Perekonnaõigus
Küsimus: Kas mul on vara jagamisel õigus ka mehele kaasomandis kuuluvatele tõukoertele?21.10.2014
Tere,
Mul on selline raske küsimus: minu mehel/abikaasal on kaasomandis koerte klubiga 2 tõukoera ja 5 tõukutsikat (1/2 kuulub abikaasale). Hetkel on algamas ühisvara jagamise protsess (kohtu kaudu). Kas mul on mingi õigus jagada kohtu kaudu neid koeri?
Ette tänades
Mul on selline raske küsimus: minu mehel/abikaasal on kaasomandis koerte klubiga 2 tõukoera ja 5 tõukutsikat (1/2 kuulub abikaasale). Hetkel on algamas ühisvara jagamise protsess (kohtu kaudu). Kas mul on mingi õigus jagada kohtu kaudu neid koeri?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Ühisvara moodustavad lisaks kinnisasjadele ka abielu ajal soetatud vallasasjad, seega kuuluvad Teie ja abikaasa ühisvara hulka ka koerad. Kui koerad on kaasomandis ja abikaasale kuulub ½ koerte kaasomandist, on Teie osa suuruseks ühisvaras ¼ kaasomandist, s.o pool abikaasale kuuluvast osast.
Kui abikaasaga ühisvara jagamise osas kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb selleks pöörduda kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui kolisime Eestisse ja peaksime lahutama hakkama, kas siis see käib siinsete seaduste järgi?21.10.2014
Laps on sündinud Euroopa Liidu riigis, kust on ka lapse isa pärit. Elasime seal kuni lapse 11-kuuseks saamiseni ning siis otsustasime Eestisse kolida. Nüüdseks oleme Eestis elanud kuu aega. Laps on kantud rahvastikuregistrisse ning sama on ka lapse isa. Perekond elab seaduslikult Eestis. Küsimus seisneb selles, et kui asjaolud peaksid minema teravaks ning otsustame kooselu lõpetada (pole abielus). Millist riiki määratakse lapse elukohaks? Kas on võimalik, et kohus toimub teises riigis või jääb see Eesti kohtu otsustada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui kõik kolm – ema, isa ja laps – elavad Eesti Vabariigis, on lapsesse puutuvate vaidluste lahendamiseks pädev Eesti Vabariigi kohus, samuti kohaldatakse kohtumenetluses Eesti Vabariigi seadusi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lahutuse korral arvestatakse ühiste väljaminekutena ka igakuiseid pangelaenu makseid mehe enne abielu ostetud korterile?21.10.2014
Kui mu abikaasa omandas kasutusrendiga ehk liisinguga sõiduauto enne meie abielu sõlmimist, kuid igakuised maksed ja väljaostu summa tasus juba abielu ajal, kas sõiduauto on siis tema vallasvara?
Kas lahutuse korral, omades abieluvara lepingut (kõik pooleks) arvestatakse ühiste väljaminekutena ka igakuiseid pangelaenu makseid mehe enne abielu ostetud korterile? Täpsemalt, kas minul ja meie ühisel lapsel on mingit õigust sellele elamispinnale või õigust kompensatsioonile, kuna laenumaksed on halvendanud kogu perekonna majanduslikku seisu?
Kas lahutuse korral, omades abieluvara lepingut (kõik pooleks) arvestatakse ühiste väljaminekutena ka igakuiseid pangelaenu makseid mehe enne abielu ostetud korterile? Täpsemalt, kas minul ja meie ühisel lapsel on mingit õigust sellele elamispinnale või õigust kompensatsioonile, kuna laenumaksed on halvendanud kogu perekonna majanduslikku seisu?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui sõiduki omandamine toimus abielu ajal, on tegemist abikaasade ühisvaraga.
Kui abieluvaralepinguga ei ole määratud enne abielu soetatud korteri kuulumine abikaasade ühisvara hulka, on korteri näol tegemist abikaasa lahusvaraga, millest tulenevalt selle jagamist võrdsetes osades ühisvarana nõuda ei saa. Siiski on võimalik arvestada ühisvara hulka kulutused, mis on tehtud abikaasa lahusvarale ja Teil võib olla teatav õigus hüvitisele.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mees saab varajagamisel nõuda 4 aastat tagasi müüdud korteri raha jagamist, kuigi see läks meie tütrele korteri ostmiseks?20.10.2014
Tere,
kirjeldan lühidalt minu situatsiooni: esitasime mehega lahutusavalduse Perekonnaseisuametile, ees ootab ühisvara jagamine: suvila ja auto, enne oli veel 3-toaline korter, mille me müüsime peaaegu 4 aastat tagasi (müügilepingus oleme mõlemad müüjad, kuid müügisumma kogu ulatuses kanti ainult minu kontole, mees ei olnud vastu). 2 kuud pärast korteri müüki sai ostetud meie ühistütrele ja tema mehele 2-toaline korter, minu abikaasa ei olnud vastu (müügilepingus ostjateks on minu tütar ja tema abikaasa, mina olen lihtsalt hoiustaja). Tütre abikaasa loobus oma osast selles korteris, neil on tehtud varaleping, mille järgi see 2-toaline korter kuulub ainult tütrele. Peale lahutusavalduse esitamist sain teada, et mees soovib jagada meie ühisvara kohtu kaudu, mitte notari juures nagu eelnevalt leppisime kokku. Põhjuseks on see, et nüüd ta tahab saada pool 3-toalise korteri müügirahast, mis oli minu kontole üle kantud ja mille eest sai ostetud 2-toaline korter. Kas tal on mingi õigus nõuda seda raha? Või pool 2-toalisest korterist, mis kuulub meie ühistütretele?
kirjeldan lühidalt minu situatsiooni: esitasime mehega lahutusavalduse Perekonnaseisuametile, ees ootab ühisvara jagamine: suvila ja auto, enne oli veel 3-toaline korter, mille me müüsime peaaegu 4 aastat tagasi (müügilepingus oleme mõlemad müüjad, kuid müügisumma kogu ulatuses kanti ainult minu kontole, mees ei olnud vastu). 2 kuud pärast korteri müüki sai ostetud meie ühistütrele ja tema mehele 2-toaline korter, minu abikaasa ei olnud vastu (müügilepingus ostjateks on minu tütar ja tema abikaasa, mina olen lihtsalt hoiustaja). Tütre abikaasa loobus oma osast selles korteris, neil on tehtud varaleping, mille järgi see 2-toaline korter kuulub ainult tütrele. Peale lahutusavalduse esitamist sain teada, et mees soovib jagada meie ühisvara kohtu kaudu, mitte notari juures nagu eelnevalt leppisime kokku. Põhjuseks on see, et nüüd ta tahab saada pool 3-toalise korteri müügirahast, mis oli minu kontole üle kantud ja mille eest sai ostetud 2-toaline korter. Kas tal on mingi õigus nõuda seda raha? Või pool 2-toalisest korterist, mis kuulub meie ühistütretele?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui abikaasad otsustavad ühiselt abielu ajal (s.o varaühisuse ajal) võõrandada ühisvarasse kuuluvat kinnisvara, ei saa üks abikaasadest varaühisuse lõppedes nõuda teiselt abikaasalt poolt müüdud kinnisvara väärtusest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui suur summa peab lapsevanemale pensionist peale elatise maksmise alles jääma?20.10.2014
Elatisraha sai kokku lepitud ajal, mil elatisraha maksja töötas ja sai ka vanaduspensioni, hetkel on olukord muutunud. Lapsevanema ainsaks sissetulekuks on jäänud pension ja tervis ei luba enam lisaks töötada. Kas on võimalik antud olukorras elatisraha vähendada ja kui suur summa peab lapsevanemale pensionist peale elatise maksmise alles jääma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Reeglina peaks igale lapsele olema tagatud elatisraha poole alampalga ulatuses – hetkel on alampalga suuruseks 355 eurot, millest tulenevalt peaks elatisraha ühele lapsele olema 2014. aastal minimaalselt 177,5 eurot kuus. Üldiselt kohtud elatisraha alla kehtiva miinimumi ei vähenda, kuid erandkorras on selline võimalus siiski olemas.
Kahjuks ei selgu Teie kirjeldusest, kui suur on makstav elatis ja kui suur on vanema sissetulek (pension). Kui elatisraha on kehtivast miinimumist suurem ja pension keskmises suuruses (u 300 eurot), võiks elatisraha vähendamine iseenesest olla põhjendatud, kuivõrd asjaolud on muutunud võrreldes ajaga, mil vanemad elatise maksmises kokku leppisid.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas lapsega kohtuda, kui kohtumääruse järgi on kohtumispäevad paigas, kuid ema ei anna last?20.10.2014
Tere!
Kohtumäärusega on paika pandud, et laps veedab isaga iga kuu paaris nädalate nädalavahetused. Kui lapse ema keeldub mingil põhjusel last andmast, kas kuidagi on võimalik laps siiski nn. välja nõuda, politseiga vms?
Ette tänades!
Kohtumäärusega on paika pandud, et laps veedab isaga iga kuu paaris nädalate nädalavahetused. Kui lapse ema keeldub mingil põhjusel last andmast, kas kuidagi on võimalik laps siiski nn. välja nõuda, politseiga vms?
Ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui lapsega suhtlemise kord on kohtumäärusega kindlaks määratud, kuid emb-kumb vanem rikub kohtumäärust, peaks lepitusmenetluse läbiviimiseks pöörduma kohtu poole. Lepitusmenetluse käigus selgitab kohtunik vanemale/vanematele suhtlemiskorra täitmise olulisust ja teeb vajadusel suhtlemiskorras muudatusi.
Lepitusmenetluse läbiviimiseks tuleb kohtule esitada vastav avaldus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas minu ema saab lapsele minult elatist nõuda, kui mult on emaõigused ära võetud?17.10.2014
Algas kõik sellest, et ei saanud 2 lapsega hakkama ja lapsed pandi turvakodusse, suurema lapse sain tagasi, aga nooremat ei soovinud, kuna puudus tema vastu emaarmastus. Mu ema aga soovis seda last ja nii minult võetigi kohtu kaudu lapsele õigused ära, ja emana on sünnitunnistusel minu ema. Mu laps kutsub mind nimepidi ja mu ema kutsub ta emaks, kuigi sellist kokkulepet meil omavahel ei olnud. Aga nüüd ähvardab ta minult elatist läbi kohtu nõuda, sellest ka küsimus, kuidas on see võimalik, mul ei ole ta üle mingeid õigusi, näen teda siis, kui mu emale sobib, ükskord juhtus lausa nii, et ei näinud last 3 kuud, sest emal polnud aega. Olen lapsele riideid ja muid asju ostnud, aga see on ka enda vabast tahtest. Kas reaalselt saabki minult midagi välja nõuda kui mu ema peab ennast emaks, ässitab last minu vastu üles ja minult on emaõigused ära võetud?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui Teie ema on lapse lapsendanud, siis ei ole Teie emal õigust lapsele elatist nõuda, sest lapsendamisega kaotasite Teie kõik õigused ja kohustused lapse suhtes.
Kui Teilt on vanemlikud õigused ära võetud, siis on Teie emal lapse tegeliku hooldajana (eestkostjana) õigus lapsele elatist nõuda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isal on õigus last näha kui ta alimente üldse ei maksa?17.10.2014
Tere,
Mul selline küsimus, et lapse isa ei maksa alimente, kuid kas mina pean talle selle aja jooksul last andma?
Mul selline küsimus, et lapse isa ei maksa alimente, kuid kas mina pean talle selle aja jooksul last andma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Lapse ülalpidamine ja lapsega suhtlemise õigus on üksteisest eraldiseisvad asjad, seega asjaolu, et lapse isa ei maksa elatist, ei piira iseenesest isa õigust oma lapsega suhelda.
Kui lapse isa lapse suhtes ülalpidamiskohustust ei vabatahtlikult ei täida, soovitan Teil esitada tema vastu elatisnõue.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapse isalt on õigus nõuda toetust ka pärast erivajadusega lapse 18-aastaseks saamist?16.10.2014
Olen mehest lahutatud 2 lapse ema. Tütar käib ülikoolis ja ei tööta. Poeg on autist (90% töövõimetust, raske puue), kes saab varsti 18-aastaseks. Elatisraha on kohtu kaudu välja nõutud. Aga see lõpeb varsti. Ise olen töötu (autisti kõrvalt töö leidmine pole eriti lihtne) ja pean hakkama saama 2 lapse ülalpidamisega.
Kas on mingi seaduse alusel võimalik pikendada isa kohustusi oma laste toetamiseks?
Aitäh
Kas on mingi seaduse alusel võimalik pikendada isa kohustusi oma laste toetamiseks?
Aitäh
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mida teha, kui isa andis notariaalse nõusoleku, et saan lapsega Soome minna, kuid nüüd ei anna last tagasi?15.10.2014
Tere.
Läksin oma lapse isast lahku ja plaanisin Soome elama asuda kuna tekkis võimalus seal tööle minna ja ka elamiskoht on kohe-kohe olemas. Sain lapse isalt ka notariaalse nõusoleku, et lubab lapsega Soome elama asuda. Vahepeal oli vaja käia lapsega Eestis hambaarstil ja sai omavahel kokku lepitud, et laps jääb nädalaks tema juurde Eestisse, sellest on nüüd siis möödas pea 2 nädalat ja ta keeldub mulle last kaasa andmast. Tänaseks on ta andnud asja lastekaitsesse hooldusõiguste küsimustes. Nüüd väidab tema, et ta mõtles ümber, et laps Soome elama lubada. Kas tal on selleks õigus ja millised on minu õigused sellega seoses, kui see luba on olemas?
Läksin oma lapse isast lahku ja plaanisin Soome elama asuda kuna tekkis võimalus seal tööle minna ja ka elamiskoht on kohe-kohe olemas. Sain lapse isalt ka notariaalse nõusoleku, et lubab lapsega Soome elama asuda. Vahepeal oli vaja käia lapsega Eestis hambaarstil ja sai omavahel kokku lepitud, et laps jääb nädalaks tema juurde Eestisse, sellest on nüüd siis möödas pea 2 nädalat ja ta keeldub mulle last kaasa andmast. Tänaseks on ta andnud asja lastekaitsesse hooldusõiguste küsimustes. Nüüd väidab tema, et ta mõtles ümber, et laps Soome elama lubada. Kas tal on selleks õigus ja millised on minu õigused sellega seoses, kui see luba on olemas?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Vaatamata sellele, et lapse isa andis nõusoleku lapsega Soome elama asumiseks, on teil lapse suhtes ühine hooldusõigus ja kõik lapsesse puutuvad otsused tuleks vastu võtta ühiselt, sealhulgas lapse elukoha otsustamine.
Kui lapse isa on nüüdseks taganenud oma nõusolekust ja keelab lapse Soome viimise, peaksite pöörduma kohtusse ja taotlema otsustusõigust lapse viibimiskoha osas. Kui kohus Teie nõude rahuldab, on Teil õigus ainuisikuliselt otsustada lapse elukoha üle.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand