Perekonnaõigus

Abikaasadel on ühisvaraks maja, samas on mõlemad oma firmas osanikud, kummalgi pool osakapitalist. Põhikirja järgi võib tehingutes esindada firmat vaid üks osanik. Maja on pandud praegu müüki, et selle müügist saadav raha võrdselt jaotada. Samas võib maja müük jääda venima, kuid üks osapooltest soovib siiski kiiremas korras lahutada (mehest) abikaasast, kes osutus petiseks ja viivitab kõigega, maja müügiga, abielu lahutusega, tekitab seoses ühisvaraga vaid võlgasid maksmata kommunaalmaksete näol. Maja on naise nimel ja kommunaalmaksete arved tulevad ka tema nimele. Ilmselt ajal kui nad on abielus ja ka pärast lahutust on kommunaalkulud ikkagi mõlemale võrdselt kohustuslikult. Kas võlgnevuste sissenõue suunatakse esimeses järjekorras abikaasale, kelle nimel on ühisvara, millelt tulenevad arved? Mis järjekorras "tülitatakse" abikaasat, kelle nimele arved ei tule, kuigi kes sisuliselt neid arveid tekitab? Kuidas oleks parim käituda naisel, kes sisuliselt kannatab, kui abikaasa notarisse ei ilmu abielulahutust korraldama? Kas jääb vaid kohtulik tee abielu lahutuseks ja ühisvara jagamiseks? Kas kohus saab nõuda ühisvara müüki panemist kui üks pooltest (mees) ei soovi müüa või lõpmatuseni venitab ja vingerdab sellega. Millised kohustused on lahutatud abiakaasal ühisvara suhtes kui ta kolib ära majast, mis ka pärast lahutust on endiselt ühisvara? Mis saab ühises firmas finantskohustustest, kuigi liisingulepingu sõlmis mees vaid üksi ilma naise nõusolekuta.