Perekonnaõigus
Küsimus: Kas kunagine lubadus, et ei hakka alimente peale panema, on takistuseks kui peaksin ikkagi elatistraha nõudma?26.08.2014
Mul on 8-kuune poeg, kelle sünnitunnistusel on isa lahtris kriips. Minu otsus oli sünnitada ning ta on sellest teadlik. Kui teda oma rasedusest teavitasin (kohe, kui teada sain) ütles, et ei soovi last ja meelega venitasin abordiga. Rasedusest teada saamine juba omaette lugu.
Meie suhte algusest peale olen teda teavitanud, et kui ma peaks rasedaks jääma, siis mina ei suuda aborti teha (ta ei olnud just turvaseksi pooldaja). Raseduse alguses olin üliemotsionaalne ning järjekordse tüliga FB kirjutasin talle, et ei sunni teda last omaks võtma, kuid kui aeg küps, kohtub lapsega. Paar korda uuris mu tervise kohta ka raseduse ajal, kuid peale lapse sündi külastas last 3 korda, rääkides, et tahab ikka lapse elus osaleda. Ma lubasin, et alimente siis peale ei pane, kui ühiselt kasvatame. Peale seda pole meest enam näinud ja kui aru pärisin kuu hiljem, et mis nüüd saab, sain kurja sms, et tema seda last ei soovinud ning tema alimente ei maksa jne.
Küsingi, et kas FB vestlust saab minu kahjuks kasutada? Kas isaduse tuvastamiseks (kohtu kaudu) pean ise DNA testi kinni maksama? Kas rakendatakse sundtoomist, kui ta vabatahtlikult nõus ei ole? Kas mul on peale isaduse tuvastamist õigust ka tagant järgi elatist nõuda (miinimumi)? Kas hooldusõiguse lepingus on võimalik lisada punkt, et laps tuleb elama minu juurde, külastusajad ning punkt, et mul on õigus lapsega minna välismaale reisima, isa teavitades, kuid ei vaja notariaalset luba (luba vajan ainult välismaale elama minnes)? Kuidas ma saan kindel olla, et ma lapsele elatisraha kohtu kaudu kätte saan? Ta on juba noorpõlvest saadiks ca 5000 eurot kohtutäiturile võlgu (arve arestitud ning saab sularahas palka). Suur aitäh nõuande eest juba ette. Sellest sõltub, kas võtan kohtutee ette või pole mõtet.
Meie suhte algusest peale olen teda teavitanud, et kui ma peaks rasedaks jääma, siis mina ei suuda aborti teha (ta ei olnud just turvaseksi pooldaja). Raseduse alguses olin üliemotsionaalne ning järjekordse tüliga FB kirjutasin talle, et ei sunni teda last omaks võtma, kuid kui aeg küps, kohtub lapsega. Paar korda uuris mu tervise kohta ka raseduse ajal, kuid peale lapse sündi külastas last 3 korda, rääkides, et tahab ikka lapse elus osaleda. Ma lubasin, et alimente siis peale ei pane, kui ühiselt kasvatame. Peale seda pole meest enam näinud ja kui aru pärisin kuu hiljem, et mis nüüd saab, sain kurja sms, et tema seda last ei soovinud ning tema alimente ei maksa jne.
Küsingi, et kas FB vestlust saab minu kahjuks kasutada? Kas isaduse tuvastamiseks (kohtu kaudu) pean ise DNA testi kinni maksama? Kas rakendatakse sundtoomist, kui ta vabatahtlikult nõus ei ole? Kas mul on peale isaduse tuvastamist õigust ka tagant järgi elatist nõuda (miinimumi)? Kas hooldusõiguse lepingus on võimalik lisada punkt, et laps tuleb elama minu juurde, külastusajad ning punkt, et mul on õigus lapsega minna välismaale reisima, isa teavitades, kuid ei vaja notariaalset luba (luba vajan ainult välismaale elama minnes)? Kuidas ma saan kindel olla, et ma lapsele elatisraha kohtu kaudu kätte saan? Ta on juba noorpõlvest saadiks ca 5000 eurot kohtutäiturile võlgu (arve arestitud ning saab sularahas palka). Suur aitäh nõuande eest juba ette. Sellest sõltub, kas võtan kohtutee ette või pole mõtet.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Elatist on võimalik nõuda vaid mehelt, kelle isadus on kindlaks tehtud. Kui mees ei ole nõus lapse isadust omaks võtma, peaksite pöörduma isaduse tuvastamise nõudega kohtu poole – võimalik, et jõuate lapse isaga kokkuleppele ja ta on nõus isaduse omaks võtma, sellisel juhul DNA-testi tegema ei pea. Kui aga DNA-testi tegemine osutub vajalikuks ja mees vabatahtlikult testi sooritamiseks kohale ei ilmu, on võimalik kohaldada ka sundtoomist.
Asjaolu, et olete kunagi öelnud, et loobute tulevikus elatise nõudmisest, ei tähenda seda, et Teil ei oleks nüüd õigust lapsele elatist nõuda. Kokkulepe, mis välistab ülalpidamiskohustuse täitmise tulevikus, on perekonnaseaduse kohaselt tühine. Lapse põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, kuid elatist on võimalik nõuda alates elatishagi esitamisest. Kui lapse isa kohtulahendi kohaselt elatist ei maksa, on Teil võimalik algatada elatisraha kättesaamiseks täitemenetlus.
Kui isadus on tuvastatud, saate lapse isaga sõlmida suulise/kirjaliku kokkuleppe, et lapse elukoht on Teie juures, samuti on võimalik kokkuleppel kindlaks määrata isa ja lapse suhtlemise kord. Kui Te lapse isaga kokkuleppele ei jõua, on võimalik eelnimetatud küsimused lahendada kohtus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Perekonnaõigus