Perekonnaõigus

Poeg on 25 a. ja on terve elu õppinud. Tööl käinud suviti, paari kuu ulatuses. Olen lahutatud ajast, kui laps oli 2 a. Isa on toetanud väga vähe ja mitte regulaarselt. On aastaid, kui mitte midagi pole maksnud. Laps on olnud täielikult minu, kui ema, ülalpidamisel. Isa ei aktsepteeri poja olemasolu. Kahjuks.
Kas nüüd, mingid seadused muutusid tagasiulatuva maksmise suhtes, on mul õigust elatist nõuda, kui poeg on õppinud 2,5 a ülikoolis ja enne seda rakenduskõrgkoolis 1 a. Enne seda oli sõjavägi ja veel enne keskkool.
Kui poeg on läinud küsima ülikooli asjaajajate käest hakkamasaamiseks toetust/elatist/toimetulekut, siis on talle lihtsalt vastatud, et ei saa, kuna isal on suur sissetulek ja ei anna välja põhjust elatise maksmiseks. Mida pean ometi tegema? Olen püüdnud ise hakkama saada, aga miks ma peaksin, kui on mingi õigus ehk millelegi! Olen isalt abi küsinud ja öelnud, et tema pärast ei saa laps toetust, sellele järgnevalt on ta mind kuu peale saatnud Andke palun nõu!
Lugupidamisega