Perekonnaõigus
Küsimus: Kas kohus arvestab, et ema võttis nüüd ühendust ainult raha pärast ja mult on võetud võimalus 13 aastat tütre elus osaleda?07.04.2015
Tere
Sain hiljuti teada et mul on olemas tütar, kes on hetkel 13 a vana. Ca 14 a tagasi oli mul üheöö suhe neiuga, kes hiljem väitis, et on minust rase. Palusin tal teha DNA test ja kui laps oleks osutunud minu omaks, olin nõus ka teda toetama. Kuna neiult tagasisidet ei saanud, siis arvasin, et ju siis pole minu laps ja rohkem selle peale ei mõelnud. Nüüd mõned kuud tagasi võttis sama naine minuga ühendust ja ütles, et mina olen lapse isa. Küsimuse peale miks ta alles nüüd minuga ühendust võttis, oli vastuseks, et tal on rahalised raskused. Naise väite kohaselt on lapse sünnitunnistusel isa nime kohale märgitud ainult minu eesnimi. Nüüd soovib lapse ema, et hakkaksin maksma lapsele elatist. Olen seda nõus tegema kui DNA test osutab, et mina olen bioloogiline isa. Mul on ka veel 2 alaealist last 4a ja 6a. Mind huvitab hoopis see, juhul kui elatise nõudmine peaks jõudma kohtusse ja isadus on tuvastatud, kas kohus elatise määramisel võtab arvesse ka seda, et mina kui isa olen ilma jäänud võimalusest ja õigusest olla selle lapse elus alates tema sünnist ja samuti on see laps jäänud ilma kasvada teadmises, et tal on olemas olnud isa? Kas kohus võtaks ka arvesse seda, et lapse ema võttis minuga ühendust ainult rahalise toetuse pärast ja mitte lapse-isa suhte loomise pärast. Kuna tüdruk on 13 on mul väga raske temaga usalduslikku isa suhet luua, ma ei soovi lihtsalt tuimalt elatist maksta, tahaksin, et minu ja tütre vahel tekkiks lähedane suhe, samas saan aru, et ka tüdrukule tuli uudis minust üllatusena. Sooviksin teada millised on minu õigused ja kohustused (elatise suurus sh) antud olukorras ja kas on emal õigus nõuda elatist ka tagasiulatuvalt?
Sain hiljuti teada et mul on olemas tütar, kes on hetkel 13 a vana. Ca 14 a tagasi oli mul üheöö suhe neiuga, kes hiljem väitis, et on minust rase. Palusin tal teha DNA test ja kui laps oleks osutunud minu omaks, olin nõus ka teda toetama. Kuna neiult tagasisidet ei saanud, siis arvasin, et ju siis pole minu laps ja rohkem selle peale ei mõelnud. Nüüd mõned kuud tagasi võttis sama naine minuga ühendust ja ütles, et mina olen lapse isa. Küsimuse peale miks ta alles nüüd minuga ühendust võttis, oli vastuseks, et tal on rahalised raskused. Naise väite kohaselt on lapse sünnitunnistusel isa nime kohale märgitud ainult minu eesnimi. Nüüd soovib lapse ema, et hakkaksin maksma lapsele elatist. Olen seda nõus tegema kui DNA test osutab, et mina olen bioloogiline isa. Mul on ka veel 2 alaealist last 4a ja 6a. Mind huvitab hoopis see, juhul kui elatise nõudmine peaks jõudma kohtusse ja isadus on tuvastatud, kas kohus elatise määramisel võtab arvesse ka seda, et mina kui isa olen ilma jäänud võimalusest ja õigusest olla selle lapse elus alates tema sünnist ja samuti on see laps jäänud ilma kasvada teadmises, et tal on olemas olnud isa? Kas kohus võtaks ka arvesse seda, et lapse ema võttis minuga ühendust ainult rahalise toetuse pärast ja mitte lapse-isa suhte loomise pärast. Kuna tüdruk on 13 on mul väga raske temaga usalduslikku isa suhet luua, ma ei soovi lihtsalt tuimalt elatist maksta, tahaksin, et minu ja tütre vahel tekkiks lähedane suhe, samas saan aru, et ka tüdrukule tuli uudis minust üllatusena. Sooviksin teada millised on minu õigused ja kohustused (elatise suurus sh) antud olukorras ja kas on emal õigus nõuda elatist ka tagasiulatuvalt?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Antud juhul on lapse emal võimalik Teie vastu esitada hagiavaldus esiteks isaduse tuvastamise nõudes ning seejärel elatisenõudes. Nimelt, elatise nõuet ei ole võimalik rahuldada enne, kui on tuvastatud, kes on lapse isa. Isaduse tuvastamise nõude aluseks on perekonnaseaduse § 95, mille kohaselt otsustab isaduse tuvastamise kohus ema hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu.
Elatise miinimumsuuruse määratleb seadus – miinimummääraks on pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgast, hetkel on see summa 195 eurot kuus.
Elatise väljamõistmisel ei arvestata fakti, et Teie kui lapse isa olete kõrvale jäänud võimalusest lapse eest hoolitseda ega ka seda, et elatise nõue on esitatud vaid rahalise toetuse pärast. Elatis ongi lapse rahaline ülalpidamine. Senimaani on last üleval pidanud vaid üks tema vanematest.
Seadus annab võimaluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära. PKS § 102 lg 2 kohaselt loetakse mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel alla miinimummäära näiteks vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks.
Elatist on võimalik nõuda ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Samas tuleb siin tähele panna, et juhul, kui lapse ema ei ole varasemalt selle aasta jooksul elatist nõudnud, ei pruugi tagasiulatuva elatise väljamõistmine olla põhjendatud.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Perekonnaõigus