Perekonnaõigus

Umbes 2.a. tagasi lõppes u.10.a. kestnud vaba kooselu. Suurte erimeelsustega, aga siiski ühiselt jõudsime otsuseni, et lapsed (10 ja 7) jäävad oma elukohta(eramaja) edasi. Lihtsalt nii lastel turvalisem ja kindlam. See tähendab minu kasvatada. Elame väikelinnas. Naisterahvas alustas uut ja kirevat elu kaugemal suuremas linnas. Lapsed käivad tema juures nädalavahetustel u. kaks korda kuus ja võimalusel ka rohkem. Minu poolseid takistusi lastega suhtlemisel emale ei ole. Elab ta üürikorteris koos sõbrannaga. Nüüd mehekandidaat tekkinud. Kõik laste kasvatamisega ja hobidega seotud kulud olen kandnud mina. Ema toetus minimaalne (mõned riideesemed ja vanema poisi huviring). Kui olen laste toetuseks temalt küsinud, ütleb ta, et tal ei ole raha. Põhjendab oma raske majanduslikku olukorra ja min palgaga. Ametlikult elatusraha ma temalt nõudnud pole. Kohaliku sotsiaaltöötaja ja lastekaitse abiga taotlesin aasta tagasi lasterahad enda arvele. Laste elamistingimused ja majanduslik olukord hea. Probleeme pole ja õppeedukus ka korras. Minu tööl olemise ajal tegelevad lastega minu ema ja isa, nagu nad seda ka kooselu ajal palju tegid.
Erimeelsused tulevad raha teemal ja nüüd ka sellest, et ema arvab, et ta tahaks edaspidi lapsed enda juurde võtta. Põhjendab ta suuremas linnas paremate võimalustega laste hüvanguks ja sellega, et vanavanematel nii ka lihtsam.
Kuna naisterahvas on eelnevalt väga palju ja korduvalt vastutustundetult käitunud. Varasemal lahusolekuajal ta lastega ilma minu pere ja minu toetuseta hakkama ei saanud. Majanduslik olukord oluliselt paranenud pole. Toetavat võrgustikku lastele tal pakkuda ei ole (kui selleks ei saa lugeda mõnda tekkinud sõpra v sõbrannat). Normaalsed elamistingimused lastele küsimärgi all. Töögraafik vahest õhtutundidel. Lapsed ise selget seisukohta võtta ei oska. Tahavad koos olla nii ema kui isaga. Nad ei tea ju täpselt mis neid tegelikult uues kodus pikemaajaliselt ees ootaks. Minu ja lähedaste arvamus on, et lastel praeguses kodus jätkuvalt parem ja kindlam. Olen nõus vajadusel ema hoole alla andma noorema lapse, kuna sealses linnas on tema puudega seotud probleemide lahendamiseks natuke paremad tingimused. Väiksem laps igatseb ka rohkem ema lähedust. Ema aga soovib nüüd mõlemaid lapsi enda juurde. Väidab, et ta saab hakkama. Mina selles absoluutselt kindel pole.
Kuidas lahendada antud olukord, kui me kokkulepet ei saavuta? Kas mul on õigust lasta määratleda laste elukoht? Kuidas fikseerida ametlikult 2 aastat kestnud olukord, kui asi peaks kohtusse minema? Kas mul on õigus takistada laste emal tekitamast olukord, kus ta paneb lapsed enda juurde kooli ja jätabki sinna?Edaspidi kindlustab ta enda ja laste majandusliku olukorra sellega, et nõuab minult elatist näiteks? Kas on reaalne loota minu jaoks positiivsele kohtulahendile, kui asi peaks nii kaugele arenema?