Perekonnaõigus
Küsimus: Kas ühisvara jagamisel saab maja tänast väärtust vähendada maja kinkimise hetke väärtuse võrra?20.01.2015
Palun abi kahe teema osas, mis on kerkinud üles pärast abielulahutust:
- Abielu sõlmiti 1990. Ühisvara hulka kuulub elumaja ja selle alune maa. Maja kingiti vanavanemate poolt ühele abikaasale kinkelepinguga 1992.aastal, hinda kinkelepingus fikseeritud ei ole. Maja alune maa erastati hiljem ühiselt (kollased kaardid). Tänaseks on maja ka ühiselt renoveeritud, elamisluba uuendatud majal ei ole vormistatud.
Küsimus: Kas ühisvara abikaasade vahel jagamisel saab vara tänast väärtust vähendada maja nn soetusmaksumuse võrra (kingituse väärtus)? Ja sel moel jääb kingi saajale suurem osa ühisvara tänasest väärtusest või on kõik ühisvara, sest maa alune maa erastati ühiselt abielu jooksul ja läheb jagamisele võrdselt?
- Abielu lahutati jaanuaris 2014. Sellest ajast elab ka laste isa eraldi. Elatist ei ole lastele (2 tk) makstud. Üks lastest sai oktoobris 2014 täisealiseks, lõpetab juunis 2015 gümnaasiumi.
Küsimus: Kui saamata elatis nõuda välja tagantjärgi, s.o alates 2014. aasta algusest, siis kas ema saab oktoobris täisealiseks saanud last esindada kuni täisealiseni, st nõuda elatist perioodi eest 2014 jaanuar kuni oktoober (september?) või peab kogu nõue tulema lapse poolt (st alates jaanuar 2014 kuni gümnaasiumi lõpetamiseni juunis 2015)?
- Abielu sõlmiti 1990. Ühisvara hulka kuulub elumaja ja selle alune maa. Maja kingiti vanavanemate poolt ühele abikaasale kinkelepinguga 1992.aastal, hinda kinkelepingus fikseeritud ei ole. Maja alune maa erastati hiljem ühiselt (kollased kaardid). Tänaseks on maja ka ühiselt renoveeritud, elamisluba uuendatud majal ei ole vormistatud.
Küsimus: Kas ühisvara abikaasade vahel jagamisel saab vara tänast väärtust vähendada maja nn soetusmaksumuse võrra (kingituse väärtus)? Ja sel moel jääb kingi saajale suurem osa ühisvara tänasest väärtusest või on kõik ühisvara, sest maa alune maa erastati ühiselt abielu jooksul ja läheb jagamisele võrdselt?
- Abielu lahutati jaanuaris 2014. Sellest ajast elab ka laste isa eraldi. Elatist ei ole lastele (2 tk) makstud. Üks lastest sai oktoobris 2014 täisealiseks, lõpetab juunis 2015 gümnaasiumi.
Küsimus: Kui saamata elatis nõuda välja tagantjärgi, s.o alates 2014. aasta algusest, siis kas ema saab oktoobris täisealiseks saanud last esindada kuni täisealiseni, st nõuda elatist perioodi eest 2014 jaanuar kuni oktoober (september?) või peab kogu nõue tulema lapse poolt (st alates jaanuar 2014 kuni gümnaasiumi lõpetamiseni juunis 2015)?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Maa ostueesõigusega erastamise korral tekib kinnistule ühisomand ka siis, kui hooned, mille juurde maa erastati, kuulusid ühe abikaasa lahusvara hulka (Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-77-07).
Kuigi hetkel kehtiv perekonnaseadus ei anna ühisvara jagamisel alust abikaasade osade võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumiseks, annab selleks võimaluse eelmine perekonnaseadus, mida kohtud ebaõiglase tulemuse vältimiseks kohati kohaldavad. Seega sisuliselt on Teie poolt kirjeldatud olukorras võimalik taotleda ühisvara jagamist ebavõrdsetes osades, kuivõrd ühisvara hulka kuuluv kinnistu on tekkinud ühe abikaasa lahusvaraks olnud elamu juurde maa erastamisega.
Elatist on võimalik nõuda tagasiulatuvalt kuni 1 aasta eest alates elatishagi kohtule esitamisest. Kui laps on alaealine, tuleb elatisnõue kohtule esitada lapse seaduslikul esindajal ehk lapse vanemal ja kui laps saab täisealiseks, tuleb tal juba iseseisvalt elatist nõuda – antud juhul tuleb seega täisealisel lapsel ise elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Perekonnaõigus