Perekonnaõigus

Tere.
Kohtus on kindlaks määratud suhtlemiskord ja elatis. Lapse ema sai viimati ainuhooldusõiguse ja koliti teise eesti otsa. Mulle ei avalikustata lapse täpset elukohta, öeldi vaid tänav ja maja. Lapse ema ei tohi ju sellist asja varjata? Lisaks on päevakorrale kerkinud, kas elatise sisse tuleb arvestada ka lapse transport ema juurest isa juurde ja tagasi. Kohtus öeldi, et see on vanemate enda kulu. Kas on nii või kuulub see siiski elatise sisse.
Kas ema võib lapsele seada piiranguid isaga suhtlemisel? Kohtus öeldi, et ei tohi, aga hetkel on olukord järgmine: lapsel on keelatud isale ise helistada (laps käib 1.klassis ja omab telefoni), tohib helistada äärmisel juhul ema juuresolekul. Põhimõtteliselt kuulatakse kõnesid pealt. Kas tohib seada selliseid piiranguid?
Minuga suheldes lapse ema lindistab kõnesid - kas eestis on ka seadusi mis seda keelavad. Kui lapse ema arvab, et ta ei saa minuga suheldud, siis laseb ta helistada mulle oma elukaaslasel. Mulle öeldakse, et kuna tema kasvatab minu last, siis temal on nn igasuguseid õigusi. Olen öelnud, et ei soovi lapse teemal võõra inimesega suhelda. Olen telefonikõnesid mitte vastu võtnud, aga siis saan ähvardus-sms-se. Kuidas selgeks teha, et tal ei ole mingeid õigusi ja ei pea temaga suhtlema.

Oleme koos elanud naisega 25 aastat, meil on 2 ühist last (lapsed minu perekonnanimega) ja nüüd läksime lahku, mina elan majas edasi aga tema mitte ja me polnud abielus. Koos elatud aastate jooksul saime riigilt (vene ajal) maja, mille vastu andsin mina oma korteri ja tema oma korteri. Koos tegime majale remonti jne, erastamise ajal sai maja riigilt ostetud kollaste kaardite eest ja seda naise oma eest, sest minu kaarti polnud vaja, piisas naise omast. Maja sai vastastikusel kokkuleppel kirjutatud naise nimele. Kõik lapsed ja mina oleme majja sisse kirjutatud, see on olnud meie koduks terve see aeg. Küsimus: Kas ta, kui tahab, saab mind lihtsalt majast välja ajada? Millised õigused mul on või kas üldse on? NB! Mingeid tšekke ega vist ka dokumente pole säilinud. Mida saan ma üldse teha?

Tere! Minu elukaaslane lahutas oma eksnaisest kaks aastat tagasi. Kokku lepiti nii, et eksnaine ei taha abielu ajal soetatud varast midagi, ei poolt korterit, raha ega autot. Minu elukaaslase nimel on korter ja pangalaen. Nüüd aga eksnaine soovib pool korteri raha või siis kolib korterisse sisse tagasi. Kas nüüd kaks aastat hiljem on tal õigus midagi nõuda?

Tere,
meil on abikaasaga ühisomandis suvila (mees elab seal pidevalt, sest tal on koerad), nädal tagasi ta informeeris, et tahab lahku minna ja jagada suvila. Nüüd saatis sõnumi, et ei luba mind sinna (tema advokaat valmistab paberid lahutuse ja vara jagamise hagi esitamiseks). Kas tal on mingi õigus kasutada meie ühisomandis olevat vara üksinda, mind sinna mitte lastes seni kuni see pole jagatud? Või ma võin edaspidi seal käia nii palju kui tahan, seni kuni pole kohtuotsus vastu võetud?

Tere, Endine eluskaaslane maksab mulle elatusraha 160 eurot, kas temal on õigus keelduda näiteks lasteaia maksust või mingist muust küsimuses? Lihtsalt, tema maksab mulle niipalju ja arvab, et rohkem nagu ei peakski? Kui palju mul on tegelikult õigus temalt elatist saada ja kas siis tõesti pean mina üksi kõik tasuma, mõtlen lastega seotavaid kulusi?

Kas ühisvara on ka ühe abikaasa nimel olevad ettevõtte aktsiad, mis on soetatud abielu ajal?

Teadaolevalt kuuluvad lisaks riiklikes registrites olevatele asjadele (kinnisvara, sõidukid jne) abielu jooksul soetatud ühisvara hulka ka mööbel, kodutehnika jne. Kui üks lahutatud osapool viib ühisomandisse kuulunud korterist omavoliliselt asjad minema, siis kuidas käituda? Kuidas saab teine osapool tõendada olnud asjade olemasolu? Kuidas käib kohtus asjade soetamise perioodi määramine (enne abielu vs. abielu jooksul)?

Tere!
Mis sellisel juhul teha kui isa ei ole nõus maksma 177.50€ kuus lapsetoetust vaid siiani (nii nagu kohtu kaudu nõutud) maksab ikka 160 €?
Olen temaga sellest rääkinud aga ta ei tee väljagi, ütleb, et tema ei pea niipalju maksma!
Lugupidamisega,

Oleme mehega mõlemad tööl kauem kui lasteaed lahti on ja seetõttu ei jõua me kuidagi õigel ajal nooremat last lasteaiast ära tuua. Meil on kaks tütart - vanem saab jaanuaris 9-aastaseks ja noorem saab novembris 6-aastaseks. Oleme lubanud vanemal tütrel noorem õde lastaeaiast koju tuua ja nad on kenasti hakkama saanud, seda enam, et meil on lasteaiani umbes 200 meetrit. Nad olid suvel kahekesi vahest, nad mängivad õues ja saavad hakkama. Nüüd aga ütles lasteaia direktor, et ta ei luba nii väiksel lapsel üksi nooremat ära viia. Ma lubasin isegi avalduse kirjutada, et ma luban ja vastutan, aga ta ikkagi ei luba. Me ei saa ju töölt ära tulla ja palju tänapäeval neid töökohti ikka on, kes viieni töötavad. Mida saaks veel teha, mida Te oskate soovitada?
Lugupidamisega

Tere.
2001. aastal määrati mulle kohtuga alimendid. Kuna palk oli sellel ajal ca. 1700 krooni, siis alimentide suurus oli 700 krooni. Algul maksin eksnaisele sularahas, siis hakkas asi käima läbi kohtutäituri. Kui elujärg läks paremaks, hakkasin täiendavalt maksma eksile juurde. Nüüd olen maksnud 42 eurot läbi täituri ja toetanud veel täiendavalt eraldi ülekannetega. Täna ta teatas, et täitis ära mingi avalduse, et saada minu käest 250 eurot kuus, sest soovib saada rohkem, sest läks oma mehest lahku. Kas tal on õigus küsida rohkem kui elatismiinimum? Ja kas tal on õigus nõuda minult 1a tagantjärgi läbi kohtutäituri elatismiinimumi, kuigi ma maksin, mis nõutud.