Perekonnaõigus
Küsimus: Kas pean elatise asjus uuesti kohtusse pöörduma, sest eelmisel korral ei taibanud, et isa ei pea ju suvel trennide eest maksma?03.11.2014
Tere!
Pöördusin kohtusse elatise (miinimumsummas) väljamõistmiseks meie kahe lapse isalt. Asi päädis septembri lõpus omavahelise kohtus allkirjastatud kokkuleppega - isa maksab edaspidi tema nimele laekuvad lasteaiarved ja trennid. Kohtunik sai miinimumelatist aluseks võttes lasteaia ja trenni tasusid maha lahutades summaks 185 eurot, mis laste isa igakuiselt minu arvele peab kandma. Siit aga küsimus, millele istungil tähelepanu ei pööratud, ega osanud ka ise tol hetkel sellele mõelda - kuidas on lood suvel, mil trenne ei toimu ning lasteaed on kuu aega puhkusel? Kordan, et hagi oli esitatud miinimumsummale ja isa on lepingus minu arvele kohustatud kandma siiski vaid 185 eurot. Kas pean selle keerulisevõitu olukorra lahendamiseks/lisasätete tegemiseks uuesti kohtu poole pöörduma? Ning veel - kuna lasteaia arved on igal kuul sõltuvalt kohal käidud päevadest erinevad, kandis laste isa nt oktoobris johtuvalt suuremast lasteaiaarvest elatisena minu arvele vaid 157 eurot. Kas see on õigustatud? Istungil nimetas ta ise lasteaiale kuluva summa, mis kohtunik arvutusi tehes arvesse võttis.
Pöördusin kohtusse elatise (miinimumsummas) väljamõistmiseks meie kahe lapse isalt. Asi päädis septembri lõpus omavahelise kohtus allkirjastatud kokkuleppega - isa maksab edaspidi tema nimele laekuvad lasteaiarved ja trennid. Kohtunik sai miinimumelatist aluseks võttes lasteaia ja trenni tasusid maha lahutades summaks 185 eurot, mis laste isa igakuiselt minu arvele peab kandma. Siit aga küsimus, millele istungil tähelepanu ei pööratud, ega osanud ka ise tol hetkel sellele mõelda - kuidas on lood suvel, mil trenne ei toimu ning lasteaed on kuu aega puhkusel? Kordan, et hagi oli esitatud miinimumsummale ja isa on lepingus minu arvele kohustatud kandma siiski vaid 185 eurot. Kas pean selle keerulisevõitu olukorra lahendamiseks/lisasätete tegemiseks uuesti kohtu poole pöörduma? Ning veel - kuna lasteaia arved on igal kuul sõltuvalt kohal käidud päevadest erinevad, kandis laste isa nt oktoobris johtuvalt suuremast lasteaiaarvest elatisena minu arvele vaid 157 eurot. Kas see on õigustatud? Istungil nimetas ta ise lasteaiale kuluva summa, mis kohtunik arvutusi tehes arvesse võttis.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Te laste isaga elatise muutmise osas kokkuleppele ei saa, tuleb tõepoolest uuesti kohtusse pöörduda. Iseenesest on kokkulepe, mille kohaselt vanem maksab miinimummääras elatisest väiksema summa, kuid teeb samas lapse ülalpidamiseks ka vahetult kulutusi, igati sobiv ja seaduslik, kuid kui Te tunnete, et selline kokkuleppe enam ei toimi, on Teil õigus kohtult taotleda, et isa täidaks oma ülalpidamiskohustust vaid elatise maksmise teel.
Kui kompromissi kohaselt tuleb laste isal tasuda elatisena 185 eurot ning tasuda laste lasteaia ja trennide eest, ei ole isal õigust teha mahaarvamisi elatisena makstavast summast, s.o 185-st eurost.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida saaksin teha, kui isa ei luba enne elatise kohtus arutamist lapsel minuga kohtuda? 03.11.2014
Tere. Kas lapse isal on õigus elatis 1a tagasi ulatuvalt nõuda, kuna tema rõhutab sellele, et 5a enne kohut ei toetanu last rahaliselt. Praegu on poeg 19a ja käib tööl. Kohtus kokku lepitud summa on korralikult makstud ja olen ostnud riideid. Nüüd lapse isa ei luba pojal mulle küllagi tulla, ütleb, et enne kohtu otsust ei tohi kokku saada ega helistada. Kas minul enam üldse õigusi pole. Mida saaksin teha.
Tänan
Tänan
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapsest lahus elav vanem ei ole lapse ülalpidamiseks elatist maksnud ega muul viisil lapse ülalpidamises osalenud, on lapsel õigus saada elatist ka tagasiulatuvalt, maksimaalselt ühe aasta enne elatishagi kohtule esitamist. Kui vanem on lapse ülalpidamiskohustust täitnud, ei ole tagasiulatuv elatisnõue põhjendatud.
Vaatamata elatisvaidlusele on Teil õigus oma lapsega suhelda ja teine vanem selleks takistusi teha ei tohiks. Kui laps on juba täisealine, ei saa teine vanem enam ilmselt lapsega suhtlemisele füüsiliselt takistusi teha, seega peaksite üritama lapsega vahetult kontakti otsida.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas lastega seaduslikult Eestisse tagasi kolida ja mehega see ka korrektselt vormistada?31.10.2014
Laste isaga abielus ei ole. Lapsed on sündinud ühes EL riigis ja lastel on nii selle riigi passid kui ka Eesti passid. Lapsed on Tallinnas sissekirjutatud ja mina olen Eesti kodanik. Finantsilistel põhjustel tulin lastega juuli lõpus Tallinna ja isa jäi oma/meie koju, et tööd leida.
Mina käin nüüd Tallinnas tööl ja lapsed on 1. sept käinud siin lasteaias. Isa on kõige sellega nõus olnud. Nüüd on suhted liikunud aga selles suunas, et arvatavasti otsustame üldse omavahel suhte lõpetada. Kuidas peaks ma nüüd toimima, et kõik oleks seaduse järgi? Laste isa oli meie siia tulekuga nõus aga see oli algselt lepitud niikauaks kuni ta on uue töö leidnud, mida tal hetkel veel ei ole. Kas ma pean tema käest küsima kirjalikku luba, et ma saaks lastega Eestisse edasi jääda? Või pean ma tagasi sõitma ja seal kohtusse minema? Hetkel on meie omavaheline läbisaamine hea ning asju oleks vist võimalik kokkulepetega korraldada aga ma ei tea, mida täpselt peab tegema, et kõik seaduslik oleks. Aitäh!
Mina käin nüüd Tallinnas tööl ja lapsed on 1. sept käinud siin lasteaias. Isa on kõige sellega nõus olnud. Nüüd on suhted liikunud aga selles suunas, et arvatavasti otsustame üldse omavahel suhte lõpetada. Kuidas peaks ma nüüd toimima, et kõik oleks seaduse järgi? Laste isa oli meie siia tulekuga nõus aga see oli algselt lepitud niikauaks kuni ta on uue töö leidnud, mida tal hetkel veel ei ole. Kas ma pean tema käest küsima kirjalikku luba, et ma saaks lastega Eestisse edasi jääda? Või pean ma tagasi sõitma ja seal kohtusse minema? Hetkel on meie omavaheline läbisaamine hea ning asju oleks vist võimalik kokkulepetega korraldada aga ma ei tea, mida täpselt peab tegema, et kõik seaduslik oleks. Aitäh!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui saate laste isaga laste elukoha osas kokkuleppele, ei ole vajadust kohtusse pöörduda. Piisab sellest, kui laste isa annab Teile notariaalses vormis nõusoleku selle kohta, et on nõus laste Eestisse elama asumisega.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas elatisraha suurendamise hagi jaoks on olemas oma vorm või näidis?30.10.2014
Tere,
soovin suurendada elatist kuni kehtiva miinimumini (praegu saavad lapsed elatist kolme peale 300 eurot.) Küsimused järgmised:
- kuidas täita vastav hagi? Spetsiaalset vormi pole kusagilt leida õnnestunud. Kas on võimalik anda mingi konkreetne näidis või konkreetsed väljendid, mida sobiks kirjutada.
- siin saidil on kirjas, et enam elatise suurendamiselt riigilõivu maksma ei pea. Kas see on kuskil seaduses ka kirjas? Kui äkki kohus küsib riigilõivu siis oskan millelegi viidata.
- igal pool on kirjas, et kui nõuda miinimumi siis ei pea ka tõendama, aga kui tahta nüüd vana elatist suurendada kuni kehtiva miinimumini, kas ikka ei pea tõendama? Kas piisab sellisest fraasist, et "soovin suurendada makstavat elatist kuni kehtiva miinimumini ja samuti soovin siduda elatise suurust miinimumpalgaga".
Aitäh!
soovin suurendada elatist kuni kehtiva miinimumini (praegu saavad lapsed elatist kolme peale 300 eurot.) Küsimused järgmised:
- kuidas täita vastav hagi? Spetsiaalset vormi pole kusagilt leida õnnestunud. Kas on võimalik anda mingi konkreetne näidis või konkreetsed väljendid, mida sobiks kirjutada.
- siin saidil on kirjas, et enam elatise suurendamiselt riigilõivu maksma ei pea. Kas see on kuskil seaduses ka kirjas? Kui äkki kohus küsib riigilõivu siis oskan millelegi viidata.
- igal pool on kirjas, et kui nõuda miinimumi siis ei pea ka tõendama, aga kui tahta nüüd vana elatist suurendada kuni kehtiva miinimumini, kas ikka ei pea tõendama? Kas piisab sellisest fraasist, et "soovin suurendada makstavat elatist kuni kehtiva miinimumini ja samuti soovin siduda elatise suurust miinimumpalgaga".
Aitäh!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Minule teadaolevalt internetist hagiavalduse näidist elatise suurendamiseks ei leia, kuivõrd asjaolud on iga konkreetse juhtumi puhul erinevad ja ei piisa vaid nö blanketi täitmisest.
Alates 01.07.2014 ei pea riigilõivuseaduse § 22 lõike 2 kohaselt enam elatise muutmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu maksma.
Kuivõrd elatis ühele lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, ei tule ka elatise suurendamisel kehtiva miinimumini lapse/laste vajadusi tõendada. Kui taotleda elatise suurendamist suuremale summale kui kehtiv elatismiinimum, tuleb lapse/laste kulutusi tõendada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas täisealiseks saav poeg peab ise hakkama isalt 8000 eurost elatise võlga välja nõudma?30.10.2014
Tere,
Minu poeg saab järgmisel kuul 18-aastaseks, elatis on välja nõutud aastaid tagasi kuni täisealiseks saamiseni. Elatise võlg on aastatega kasvanud üle 8000 euro. Nüüd peaks laps ise elatist taotlema, aga kas temal on õigus ka elatisabile ja kes peab elatisabi summa tagasi maksma? Ja kui inimesel on juba nii suur võlg, kas on üldse lootus, et elatis välja mõistetakse kuni gümnaasiumi lõpuni. Lapse isal ei ole vara ega ametlikku töökohta, sest kohtutäitur on arestinud kõik pangakontod, vahepeal töötas ametlikult ja palk laekus praeguse abikaasa kontole kuhu kohtutäituri õigused ei ulatu. Tegu ei ole tegelikult halval järjel oleva isaga, lihtsalt puudub huvi elatise maksmise vastu.
Jään vastust ootama.
Minu poeg saab järgmisel kuul 18-aastaseks, elatis on välja nõutud aastaid tagasi kuni täisealiseks saamiseni. Elatise võlg on aastatega kasvanud üle 8000 euro. Nüüd peaks laps ise elatist taotlema, aga kas temal on õigus ka elatisabile ja kes peab elatisabi summa tagasi maksma? Ja kui inimesel on juba nii suur võlg, kas on üldse lootus, et elatis välja mõistetakse kuni gümnaasiumi lõpuni. Lapse isal ei ole vara ega ametlikku töökohta, sest kohtutäitur on arestinud kõik pangakontod, vahepeal töötas ametlikult ja palk laekus praeguse abikaasa kontole kuhu kohtutäituri õigused ei ulatu. Tegu ei ole tegelikult halval järjel oleva isaga, lihtsalt puudub huvi elatise maksmise vastu.
Jään vastust ootama.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatisvõla olemasolu ei tähenda seda, et isal puuduks täisealiseks saanud, kuid õpinguid jätkava lapse suhtes ülalpidamiskohustus, seega nõuab kohus elatise välja ka olukorras, mil isal on tekkinud elatisvõlg. Kui laps on saanud täisealiseks, peab ta elatise väljamõistmise nõudega ise kohtu poole pöörduma (muidugi võib ta seda teha ka lepingulise esindaja vahendusel).
Elatisabi makstakse ainult alaealisele lapsele, täisealine õpinguid jätkav laps kahjuks elatisabi taotleda ei saa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas vormistada kokkulepe, et lapsed elavad mõlema vanema juures nö 50:50?30.10.2014
Oleme naisega lahku minemas (vabaabielu) ja oleme ka kokku leppinud suusõnaliselt kuidas laste elukorraldus edasi peaks olema. Minu küsimuse sisu seisneb selles, et kokkuleppe kohaselt kolib naine uude elukohta ja laste püsivaks koduks oleks praegune elukoht koos isaga. Lastega suhtlus toimuks nö 50-50. Kuidas seda kokkulepet sõlmima peaks, et hiljem mingil põhjusel ei leiaks ennast olukorrast kus naine soovib ikkagi lapsi enda juurde elama ja ei pea kokkuleppest kinni?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Olenemata sellest, millises vormis vanemad kokkuleppe sõlmivad, võib üks vanematest kokkulepitu osas meelt muuta. Ka juhul, kui laste hooldusõiguslikud ja suhtlemiskorda puudutavad küsimused lahendab kohus, võib asjaolude muutumisel emb-kumb vanem uuesti samas küsimuses kohtusse pöörduda.
Seega ei ole kokkuvõttes vahet, kas kokkulepe on sõlmitud suuliselt, lihtkirjalikult või notariaalses vormis.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan kirjutada lapse teise mehe nimele, kui isast ei tea mitu aastat midagi, ilmselt on välismaal?23.10.2014
Isale on määratud 04. november 2009 alimendid ja ta pole maksnud ega suhelnud lapsega 5 aastat ning ma ei tea tema elukohta ega midagi temast (kuuldavasti kuskil välismaal). Kas on vaja tema nõusolekut või allkirja, et kirjutada laps teise mehe nimele?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas kohtu kaudu oleks võimalik elatise suurust vähendada?22.10.2014
Mul on määratud kahed elatised, esimesest abielust kahele lapsele ja teisest abielust veel kahele lapsele. Eelmise kuu lõpus arestis kohtutäitur arved. Teisest abielust naine elab Soomes ja sealt KELA kaudu nõue ka Eestis rahuldati. Aga nüüd ei ole mul võimalik toetada esimesest abielust sündinud lapsi. Mu palk on 485 eurot ja sealt jääb alles vaid 177,5 nii öelda elatus miinimum, seegi raha kulub maksudeks. Kas on võimalik kohtu kaudu elatise suurust vähendada? Muidugi on tekkinud ka võlg aastatega, maksin igakuiselt nii palju kui võimalik. Kas võlg aegub kui lapsed saavad 18?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise vähendamiseks on alust siis, kui võrreldes kohtulahendi tegemise ajaga on asjaolud oluliselt muutunud – näiteks võib aluseks olla Teie majandusliku olukorra märkimisväärne halvenemine. Elatise vähendamise taotlemiseks tuleb kohtule esitada vastav hagiavaldus, riigilõivu hagilt tasuma (enam) ei pea.
Elatisvõla aegumine küll algab laste täisealiseks saamisega, kuid automaatselt laste täisealiseks saamine võla aegumist kaasa ei too.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saada isa nõusolek kui 16-aastane poeg soovib kolida Soome ema juurde?22.10.2014
Tere.
Mu 16-aastane poeg soovib kolida minu juurde Soome, kuid isa sellega nõus ei ole. Meil on lapse isaga ühine hooldusõigus. Oleme käinud temaga juba ka kohtus kuna ta soovis ainuhooldusõigust ja lõpuks kujunes see meil hoopis lapse elukoha vaidluseks. Ainuhooldust ta ei saanud ja kohtus ei näinud probleemi, et miks laps ei võiks kolida minu juurde Soome. Isa ise on tihti sõidus ja viibib tänu tööle palju välismaal. Kodus käib vaid mõnel nädalavahetustel kuu jooksul. Seega last kasvatab tema abikaasa. Mina leian, et see on puhas kius isa poolt.
Kuidas ma peaksin edasi toimima ilma, et ma seadustega tülli ei läheks?
Kui vanale lapsele ei ole vaja teise vanema kirjalikku nõusolekut?
Jään Teie vastust ootama
Mu 16-aastane poeg soovib kolida minu juurde Soome, kuid isa sellega nõus ei ole. Meil on lapse isaga ühine hooldusõigus. Oleme käinud temaga juba ka kohtus kuna ta soovis ainuhooldusõigust ja lõpuks kujunes see meil hoopis lapse elukoha vaidluseks. Ainuhooldust ta ei saanud ja kohtus ei näinud probleemi, et miks laps ei võiks kolida minu juurde Soome. Isa ise on tihti sõidus ja viibib tänu tööle palju välismaal. Kodus käib vaid mõnel nädalavahetustel kuu jooksul. Seega last kasvatab tema abikaasa. Mina leian, et see on puhas kius isa poolt.
Kuidas ma peaksin edasi toimima ilma, et ma seadustega tülli ei läheks?
Kui vanale lapsele ei ole vaja teise vanema kirjalikku nõusolekut?
Jään Teie vastust ootama
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kahjuks ei selgu Teie kirjeldusest, millal ja millise sisuga lahendi kohus tegi – kui kohus tegi lahendi enne 1. juulit 2010 ja määras lapse elukohaks Teie elukoha, kuulub Teile kehtiva perekonnaseaduse alusel lapse ainuhooldusõigus ja sellega seoses on Teil õigus ainuisikuliselt otsustada lapse elukoha üle. Kui kohus tegi lahendi peale 1. juulit 2010 ja andis Teile otsustusõiguse lapse elukoha osa, on Teil samuti õigus ainuisikuliselt otsustada lapse elukoha üle, kuigi jagate muus osas lapse isaga ühist hooldusõigust.
Seega sõltub vastus Teie küsimusele sellest, millise sisuga oli kohtulahend – võibolla on Teil juba olemas õigus otsustada lapse elukoha üle. Kui tuleb välja, et siiski mitte, peate pöörduma kohtu poole ja taotlema poja elukoha otsustusõigust – arvestades asjaolu, et see 16-aastase lapse enda soov, on Teie nõude rahuldamine tõenäoline.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui ema nõuab elatist kolme lapse eest, aga üks kolis nüüd minu juurde ja tema eest ma maksta ei taha?22.10.2014
Tere!
Abielu on lahutatud, vanematel on ühine hooldusõigus ja laste elukoht (3 last) määrati ema juurde. Iga 10 päeva tagant olid lapsed 4-5 päeva isa juures, seega kuus 8 ja enam päeva, isa puhkuse ajal kuni 18 päeva. Isa kandis siis kõik laste ülalpidamiskulud ning lisaks maksis laste ema arvele elatist vabatahtlikult seaduses ette nähtud summas. Paar kuud tagasi kolis kõige vanem (12-aastane) laps isa juurde, sest emaga läbisaamine on olematu. Emal ei olnud algul selle vastu midagi, sest isa maksis elatist edasi ka sellele lapsele. Aga septembris maksis isa vähem, sest laps elab ju tema juures ja siis läks märuliks. Laps keeldub ema juurde tagasi minemast (ei saa teda ju vägisi viia) ema aga ütleb, et isa ei ole suutnud last selle ajaga sõnakuulelikuks kasvatada. Nüüd tegi ema kiirmenetluse ja isalt nõutakse elatist kõigi 3 lapse eest, olenemata sellest, et 1 laps elab tema juures. Nõudega oli kaasas ka vastulause esitamiseks paber. Kas asja menetlusele saab kaasata lastekaitset, et arvestataks ka lapse tahet.
Kuidas edasi toimida ja kust alustada?
Millised on juriidiliselt õiged sammud? Ette tänades.
Abielu on lahutatud, vanematel on ühine hooldusõigus ja laste elukoht (3 last) määrati ema juurde. Iga 10 päeva tagant olid lapsed 4-5 päeva isa juures, seega kuus 8 ja enam päeva, isa puhkuse ajal kuni 18 päeva. Isa kandis siis kõik laste ülalpidamiskulud ning lisaks maksis laste ema arvele elatist vabatahtlikult seaduses ette nähtud summas. Paar kuud tagasi kolis kõige vanem (12-aastane) laps isa juurde, sest emaga läbisaamine on olematu. Emal ei olnud algul selle vastu midagi, sest isa maksis elatist edasi ka sellele lapsele. Aga septembris maksis isa vähem, sest laps elab ju tema juures ja siis läks märuliks. Laps keeldub ema juurde tagasi minemast (ei saa teda ju vägisi viia) ema aga ütleb, et isa ei ole suutnud last selle ajaga sõnakuulelikuks kasvatada. Nüüd tegi ema kiirmenetluse ja isalt nõutakse elatist kõigi 3 lapse eest, olenemata sellest, et 1 laps elab tema juures. Nõudega oli kaasas ka vastulause esitamiseks paber. Kas asja menetlusele saab kaasata lastekaitset, et arvestataks ka lapse tahet.
Kuidas edasi toimida ja kust alustada?
Millised on juriidiliselt õiged sammud? Ette tänades.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kindlasti tuleks Teil esitada makseettepanekule vastuväide, kuivõrd üks lastest elab Teie juures ja tema suhtes Te täidate ülalpidamiskohustust vahetult. Kohtumenetluses peate eelnimetatud asjaolusid ka tõendama.
Antud menetlusse lastekaitset ei kaasata, seda tehakse hagita menetluses, kui arutatakse lapse hooldusõiguse või suhtlemiskorraga seonduvat. Juhul, kui Teil ei õnnestu laste emaga lapse elukoha osas kokkuleppele jõuda, peaksite pöörduma kohtu poole ja taotlema lapse elukoha otsustusõigust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand