Perekonnaõigus
Küsimus: Kas laste elatisraha nõuet saab eksabikaasa katta nö majalaenu maksmisega?07.04.2015
Tegemist väga keerulise looga. Tänan vastamise eest juba ette!
Peres on kasvamas kaks väikest last (2 ja 5). Olime abielus mõned aastad ning abielu ajal sai pangalaenuga ostetud majaosa. Abiellumisel valisime, et kõik abielu ajal soetatav vara on ühine. Tulenevalt väljaviskamise ähvardustest eelmises elukohas (hiljem kahetses), saime kokkuleppele, et uus soetatav majaosa ei ole enam ühisvara vaid see saab minu lahusvaraks - et minul ja lastel oleks alati kodu olemas ja ei lõpetaks kuuse all. Vormistasimegi notaris selle nii ja leppisime nii kokku. Pangalaen aga sai tema nimele, kuna tookord pakkus pank sel viisil paremaid tingimusi (kuna pere ainus autoliising minu nimel ja ma olin ka lapsehoolduspuhkusel). Kuna olime laenu võtmise ajal abielus, siis laen on ikkagi võrdselt meie mõlema kohustus. Laen on suhteliselt väike: 2-toalise äärelinna korteri üürihinna suurusjärk, kuna kodu sai ostetud pankrotivarana. Mees on maksnud pangalaenu ning mina autoliisingut ning muud igapäevased kulud proportsionaalselt sissetulekutele.
Tänaseks ei ela meist kumbki seal majas, see on hoopis välja üüritud (eesmärgiga osast saadavast tulust paari aasta pärast sinna tagasi minnes kapitaalremondi alla panna, et uue eluga otsast alustada). Mees maksab endiselt pangalaenu, kuid muul moel lapsi rahaliselt ei toeta. Elame lahus.
Küsimused:
1. Kas laste elatisnõuet saab katta selle laenu maksmisega? (hetkel ma nõuet esitanud ei ole).
2. Kas tal on õigust mingil moel alusetust rikastumist kasutada ja sel viisil meilt kodu ära võtta? (sellega ta mind ähvardab). Sisse pandud raha on kõik olnud ühine ja abielu ajal.
3. Kuna majaosa on hetkel üüril, kas eksabikaasal on võimalik nõuda üüritulust midagi? Kas see puudutab teda kuidagi?
Peres on kasvamas kaks väikest last (2 ja 5). Olime abielus mõned aastad ning abielu ajal sai pangalaenuga ostetud majaosa. Abiellumisel valisime, et kõik abielu ajal soetatav vara on ühine. Tulenevalt väljaviskamise ähvardustest eelmises elukohas (hiljem kahetses), saime kokkuleppele, et uus soetatav majaosa ei ole enam ühisvara vaid see saab minu lahusvaraks - et minul ja lastel oleks alati kodu olemas ja ei lõpetaks kuuse all. Vormistasimegi notaris selle nii ja leppisime nii kokku. Pangalaen aga sai tema nimele, kuna tookord pakkus pank sel viisil paremaid tingimusi (kuna pere ainus autoliising minu nimel ja ma olin ka lapsehoolduspuhkusel). Kuna olime laenu võtmise ajal abielus, siis laen on ikkagi võrdselt meie mõlema kohustus. Laen on suhteliselt väike: 2-toalise äärelinna korteri üürihinna suurusjärk, kuna kodu sai ostetud pankrotivarana. Mees on maksnud pangalaenu ning mina autoliisingut ning muud igapäevased kulud proportsionaalselt sissetulekutele.
Tänaseks ei ela meist kumbki seal majas, see on hoopis välja üüritud (eesmärgiga osast saadavast tulust paari aasta pärast sinna tagasi minnes kapitaalremondi alla panna, et uue eluga otsast alustada). Mees maksab endiselt pangalaenu, kuid muul moel lapsi rahaliselt ei toeta. Elame lahus.
Küsimused:
1. Kas laste elatisnõuet saab katta selle laenu maksmisega? (hetkel ma nõuet esitanud ei ole).
2. Kas tal on õigust mingil moel alusetust rikastumist kasutada ja sel viisil meilt kodu ära võtta? (sellega ta mind ähvardab). Sisse pandud raha on kõik olnud ühine ja abielu ajal.
3. Kuna majaosa on hetkel üüril, kas eksabikaasal on võimalik nõuda üüritulust midagi? Kas see puudutab teda kuidagi?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Eluasemekulude katmine võib osaliselt olla käsitletav laste ülalpidamiskohustuse täitmisena, kuid siinkohal peaks jälgima seda, kui suur on laste isa panus laste ülalpidamisse tervikuna. Kui Teie teete laste ülalpidamiseks rohkem kulutusi kui laste isa, on põhjendatud isalt elatisraha nõudmine.
Kui majaosa on Teie lahusvara, ei saa endine abikaasa nõuda selle jagamist ühisvarana ega seda Teilt ära võtta. Samuti ei ole endisel abikaasal õigus nõuda endale osa üüritulust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Perekonnaõigus