Perekonnaõigus

Tere. Kirjutan oma elukaaslase pärast. Kuna on tekkinud selline probleem, et mehel oli sekspartner, kes väitis, et kasutab beebipille. Ning seetõttu ka mees ei kasutanud kondoomi. Naisterahvas ütles, et on rase. Väidetavalt on meesterahva laps ning ilma mehe nõusolekuta jättis lapse alles. Mees ei ole last algusest peale soovinud. Ütles koheselt, et tema last ei soovi. Mingit suhet neil ei olnud. Olid vaid sekspartnerid. Nüüd naine ähvardab, helistab pidevalt. Kasutas kellegi meesterahva abi väitmaks, et on advokaat, kes ka telefonitsi mehega rääkis. Saime ka nime teada kuid sellist advokaati ei ole olemas. Kuna mees on igasugused meedia kontaktid ja telefoninumbrid blokeerinud, siis naisterahvas võtab ühendust erinevatelt telefoninumbritelt. Ja võõrastelt meediakontodelt. Sundides vabatahtlikult DNA testi tegema, muidu mees riskib enda heaoluga. Märgin ära, et isadust tõestatud ei ole. Mees ei soovi naisterahvaga mingisugust kontakti, ega tunnista last enda omaks. Miks peakski kui naine võis kellega iganes veel seksuaalsuhtes olla. Aga kuidas siis käituda selle naisterahvaga, kes ähvardab? Igapäevaselt häirib meie elu ilmselgelt. Mida sellises olukorras ette võtta? Loomulikult ei taha mees vabatahtlikult DNA testi tegema minna, miks peakski? Naisterahvas on aja DNA testiks kinni pannud ja ähvardas, et kui kohale ei ilmu, siis ise teab millega mees riskib. Nii võib iga naine teha lapsi ja minna võõra mehe uksetaha ja väita, et see sinu oma, hakka maksma. Nagu selle naisterahva puhulgi, tule tee DNA-test sina maksad, sest sina seda tahad. Meesterahvas aga ei taha mitte mingisugust kontakti selle naisterahva ega lapsega.

Tere,
Elame lapse isast juba 6 a lahus, last ta toetanud kuidagi pole. Aasta tagasi sai teada, kus me elame ja tuli oma sõpradega meile laamendama, asi läks ka politseisse. Aga ei midagi talle sealt ei tehtud. Otsustasin siis talt nõuda välja elatisraha läbi kohtu. Selgus, et ta ei käi kuskil ametlikult tööl. Läks mingi aeg mööda kui tuli kohtumäärus. Sealt ka ei saa, kuna minu nõutud summa oli miinimum. Selle peale ma kontakteerusin lapse isaga ja ütlesin, et midagi ta peab ikka maksma, et nii ei saa. Sellepeale oli ta nõus pool miinimumist mulle maksma kohtuväliselt. Teavitasin ta kohust sellest. Paluti sõlmida omavaheline kokkuleppe leping. Ehk oskaksite teie mind aidata, mis moodi ma seda kokkulepet peaksin vormistama? Lapse isa soovis seda digitaalselt allkirjastada. Mul endal on kõik selleks vajalik olemas. Aga ei oska seda kuidagi koostada.

Tere!
Olen vanaema, kes on kasvatanud juba kaks aastat lapselast. Laps käib minu juurest kooli ja on minu ülalpidamisel. Poisi ema ja isa on lahutatud tema esimesest eluaastast. Isa pole kasvatuses osalenud ja on elanud Soomes uue perega. Ema käis tol ajal, kui poiss minu juurde tuli, laeval tööl. Kuna nüüd kolisin, siis pole mul võimalik lapselast sisse kirjutada ja nõuatakse ametlikku ajutist hooldusõigust lapsele. Ema ja isa on sellega nõus ja laps ise samuti.
Mida peaksin tegema ja mis dokumente pean kohtule esitama? Kaua see aega võiks võtta, kuna müüsin maja ja oleme siiani nii öelda uute omanike majja sisse kirjutatud.

Olen 19-aastane ning õpingud kestavad hetkel kuni 2017. aasta veebruarini, hiljem plaan minna edasi õppima. Isa pole maksnud alimente 18 aastat ning on kogunenud võlg, kohtutäiturile ei vasta ning ühendust saada pole võimalik. Küsimus oleks - kas minul kui lapsel oleks võimalik isa käest nõuda õpingutega seoses toetust? Kui kaua ning kuidas peaksin toimima? Ühtegi kooli pole pooleli jätnud.

Läksin lahku enda lapse isast ning peale seda ei ole mees juba üle aasta last vaatamas käinud, rahaliselt toetanud ega uurinud tema käekäigu kohta. Peale lahkuminekut soovis ta DNA-testi, aga peale selle soovi edastamist kadus ta täielikult. Möödas on juba rohkem kui aasta ning sooviks teada, kas mehel on õigus ka peale aasta möödumist kohtu kaudu testi nõuda? Tookord, kui ta seda soovis, olin nõus, praegu aga on nii kaua aega möödas ning ma ei soovi temaga mingit tegemist teha ega elatist nõuda, kuna kindel sissetulek on olemas. Ainukese asjana sooviks täielikku hooldusõigust, kuna olen enamuse ajast teda niikuinii üksi kasvatanud ja soovin täielikku otsustusõigust. Millised on minu õigused?

Tere, Sai enne abielu ostetud korter laenuga kahe peale (50/50%) ning pärast abiellumist müüdud. Abikaasa oli nõus notaris, et kõik müügist saadud raha kantakse minu kontole ning pärast seda läksime lahku. Kas abikaasal on mingit õigust rahale, kui ta on notaris allkirjaga nõustunud ja kinnitanud, et kogu raha kantakse mulle?

Oleme kärgpere ja soovime võtta pangalaenu aga pank soovib, et lastele makstud elatis oleks määratud kohtu poolt, seni on isa maksnud lastele elatist 10a kokkuleppel emaga. Praeguses elus on ka 2 ühist last ja 1 naisel eelmisest elust. Kas kohus arvestab ka uues peres olevate lastega? Ja kuhu tuleb siis pöörduda?

Lapse isast sai lahku mindud u 4 aastat tagasi ja peale seda sai ka peale pandud alimendid. Maksmine käis alguses üle kivide ja kändude, kuid nüüd pole juba paar aastat midagi laekunud. Ei saa ka kohtutäitur midagi kätte, kuna võlgnik käib küll tööl, ent töötasu laekub uue elukaaslase arvele. Esitasin ka politseisse avalduse alimentide tahtliku mittemaksmise kohta, kuid paraku ei saanud ma ka sealt mingit abi. Siit minu küsimus, mis on võimalik veel teha? Aasta tagasi sai ka kohtus paika pandud nö isa-lapse aeg, kuid lapsevanem pole suutnud ühtegi päeva ka sellest kinni hoida. Ta hoidub täielikult maksmisest, kui ka igasugusest kohtumisest ja niisamuti pole mingit huvi. Kas need oleksid kohtu poole pöördudes piisavad argumendid, et saada ainuhooldust?

Poeg on 19 ehk täisealine. Lõpetab ära gümnaasiumi ja läheb sõjaväkke ja eeldatavalt ei jätka enam õpinguid, asub tööle.
1) Kas lapsevanem peab tasuma elatist kuni 21-aastaseks saamiseni (täituri vahendusel)?
2) Kas täituri poolt maha minev summa lõpeb automaatselt või jätkub?
3) Kui maksmine lõpeb automaatselt, siis kuidas saan mina kontrollida, et elatisraha maha võtmine on peatatud?

2 aastat tagasi käisin endise elukaaslasega kohtus, kus määrati elatisraha meie kahele lapsele. Kuna ta ei maksa elatisraha ega osale ka laste kasvatamisel juba 6 aastat ja lapsed on väga kiindunud oma kasuisasse, siis on meil soov peale pulmi ka lapsed samale nimele saada. Kas selline asi on üldse võimalik? Kas lapsed oleks võimalik kuidagi ametlikult ka kasuisa nimele kirjutada?