorda? Kuna asun Helsinkist kaugel, ei ole mul võimalik iga hetk ka Tallinnasse sõita. Ma ise arvan, et väikesed lapsed kuuluvad siiski ema juurde.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laste isa ei anna vabatahtlikult nõusolekut laste välismaale elama asumiseks, tuleb Teil pöörduda kohtu poole ja taotleda otsustusõigust laste elukoha osas. Kui kohus Teie nõude rahuldab, on Teil õigus laste isa nõusolekuta otsustada laste elukoha üle.
Kuivõrd laste elukoht on Eestis, tuleb Teil tõepoolest pöörduda Eesti kohtusse. Selleks peaksite kohtule esitama vastava avalduse ja tasuma riigilõivu 10 eurot. Avalduse koostamiseks ja kohtus esindamiseks soovitan Teil pöörduda perekonnaõigusega tegeleva spetsialisti (jurist/advokaat) poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isal on õigus ema välja visata majast, mis ehitati abielu ajal, kuid laenu selleks võttis isa enne abielu?10.10.2014
Isa ja ema on abielus ja nüüd on asjad nii kaugel, et lahutavad. Mure selles, et isa võttis maja ehituseks laenu enne abielu, kuid maja ehitati abielu ajal. Kas isal on õigus ema välja visata majast, mis on abielu ajal ehitatud?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Peaksite kinnistusraamatust järele uurima, kas maja on kinnistusraamatusse kantud abielu ajal või enne seda. Kui seda on tehtud abielu ajal, on tegemist abikaasade ühisvaraga ja mõlemal abikaasal on võrdne õigus seda kasutada. Kui aga enne abielu, on tegemist isa lahusvaraga ja emal ei ole õigust peale abielu lahutamist maja ühisvarana jagamist nõuda, samuti on sellisel juhul isal õigus otsustada, kes talle kuuluvas majas viibib.
Igal juhul soovitan Teil konreetsema informatsiooni saamiseks abi paluda spetsialistilt (juristilt/advokaadilt), kuivõrd Teie poolt esitatud lühikirjelduse alusel on keeruline kujundada täpset seisukohta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 19-aastasena pean perekonnanime muutmiseks isa nõusolekut küsima?10.10.2014
Tere!
Ma olen 19-aastane noormees ja ma sooviksin võtta ema perekonnanime. Kas selleks pean ma ka olles täisealine oma isalt nõusoleku saama ning kas isale laekub mingi teade ka nimevahetuse kohta? Isast elame juba üle 10 aasta lahus. Vanemad pole kunagi abielus olnud.
Ma olen 19-aastane noormees ja ma sooviksin võtta ema perekonnanime. Kas selleks pean ma ka olles täisealine oma isalt nõusoleku saama ning kas isale laekub mingi teade ka nimevahetuse kohta? Isast elame juba üle 10 aasta lahus. Vanemad pole kunagi abielus olnud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Te olete täisealine, siis Te ei vaja nime muutmiseks enam vanemate nõusolekut. Automaatselt peale nime muutmist Teie isale mingisugust teadet ei tule.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas ma saan nõuda ja kas on õigus üldse nõuda elatist isalt, kes töötab Soomes?10.10.2014
Tere,
Kuidas ma saan nõuda ja kas on õigus üldse nõuda elatist isalt, kes töötab Soomes (kas tal seal ametlik sissetulek, seda ma ei tea)? Kunagi oli omavahel kokkulepe, et maksab iga kuu lapsele, kuid ta ei ole seda teinud. Millised peaks olema minu edasised tegevused, et saada isalt elatist lapse jaoks. Me ei ela koos alates 2006. aastast ja ta ei ole ka midagi sellest perioodist maksnud, algul ostis küll riideid ja asju, kuid nüüd viimased paar aastat ei ole ka seda teinud.
Lugupidamisega
Kuidas ma saan nõuda ja kas on õigus üldse nõuda elatist isalt, kes töötab Soomes (kas tal seal ametlik sissetulek, seda ma ei tea)? Kunagi oli omavahel kokkulepe, et maksab iga kuu lapsele, kuid ta ei ole seda teinud. Millised peaks olema minu edasised tegevused, et saada isalt elatist lapse jaoks. Me ei ela koos alates 2006. aastast ja ta ei ole ka midagi sellest perioodist maksnud, algul ostis küll riideid ja asju, kuid nüüd viimased paar aastat ei ole ka seda teinud.
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Asjaolu, et lapse isa elab välisriigis, ei piira kuidagi Teie õigust lapsele elatist nõuda. Elatise taotlemiseks peaksite pöörduma Justiitsministeeriumi poole, rohkem infot selle kohta leiate järgmiselt veebiaadressilt: http://www.juristaitab.ee/KKK/perekonnasuhted/elatis-lapsele/kuidas-elatist-taotleda-teises-euroopa-liidu-liikmesriigis
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas peaksin käituma, kui laste ema ei luba lastel minuga kohtuda?10.10.2014
Kuidas peaksin käituma, kui laste ema ei luba lastel minuga kohtuda? Vahest kui õnnestub vanema pojaga rääkida, ütleb ta, et kui nemad soovivad isa juurde tulla, muutub ema närviliseks ja kukub nende peale karjuma. Tagajärjeks väldivad lapsed kodurahu huvides seda teemat. Kui neid vahest tänaval kõnetan, on justkui tunne, et nad kardavad mind. Kas on mingeid lahendusi, kõige rohkem kannatavad ju lapsed. Elatisraha olen maksnud igakuiselt.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laste emaga ei õnnestu lastega suhtlemise korras kokkuleppele saada, peaksite oma murega pöörduma lastekaitsetöötaja poole. Kui ka lastekaitsetöötaja vahendusel ei õnnestu laste emaga suhtelmiskorras kokkuleppele jõuda, peaksite pöörduma suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuhu pöörduda kui meie tuttav jätab oma 9-kuuse lapse oma vanaisaga ja ei ilmu mitu päeva koju?09.10.2014
Tere
Kuhu ma pean pöörduma kui meie tuttav jätab oma 9-kuuse lapse oma vanaisaga ja ei ilmu mitu päeva koju? Lapse isa ka ei tegele oma lapsega.
Kuhu ma pean pöörduma kui meie tuttav jätab oma 9-kuuse lapse oma vanaisaga ja ei ilmu mitu päeva koju? Lapse isa ka ei tegele oma lapsega.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Peaksite oma murega pöörduma lapse elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand