Perekonnaõigus
Küsimus: Kas juhul, kui isal ei jää elatusmiinimumi kätte, maksab elatisraha mulle meie lapse eest riik?13.09.2016
Tere. Lapse isa saab palka, millest peetakse kinni ta vanema lapse elatis ning kõik elatusmiinimumist üle jääva osa võtavad ära teised kohtutäiturid seoses kahe erineva võlanõudega. Tahan nüüd hakata ka oma lapsele elatist saama ja uurin võimalusi, kuidas seda teha nii, et lapse isale siiski jääb kätte ka esmaseks tarviduseks vajalik raha. Kas on parem, kui ta vabatahtlikult maksab oma 500 eurosest palgast 215 elatiseks või kui läbida kohtutee, kas siis, kui talle endale ei jää elatusmiinimumi kätte maksab elatisraha mulle meie lapse eest riik?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kindlasti soovitan enne kohtusse pöördumist üritada lapse isaga kokkuleppele jõuda, vanemate omavaheline kokkulepe on alati parim lahendus. Kui lapse isa majanduslik olukord on väga kehv, võite kasvõi ajutiselt kokku leppida ka väiksemas summas kui kehtiv elatismiinimum, kuid see oleneb juba Teist.
Kui otsustate siiski kohtusse pöörduda ja kohus mõistab lapse isalt elatise välja, kuid lapse isa ei asu kohtuotsust vabatahtlikult täitma, tuleb pöörduda kohtutäituri poole. Lapse elatisnõue on võrreldes teiste nõuetega esikohal, seega enne teisi võlgasid peetakse lapse isa sissetulekust kinni laste elatisnõuded. Riik tasub vanema eest elatisabi näol elatisraha vaid piiratud ulatuses – seda makstakse 90 päeva eest ja elatisabi päevamäär on üks kolmandik lapsetoetuse määrast (lapsetoetuse määr on 2016. aastal 9,59 eurot).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas laste ema saab paluda nimevahetuskomisjonil oma perekonnanime muuta lastega samaks?13.09.2016
Tere,
Kas laste ema saab paluda nimevahetuskomisjonil oma perekonnanime muuta lastega (6-aastane, 10-kuune) samaks? Lastel on elukaaslase perekonnanimi. Elame mehega koos juba üle 10 aasta, kuid mees ei soovi abielluda. Laste ema soov oleks, et kogu pere oleks sama nimega.
Tänan!
Kas laste ema saab paluda nimevahetuskomisjonil oma perekonnanime muuta lastega (6-aastane, 10-kuune) samaks? Lastel on elukaaslase perekonnanimi. Elame mehega koos juba üle 10 aasta, kuid mees ei soovi abielluda. Laste ema soov oleks, et kogu pere oleks sama nimega.
Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Nimeseaduse kohaselt peab perekonnanime vahetamiseks olema mõjuv põhjus – paraku ei peeta mõjuvaks põhjuseks seda, et isik soovib kanda elukaaslasega sama perekonnanime. Seda põhjusel, et isikutel on selline võimalus abielludes.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas alimentide määramisel arvestatakse maha ka lapseraha ning lapse haiguseraha, kui need rahad laekuvad ema kontole?12.09.2016
Tere!
Kuidas määratakse alimentide suurus ja määramise kord? Kui peres on kaks last, kuidas määratakse alimentide suurus? Kui alimentide maksjaks on isa, siis kas palga suuruse järgi või miinimumpalga järgi? Kas alimentide määramisel arvestatakse maha ka lapseraha ning lapse haiguseraha (I.astme diabeet), kui need rahad laekuvad ema kontole?
Kuidas määratakse alimentide suurus ja määramise kord? Kui peres on kaks last, kuidas määratakse alimentide suurus? Kui alimentide maksjaks on isa, siis kas palga suuruse järgi või miinimumpalga järgi? Kas alimentide määramisel arvestatakse maha ka lapseraha ning lapse haiguseraha (I.astme diabeet), kui need rahad laekuvad ema kontole?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatisraha suurus oleneb eeskätt laste vajadustest, kuid ei tohiks olla väiksem kui pool kehtivast alampalga suurusest. Reeglina jaotub lapse ülalpidamiskohustus vanemate vahel võrdselt ehk mõlema vanema kanda peaks jääma võrdne osa lapse ülalpidamiskuludest – näiteks olukorras, kus lapse vajaduste katmiseks kulub igakuiselt 500 eurot, tuleb mõlemal vanemal panustada lapse ülalpidamisse 250 eurot. Lapsega kooselav vanem teeb seda seejuures vahetult kulutusi tehes ja lapsest lahus elav vanem elatise maksmise teel.
Kui laste ema saab riiklikke toetusi, saab ta osalt laste vajadusi rahuldada toetuste eest. Lastest lahus elava vanema ülalpidamiskohustuse suurus siiski reeglina alla kehtiva miinimummäära ei vähene. Sellel aastal on elatise miinimummäär 215 eurot kuus ühe lapse kohta.
Parimate soovidega,
Hanna Kiviarand
Küsimus: Kuidas vormistada varalahususe korral kinnisvara ostmine, et abikaasal ei oleks kinnisvarale õigust?08.09.2016
Tere!
Abielu varaliseks suhteks on varalahusus. Enne abielu sain kinkelepinguga kinnisvara, mille soovin nüüd abielu kestel ära müüa ja uue kinnisvara osta. Abikaasa annab juurde osalise puuduoleva rahasumma, praegu suulisel kokkuleppel, et seda raha kunagi tagasi ei küsi ja samuti kinnisvarast oma osa ei soovi.
Kuidas on juriidiliselt, kas uus ostetav kinnisvara on selle oma, kelle nimele see ostetakse ja teisel poolel pole sellele mingeid õigusi? Ka hiljem kui läheb laste vahel pärimiseks?
Kuidas lahendada olukord, kui abikaasa panustab omaltpoolt rahasummaga, et ta hiljem sellele nõudmisi ei hakka esitama (soovib samuti sisse kolida või raha tagasi nõuda? Kas peaks kirjalikult vormistama ja kuidagi noriaalselt kinnitama?
Ja teise variandina. Kinkelepinguga saadud kinnisvara ei ole meie praeguseks elukohaks.
Ja kui jätta välja, et abikaasa rahasummat juurde ei anna ja ostan uue kinnisvara, siis varalahususe korral pole tal sellele mingeid õigusi?
Abielu varaliseks suhteks on varalahusus. Enne abielu sain kinkelepinguga kinnisvara, mille soovin nüüd abielu kestel ära müüa ja uue kinnisvara osta. Abikaasa annab juurde osalise puuduoleva rahasumma, praegu suulisel kokkuleppel, et seda raha kunagi tagasi ei küsi ja samuti kinnisvarast oma osa ei soovi.
Kuidas on juriidiliselt, kas uus ostetav kinnisvara on selle oma, kelle nimele see ostetakse ja teisel poolel pole sellele mingeid õigusi? Ka hiljem kui läheb laste vahel pärimiseks?
Kuidas lahendada olukord, kui abikaasa panustab omaltpoolt rahasummaga, et ta hiljem sellele nõudmisi ei hakka esitama (soovib samuti sisse kolida või raha tagasi nõuda? Kas peaks kirjalikult vormistama ja kuidagi noriaalselt kinnitama?
Ja teise variandina. Kinkelepinguga saadud kinnisvara ei ole meie praeguseks elukohaks.
Ja kui jätta välja, et abikaasa rahasummat juurde ei anna ja ostan uue kinnisvara, siis varalahususe korral pole tal sellele mingeid õigusi?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Varalahususe korral käsitatakse abikaasasid varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus. Seega varalahususe korral kuulub ostetav kinnisvara sellele abikaasale, kelle omandisse kinnisvara läheb.
Ühe abikaasa surma korral on teine abikaasa koos lastega seadusjärgne pärija, kuid testamendiga on võimalik pärijateks määrata vaid lapsed. Kui surnud abikaasal on oma surma hetkel üleelanud abikaasa suhtes ülalpidamiskohustus, on üleelanud abikaasal vaatamata testamendile õigus sundosale, seda kuidagi välistada ei saa.
Kui abikaasa soovib Teile kinnisvara ostuks raha kinkida, peaksite võimalike komplikatsioonide vältimiseks selle ka kinketehinguna vormistama.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas vanemalt saadud elatis tähendab, et tulevikus peab tasuma vanema võlad ja hooldekodu arveid?07.09.2016
Kui esitan kohtule elatise välja mõistmiseks hagiavalduse, kas tulevikus on kohustus minu lapsel tasuda kõik võlad ja hooldekodu arved jms eest?
Loodan, et saite aru mis ma silmas pean. Kas on mul mõtet nõuda elatist üldse? Tasub see kõik ära? (seda ma ka päris ei taha, et laps tulevikus vireleks kuna isal sellised võlad ja tema neid tasuma peab).
Lugupidamisega
Loodan, et saite aru mis ma silmas pean. Kas on mul mõtet nõuda elatist üldse? Tasub see kõik ära? (seda ma ka päris ei taha, et laps tulevikus vireleks kuna isal sellised võlad ja tema neid tasuma peab).
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanem täidab lapse ees korrektselt ülalpidamiskohustust, on ka lapsel tulevikus vanema abivajaduse korral tema suhtes ülalpidamiskohustus. Abivajadus tähendab seda, et isik ei suuda enam ise oma ülalpidamise eest hoolitseda – näitena võib tuua olukorra, kus isik ei suuda enam ise enda eest hoolitseda ja ta tuleb paigutada hooldekodusse, kuid isiku sissetulek ei kata hooldekodutasu. Nüüd juhul, kui vanem on oma lapse suhtes ülalpidamiskohustust täitnud, tuleks täisealisel lapsel anda oma vanemale ülalpidamist, osalise hooldekodutasu maksmise näol.
Ülalpidamiskohustus ei tähenda seda, et lapsel tuleks tasuda vanema võlad – vanema võlgade tasumise kohustus tekib lapsel vanema surma korral ja seda vaid siis, kui laps on vanema pärijaks ja ta võtab pärandi vastu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui palju peab nüüd isa lapsele raha andma, kui laps elab nädala sees ühiselamus, ma maksan ikka elatis nagu ette nähtud?07.09.2016
Tere,
pean maksma lapsele elatist igakuselt miinimumi (215 eurot). Laps elas enne isa juures. Peale põhikooli lõpetamist otsustas laps vahetada kooli. Nüüd hakkab laps elama ühiselamus. Laps on 16-aastane.
Mina olen kohustatud maksma lapsele elatist edasi aga isa ei taha lapsele anda raha rohkem kui nädalas 20 eurot. Laps peab selle raha eest ostma toitu, riideid, kooliks vajalikud vahendid ja hügieenitarbed. Nädalavahetustel on laps kodus isa juures.
Riiklik lastetoetus (50 eurot) läheb ka isa pangakontole. Küsimus selline, kui palju peaks isa lapsele raha andma elamiseks ja kas ma peaksin pöörduma kohtusse, kuna mõlemad vanemad on kohustatud toetama last võrdselt!
Ette tänades
pean maksma lapsele elatist igakuselt miinimumi (215 eurot). Laps elas enne isa juures. Peale põhikooli lõpetamist otsustas laps vahetada kooli. Nüüd hakkab laps elama ühiselamus. Laps on 16-aastane.
Mina olen kohustatud maksma lapsele elatist edasi aga isa ei taha lapsele anda raha rohkem kui nädalas 20 eurot. Laps peab selle raha eest ostma toitu, riideid, kooliks vajalikud vahendid ja hügieenitarbed. Nädalavahetustel on laps kodus isa juures.
Riiklik lastetoetus (50 eurot) läheb ka isa pangakontole. Küsimus selline, kui palju peaks isa lapsele raha andma elamiseks ja kas ma peaksin pöörduma kohtusse, kuna mõlemad vanemad on kohustatud toetama last võrdselt!
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vanematel on lapse suhtes üldjuhul võrdne ülalpidamiskohustus, mis tähendab seda, et isa peaks panustama lapse ülalpidamisse sama palju kui Teie. Antud juhul peaks seega isa panus olema samuti elatise miinimummäära ulatuses, kuid see ei tähenda otseselt seda, et isa peaks lapsele iga kuu kõnealuse summa üle andma. Isal on õigus täita ülalpidamiskohustust ka vahetult, näiteks lapsele vajalikke esemeid soetades või lapse ülalpidamisega seotud arveid tasudes.
Kui lapse isa igakuine panus seisnebki vaid iganädalase 20 euro suuruse taskuraha andmises, peaksite juhtima lapse isa tähelepanu eeltoodule, äkki motiveerib see teda last rohkem toetama. Kui mitte, näen ainukese võimalisena seda, et laps nõuab isalt elatist kohtu kaudu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas peaks kohtule esitama hagiavalduse, et ei peaks iga aasta uut esitama, kui miinimum palk tõuseb?08.08.2016
Kuidas peaks kohtule esitama hagiavalduse, et ei peaks iga aasta uut esitama, kui miinimum palk tõuseb?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatishagiga on võimalik taotleda elatise väljamõistmist muutuva suurusena, sidudes selle alampalgaga. Selleks tuleb hagiavalduse resolutsioonis taotleda elatise väljamõistmist Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast poole ulatuses. Kui kohus mõistab elatise välja sellises sõnastuses, tuleb elatise maksjal muuta elatise suurust vastavalt alampalga suurusele.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis aja pärast võib uuesti hagi esitada, kui enne oli kindel elatise summa ja nüüd aasta möödudes soovitakse siduda miinimumiga?08.08.2016
Tere.
Soovin küsida, et millised on võimalused kui isale on kiirmenetlusega määratud eelneval aastal kindel rahasumma juba (195 EUR) ja ema nüüd sellel aastal (keset aastat) esitab hagi kohtule summa suurendamiseks ja sidumiseks miinimumiga ja nõuab ka veel tagasiulatuvalt.
Isa on nõus summa suurendamisega ja sidumisega miinimum palga külge aga ei ole nõus tagasiulatuva osaga kuna ta lähtus eelmisest kohtuotsusest, mis oli kindel summa. (ma tean, et seadus näeb ette, et miinimum elatis on pool miinimumpalgast, aga mis on sellisel juhul kui on määratud kindel summa).
Küsimus ongi siis, et millised võimalused tollel isal on, seoses tagasiulatuva osaga? Kas kohus määraks selle vahe kinnimaksmise? Lisan ka, et isa on kohusetundlikult maksnud iga kuu, ja maksab ka iga eelneva kuu eest ette (nii nagu see osa seadusest ette näeb).
Soovin küsida, et millised on võimalused kui isale on kiirmenetlusega määratud eelneval aastal kindel rahasumma juba (195 EUR) ja ema nüüd sellel aastal (keset aastat) esitab hagi kohtule summa suurendamiseks ja sidumiseks miinimumiga ja nõuab ka veel tagasiulatuvalt.
Isa on nõus summa suurendamisega ja sidumisega miinimum palga külge aga ei ole nõus tagasiulatuva osaga kuna ta lähtus eelmisest kohtuotsusest, mis oli kindel summa. (ma tean, et seadus näeb ette, et miinimum elatis on pool miinimumpalgast, aga mis on sellisel juhul kui on määratud kindel summa).
Küsimus ongi siis, et millised võimalused tollel isal on, seoses tagasiulatuva osaga? Kas kohus määraks selle vahe kinnimaksmise? Lisan ka, et isa on kohusetundlikult maksnud iga kuu, ja maksab ka iga eelneva kuu eest ette (nii nagu see osa seadusest ette näeb).
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise muutmist ei ole võimalik taotleda tagasiulatuvalt – kui isa maksab kohtulahendi alusel elatist, võib kohus elatist suurendada (antud juhul viia kehtiva miinimumsummani) alates elatishagi esitamisest, mitte varem. Seega ei ole põhjendatud lapse ema nõue mõista elatis välja tagasiulatuvalt kehtivast elatismiinimumist vähemmakstud osa eest, põhjendatud on vaid nõue elatise suurendamiseks kehtiva elatismiinimumini alates elatishagi esitamisest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui anda lapse hooldusõigus isale, siis kas ema peab jätkuvalt alimente tasuma, kuigi isa ei soovi mingit rahalist toetust?03.08.2016
Tere!
Kui sundolukorras oleks vaja anda lapse hooldusõigus täielikult isale, sest see on tema soov, siis kas ema peab jätkuvalt alimente tasuma, kuigi isa ei soovi enam mingit rahalist toetust?
Kui sundolukorras oleks vaja anda lapse hooldusõigus täielikult isale, sest see on tema soov, siis kas ema peab jätkuvalt alimente tasuma, kuigi isa ei soovi enam mingit rahalist toetust?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vanemal on igal juhul kohustus ülal pidada oma alaealist last, siinkohal ei mängi hooldusõiguse kuuluvus rolli. Kui laps elab alaliselt isa juures, tuleb lapse emal anda lapsele ülalpidamist, olenevalt olukorrast ja vanemate kokkuleppest kas vahetult või elatist makstes.
Kui lapse isa ei soovi lapse emalt rahalist toetust ja ema lapse ülalpidamises ei osale, tuleb arvestada sellega, et isal on õigus igal hetkel ümber mõelda, sealjuures nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni 1 aasta eest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida saaksin ära teha, et lastega aega veeta ja millised õigused minul on?03.08.2016
Tere,
Sain isaks varajases eas (polnud veel täisealine), naine oli minust mõned aastad vanem, alguses ütles, et laps on teise mehe oma. Lõpuks siiski leebus ja kolisime taas kokku. Mõned aastad elasime koos kui naine uuesti titaootele jäi. Sündis veel üks laps. Saatuse tahtel siiski kokku me ei jäänud ja kolisime lahku, alguses lasi lastega koos olla ja maksin ka nn elatusraha (Kaasa arvatud mõningad maksud, mis kooselu ajal olid tema nimele jäänud). Tuli aga välja, et raha sinna ei jõudnudki kuhu oleks pidanud, lõpetasin maksmise (viisin mõnda aega veel lastele vajalike söögiaineid jms). Siis hakkas leidma ka vabandusi, et mitte lastega kokku saada.
Nüüd on olukord jõudnud selleni, et lapsi ma ei näe, kuigi meelsasti saaksin kokku ja võtaksin ka enda juurde. Kuna eks elab uue mehega koos, siis tänasel päeval juba lapsed nimetavad uut meest isaks, mis minule kui tegelikule isale väga haiget teeb.
Mainin veel ära, et kuna lapse sain alaealisena, siis laps on vallaslapsena kirjas, samas ka teine laps vallaslapsena kirjas. Mida saaksin ära teha, et lastega aega veeta ja millised õigused minul on? Kuidas soovitate edasi minna? Tahaksin väga lastele oma nime anda, kuid tema sellest keeldub ja ei taha kuulatagi, et nn isana kirja lähen.
Sain isaks varajases eas (polnud veel täisealine), naine oli minust mõned aastad vanem, alguses ütles, et laps on teise mehe oma. Lõpuks siiski leebus ja kolisime taas kokku. Mõned aastad elasime koos kui naine uuesti titaootele jäi. Sündis veel üks laps. Saatuse tahtel siiski kokku me ei jäänud ja kolisime lahku, alguses lasi lastega koos olla ja maksin ka nn elatusraha (Kaasa arvatud mõningad maksud, mis kooselu ajal olid tema nimele jäänud). Tuli aga välja, et raha sinna ei jõudnudki kuhu oleks pidanud, lõpetasin maksmise (viisin mõnda aega veel lastele vajalike söögiaineid jms). Siis hakkas leidma ka vabandusi, et mitte lastega kokku saada.
Nüüd on olukord jõudnud selleni, et lapsi ma ei näe, kuigi meelsasti saaksin kokku ja võtaksin ka enda juurde. Kuna eks elab uue mehega koos, siis tänasel päeval juba lapsed nimetavad uut meest isaks, mis minule kui tegelikule isale väga haiget teeb.
Mainin veel ära, et kuna lapse sain alaealisena, siis laps on vallaslapsena kirjas, samas ka teine laps vallaslapsena kirjas. Mida saaksin ära teha, et lastega aega veeta ja millised õigused minul on? Kuidas soovitate edasi minna? Tahaksin väga lastele oma nime anda, kuid tema sellest keeldub ja ei taha kuulatagi, et nn isana kirja lähen.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Te ei ole kantud isana laste sünnitunnistusele, ei ole Teil seaduslikke võimalusi nõudmaks lastega kohtumist. Laste suhtes omandate vanemlikud õigused ja kohustused siis, kui Teid kantakse nende sünnitunnistustele.
Kui laste ema ei ole nõus, et Teid kantakse läbi isaduse omaksvõtu laste sünnitunnistustele, tuleb Teil pöörduda isaduse tuvastamise hagiga kohtu poole. Kui kohus Teie isaduse tuvastab, kantakse Teid isana laste sünnitunnistustele ja Teil on seaduslik alus nõuda lastega kohtumist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand