Perekonnaõigus
Küsimus: Kuidas toimub elatise maksmine, kui laste isa jäi töötuks?03.10.2016
Tere
Kuidas toimub elatise maksmine, kui laste isa jäi töötuks? Kas ta on kohustatud ise seda maksma? Kohtuotsus on olemas, aga maksab ta ise, mitte kohtutäituri kaudu.
Tänades
Kuidas toimub elatise maksmine, kui laste isa jäi töötuks? Kas ta on kohustatud ise seda maksma? Kohtuotsus on olemas, aga maksab ta ise, mitte kohtutäituri kaudu.
Tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Laste isal tuleb kohtuotsust täita vaatamata asjaolule, et ta on jäänud töötuks. Kui laste isal ei ole enam võimalik elatist kohtuotsusega väljamõistetud ulatuses maksta, on tal iseenesest võimalus pöörduda kohtusse elatise vähendamise hagiga – oleneb juba konkreetsetest asjaoludest, kas kohus peab elatise vähendamist põhjendatuks või mitte.
Kuni uue kohtuotsuse jõustumiseni tuleb isal tasuda elatist vastavalt kehtivale kohtuotsusele.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas kokkuleppeliselt makstavat elatiset "ametlikuks" vormistada, et laste ema saaks seda sissetuleku osana näidata?03.10.2016
Laps ja lapse ema elavad kokkuleppeliselt neid toetavast isast lahus. Lapse ema soovib korteri ostmiseks taotleda eluasemelaenu, mille saamist ilmselt soodustaks lapse isa poolt makstav ametlik elatis ema igakuise sissetuleku osana. Kas minul kui lapse isal on võimalik oma algatusel ning ilma lapse ema nõudeta ja kohtuliku menetluseta vms muuta elatise maksmine ametlikuks nii, et toiming oleks vabatahtlik ega riivaks kummagi poole väärikust, samas aga läheks makstav elatis, mille suuruses on omavahel kokku lepitud, arvesse ema igakuise sissetulekuna? Elatise maksmise kiirmenetluses sellist võimalust vist pole?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui vanemad on jõudnud elatise maksmises kokkuleppele, kuid soovivad, et nende kokkuleppel oleks ka õigusjõud, tuleks kokkulepe elatise maksmise kohta sõlmida notariaalses vormis. Notariaalsesse kokkuleppesse saab lisada punkti, mille kohaselt allub elatise maksja kohesele sundtäitmisele – eelnimetatu tähendab seda, et kui elatise maksma rikub kokkulepet ehk jätab elatise maksmata, on elatise saajal õigus eelneva kohtusse pöördumiseta algatada elatise maksja suhtes täitemenetlus. Seega on tegemist täpselt samasuguse õigusjõuga dokumendiga nagu oleks kohtuotsus elatise väljamõistmise kohta ja see peaks ka panga jaoks sobiv kinnitus olema.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millistel juhtudel on võimalik nõuda alimentide vähendamist alla miinimumi ja kelle poole on mõistlik pöörduda?03.10.2016
Kas saab nõuda alimentide vähendamist alla miinimumi, kui palk on 1000 eurot kuus? Millistel juhtudel see võimalik oleks ja kelle poole mõistlik pöörduda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Elatise vähendamise põhjendatus alla kehtiva miinimummäära oleneb paljudest asjaoludest, sealhulgas sellest, kui palju on elatise maksjal ülalpeetavaid, pelgalt palganumbri põhjal ei ole seda võimalik hinnata.
Kui elatis on kohtuotsusega välja mõistetud, tuleb elatise vähendamiseks vastava hagiga kohtu poole pöörduda. Hagiavalduse koostamisel soovitan abi küsida mõnelt oma valdkonna spetsialistilt (juristilt/advokaadilt).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui konkreetselt peab määruses olema fikseeritud elatise muutumine seoses alammäära muutusega?30.09.2016
Tere!
Kuidas mõista alljärgnevalt sõnastatud kohtuotsust (tegemist oli kohtus sõlmitud kompromissiga, mille sõnastas kohtunik) kui üks lastest on tänaseks kooliteed alustanud ja tema eest ei tule tasuda lasteaia kulusid?
Laste isa lähtub ülekannet tehes sellest summast, mis tuleb laste ema arvele kanda, sõltumata, kas laps käib nüüd koolis. Sama on olnud ka suvel trennitasudega. Määruse esimene lause ütleb küll, et elatist tuleb isal tasuda alammääras, kuid edasine lahtikirjutus jätab isale nö lahtised otsad. Niisiis, minu küsimus: kas isal on
õigus piirduda vaid selle summaga, mis on määrusesse kirja pandud (aastal 2014 oli see 185 eurot)? PS! Kohtusse pöördusin siiski miinimumelatise väljamõistmise sooviga.
Alljärgnevalt kohtumäärus:
Laste isa tasub laste ülalpidamiseks elatist alammääras alates oktoobrist 2014.a. Elatise alammäär muutub koos palga alammäära muutumisega.
1.2. Isa tasub elatisena otse lasteaia ja treeningu eest kummagi lapse kohta 85 eurot kuus, kokku 170 eurot kuus.
1.3. Isa tasub laste ema arvelduskontole igakuiselt laste ülalpidamiseks elatist käesoleval aastal kummalegi lapsele 92,50 eurot, kokku 185 eurot. Arvelduskontole kantav summa muutub koos palga ja elatise alammäära muutumisega.
Tänan vastuse eest!
Kuidas mõista alljärgnevalt sõnastatud kohtuotsust (tegemist oli kohtus sõlmitud kompromissiga, mille sõnastas kohtunik) kui üks lastest on tänaseks kooliteed alustanud ja tema eest ei tule tasuda lasteaia kulusid?
Laste isa lähtub ülekannet tehes sellest summast, mis tuleb laste ema arvele kanda, sõltumata, kas laps käib nüüd koolis. Sama on olnud ka suvel trennitasudega. Määruse esimene lause ütleb küll, et elatist tuleb isal tasuda alammääras, kuid edasine lahtikirjutus jätab isale nö lahtised otsad. Niisiis, minu küsimus: kas isal on
õigus piirduda vaid selle summaga, mis on määrusesse kirja pandud (aastal 2014 oli see 185 eurot)? PS! Kohtusse pöördusin siiski miinimumelatise väljamõistmise sooviga.
Alljärgnevalt kohtumäärus:
Laste isa tasub laste ülalpidamiseks elatist alammääras alates oktoobrist 2014.a. Elatise alammäär muutub koos palga alammäära muutumisega.
1.2. Isa tasub elatisena otse lasteaia ja treeningu eest kummagi lapse kohta 85 eurot kuus, kokku 170 eurot kuus.
1.3. Isa tasub laste ema arvelduskontole igakuiselt laste ülalpidamiseks elatist käesoleval aastal kummalegi lapsele 92,50 eurot, kokku 185 eurot. Arvelduskontole kantav summa muutub koos palga ja elatise alammäära muutumisega.
Tänan vastuse eest!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Mina asuksin seisukohale, et kui kohtumääruse punktis 1.2 nimetatud kulutused on ära langenud, tuleb laste isal elatist makstes lähtuda kohtumääruse punktist 1, mille kohaselt tuleb tal tasuda elatist kehtiva alammäära ulatuses (mõlemale lapsele). Kohtumääruse mõttest tuleb välja, et isal tuleks mõlema lapse ülalpidamises osaleda vastavalt kehtivale elatise alammäärale, tehes selleks nii vahetuid kulutusi kui ka laste emale elatist makstes – kui vahetud kulutused, nagu näiteks lasteaiatasu maksmine, on ära langenud, tulebki elatist maksta laste ema pangakontole vastavalt kehtivale elatismiinimumile.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas minu 14-aastane sõbranna võib kolida minu juurde, kui vanemad nõus on?30.09.2016
Tervist!
Nimelt mul on sõbranna, kes on 14-aastane ja saab sellel aastal 15. Teda koheldakse ema juures vägivaldselt ja isa juures samuti. Kas tal oleks võimalik kolida ka minu, kui alaealise sõbranna poole, kui perekond on sellega nõus?
Nimelt mul on sõbranna, kes on 14-aastane ja saab sellel aastal 15. Teda koheldakse ema juures vägivaldselt ja isa juures samuti. Kas tal oleks võimalik kolida ka minu, kui alaealise sõbranna poole, kui perekond on sellega nõus?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui kõik osapooled on sellise korraldusega nõus, ei näe ma takistust, miks Teie sõbranna ei tohiks Teie juures elada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saab algatada kriminaalmenetlust ka juhul, kui osa elatisest on ikkagi makstud?30.09.2016
Tere,
lapse isal on elatise võlg, võlg on edasi antud kohtutäiturile, tema sai aasta jooksul paar korda võlgnikult raha kätte. Hetkel on võlgnik kandnud otse minule elatist, kuid ainult 100.- (välja on kohtu poolt mõistetud miinimum, ehk 215.-). Mida ma saaksin selleks teha, et ta maksaks ikka seda miinimumi või saab miinimumist puuduoleva summaga tegeleda vaid kohtutäitur? Kriminaalmenetlust sellisel juhul vist algatada ei saa kui on mingigi summa makstud?
lapse isal on elatise võlg, võlg on edasi antud kohtutäiturile, tema sai aasta jooksul paar korda võlgnikult raha kätte. Hetkel on võlgnik kandnud otse minule elatist, kuid ainult 100.- (välja on kohtu poolt mõistetud miinimum, ehk 215.-). Mida ma saaksin selleks teha, et ta maksaks ikka seda miinimumi või saab miinimumist puuduoleva summaga tegeleda vaid kohtutäitur? Kriminaalmenetlust sellisel juhul vist algatada ei saa kui on mingigi summa makstud?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui lapse isa mingis osas oma ülalpidamiskohustust ikkagi täidab, ei ole kriminaalmenetluse algatamine paraku põhjendatud ja tuleb jääda lootma täitemenetluse efektiivsusele elatisraha kättesaamisel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas suurendada mittearestitavat summat, et tütrele jääks ka elatisraha ja kõik ei läheks poja elatise võla maksmiseks?28.09.2016
Mult on kohtuotsusega välja mõistetud elatisraha 2005.a. ja on kohtutäiturile antud menetlusse 2011.a. Poeg, kellele elatisraha on mõeldud, saab juba 19.a., käib tööl ja pole ema juures elanud 2 aastat. Teisest abielust on mul 11.a. tütar, kelle toetuseks mul raha ei jää, sest kohtutäitur jätab mulle palgast alles 215EUR ja kustutab elatisraha järele jäänud võlga poja ema kasuks, arvestamata, et 11.a. lapse jaoks on raha praegu olulisem.
Mida teha, kas lasta endalt kohtupoolt välja mõista elatisraha ka tütrele ja anda kohtuotsus täitmisele samale täiturile, kuigi lisanduvad mõttetud täituritasud või on mingi muu võimalus kuidas suurendada mitte arestitavat summat kasvõi kuni tütre 18.a. eluaastani?
Lugupidamisega
Mida teha, kas lasta endalt kohtupoolt välja mõista elatisraha ka tütrele ja anda kohtuotsus täitmisele samale täiturile, kuigi lisanduvad mõttetud täituritasud või on mingi muu võimalus kuidas suurendada mitte arestitavat summat kasvõi kuni tütre 18.a. eluaastani?
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui lapse elatisnõue on kohtutäiturile täitmiseks antud, ei ole tal õigust omavoliliselt suurendada mittearestitavat summat. Ainukese variandina soovitan Teil üritada jõuda vanema lapse emaga kokkuleppele elatisvõla tasumise osas, eesmärgiga vähendada igakuiselt makstavat summat (kasvõi ajutiselt).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on võimalik taotleda elatisraha määramist, kui lapse isa nimi pole lapse sünnitunnistusele kantud?27.09.2016
Tere!
Kas mul on võimalik taotleda ametliku elatisraha määramist, kui lapse isa nimi pole kantud lapse sünnitunnistusele, kuid isa on lapse muidu omaks tunnistanud? Laps sündis 2002.aastal ja kuna siis kehtis veel üksikvanema toetus (mida ei olnud võimalik taotleda, kui sünnitunnistusele isa nimi märgitud oli), siis kuna planeerisin last üksinda kasvatada, leppisime isaga kokku, et tema nimi sünnitunnistusele ei lähe. Kuigi lapse isa sisuliselt lapse kasvatamises ei osale, on laps siiski isaga regulaarselt kohtunud ning suhtleb ka isapoolsete sugulastega. Ca 2007.aastal õnnestus mul pärast pikki vaidlusi saavutada ka väike rahaline toetus - ca 1200 krooni kuus, mis tänaseks muutunud 83 euroks kuus. See summa ei ole aga lapse kasvatamisel piisav (rahareformi ja makseväärtuse vähenemise tõttu, on see summa täna palju väiksem, kui 2007.aastal). Lisaks on ka nende maksetega probleeme - pean iga kuu pikalt kauplema, helistama, sõnumeid saatma, et seegi väike summa isalt välja rääkida. Samuti ei pea ta kinni kokkulepitud maksetähtaegadest. Teisi lapsi ega ülalpeetavaid lapse isal pole, regulaarne sissetulek on. Kuna lapse isaga rahaasjadest rääkimine tulemusi ei anna, siis tahaksin teada, mida peaksin tegema, et ametliku elatise määramist taotleda? Kuidas toimuks isaduse ametlikuks tegemine?
Kas mul on võimalik taotleda ametliku elatisraha määramist, kui lapse isa nimi pole kantud lapse sünnitunnistusele, kuid isa on lapse muidu omaks tunnistanud? Laps sündis 2002.aastal ja kuna siis kehtis veel üksikvanema toetus (mida ei olnud võimalik taotleda, kui sünnitunnistusele isa nimi märgitud oli), siis kuna planeerisin last üksinda kasvatada, leppisime isaga kokku, et tema nimi sünnitunnistusele ei lähe. Kuigi lapse isa sisuliselt lapse kasvatamises ei osale, on laps siiski isaga regulaarselt kohtunud ning suhtleb ka isapoolsete sugulastega. Ca 2007.aastal õnnestus mul pärast pikki vaidlusi saavutada ka väike rahaline toetus - ca 1200 krooni kuus, mis tänaseks muutunud 83 euroks kuus. See summa ei ole aga lapse kasvatamisel piisav (rahareformi ja makseväärtuse vähenemise tõttu, on see summa täna palju väiksem, kui 2007.aastal). Lisaks on ka nende maksetega probleeme - pean iga kuu pikalt kauplema, helistama, sõnumeid saatma, et seegi väike summa isalt välja rääkida. Samuti ei pea ta kinni kokkulepitud maksetähtaegadest. Teisi lapsi ega ülalpeetavaid lapse isal pole, regulaarne sissetulek on. Kuna lapse isaga rahaasjadest rääkimine tulemusi ei anna, siis tahaksin teada, mida peaksin tegema, et ametliku elatise määramist taotleda? Kuidas toimuks isaduse ametlikuks tegemine?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Elatist on võimalik kohtu kaudu nõuda vaid lapse sünnitunnistusele kantud vanemalt.
Kui lapse isa on nõus isaduse omaks võtma, peaksite pöörduma üheskoos perekonnaseisuameti poole ja mees kantaksegi isana lapse sünniakti.
Kui lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult lapse isadust omaks võtma, tuleb pöörduda isaduse tuvastamiseks kohtu poole. Kui isadus tuvastatakse, kantakse mees kohtuotsuse alusel lapse sünniakti.
Kui mees on kantud isana lapse sünniakti, on Teil võimalik nõuda lapse ülalpidamiseks temalt kohtu kaudu elatisraha.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lahutuse korral jääb kingitusena saadud maja mehele, vaatamata sellele, et laenuga oleme seda koos renoveerinud?27.09.2016
Tere!
Mul on mehega ühisvara, aga tema sai kinkelepinguga endale vana maja, mida oleme ühiselt võetud pangalaenuga renoveerinud. Küsimus, et kas lahutuse korral jääks ikkagi maja talle, kuna tema on nö omanik, aga maja väärtust oleme koos tõstnud. (Algne väärtus ja praegune väärtus on hindajatel kirjalikult väljatoodud ning laenulepingus on samuti kirjas, et võetud laenu kasutatakse antud kinnisvara renoveerimiseks).
Tervitades,
Mul on mehega ühisvara, aga tema sai kinkelepinguga endale vana maja, mida oleme ühiselt võetud pangalaenuga renoveerinud. Küsimus, et kas lahutuse korral jääks ikkagi maja talle, kuna tema on nö omanik, aga maja väärtust oleme koos tõstnud. (Algne väärtus ja praegune väärtus on hindajatel kirjalikult väljatoodud ning laenulepingus on samuti kirjas, et võetud laenu kasutatakse antud kinnisvara renoveerimiseks).
Tervitades,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui abikaasa on maja omandanud kinke teel, on tegemist tema lahusvaraga. Kui abielu lahutatakse, ei lähe kõnealune maja ühisvarana jagamisele, kuid see ei välista, et Teil oleks maja ühisest renoveerimisest tulenevalt hüvitisnõue abikaasa vastu. Võimaliku hüvitisnõude suurus oleneb juba konkreetsetest asjaoludest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan pöörduda kohtusse alimentide vähendamiseks ja võlgnevuse tühistamiseks, kuna palgaga ei suuda kuidagi ära maksta?26.09.2016
Tere,
Elan soomes, siin on ka mul uus pere jube seitse aastas ja abikaasaga on meil peres kasvamas ühine tütar, kes kannab ka minu nime. Abikaasal on ka varasematest kooseludest kasvamas veel kaks last. Eestis on mul varasematest suhetest kokku kaks bioloogilist last ja üks laps kellele vaid andsin enda nime. Kahele lapsele on välja mõistud alimendid 250 e aga ei arvestatud sellega, et soomes pean maksma elamiskulud, lisaks pean ka enda eestis elavat kolmandat poega toetama ja samas ei saa enda soomes elavat perekonda panna olukorda, kus perekonnas läheb suurem osa summast ära alimentidele. Hetkel on kahele lapsele välja mõistetud alimendid aga sellega seoses, et elan soomes, siis on mul jäetud kohtutäituri kaudu nn kaitstud summa kätte ja alimendi võlgnevus on kogunenud juba üle 6000 e. Kahjuks ei suuda maksta eestis elavale kolmandale pojale alimente vabatahtlikult rohkem kui 50 eurot. Teised kaks poega elavad emaga ja tema uue elukaaslasega enda majas ja on varaliselt rohkem kindlustatud kui minu eestis elav kolmas poeg. Kas mul on võimalus esitada kohtusse hagi alimentide vähendamiseks ja võlgnevuse tühistamiseks, kuna enda palgaga ma ei suuda seda kuidagi ära maksta ja ise pean ka elama? Mul on määratud ka suhtlemiskord kahe pojaga aga kahjuks seoses rahalise raske olukorraga ei suuda ma ka seda täita.
Palju maksab kohtusse alimentide vähendamise hagi andmine ja kas mul on võimalik eesti kodanikuna, kes elab soomes, saada riiklikku advokaati, kuna kahjuks ei ole advokaadi jaoks raha. Alimente olen maksnud läbi kohtutäituri peaaegu igakuiselt sellise summa, mis ületab kaitstud summa.
Tean, et olen olnud loll ja oleksin võinud kasutada kaitsevahendeid aga kahjuks ei olnud need kolm last eestis ka planeeritud ja naised valetasid, et võtavad beebipille ning kui juba mindi lahku, siis on lapsed sünnitatud ja mehena ma olen neile andnud isa nimed.
Elan soomes, siin on ka mul uus pere jube seitse aastas ja abikaasaga on meil peres kasvamas ühine tütar, kes kannab ka minu nime. Abikaasal on ka varasematest kooseludest kasvamas veel kaks last. Eestis on mul varasematest suhetest kokku kaks bioloogilist last ja üks laps kellele vaid andsin enda nime. Kahele lapsele on välja mõistud alimendid 250 e aga ei arvestatud sellega, et soomes pean maksma elamiskulud, lisaks pean ka enda eestis elavat kolmandat poega toetama ja samas ei saa enda soomes elavat perekonda panna olukorda, kus perekonnas läheb suurem osa summast ära alimentidele. Hetkel on kahele lapsele välja mõistetud alimendid aga sellega seoses, et elan soomes, siis on mul jäetud kohtutäituri kaudu nn kaitstud summa kätte ja alimendi võlgnevus on kogunenud juba üle 6000 e. Kahjuks ei suuda maksta eestis elavale kolmandale pojale alimente vabatahtlikult rohkem kui 50 eurot. Teised kaks poega elavad emaga ja tema uue elukaaslasega enda majas ja on varaliselt rohkem kindlustatud kui minu eestis elav kolmas poeg. Kas mul on võimalus esitada kohtusse hagi alimentide vähendamiseks ja võlgnevuse tühistamiseks, kuna enda palgaga ma ei suuda seda kuidagi ära maksta ja ise pean ka elama? Mul on määratud ka suhtlemiskord kahe pojaga aga kahjuks seoses rahalise raske olukorraga ei suuda ma ka seda täita.
Palju maksab kohtusse alimentide vähendamise hagi andmine ja kas mul on võimalik eesti kodanikuna, kes elab soomes, saada riiklikku advokaati, kuna kahjuks ei ole advokaadi jaoks raha. Alimente olen maksnud läbi kohtutäituri peaaegu igakuiselt sellise summa, mis ületab kaitstud summa.
Tean, et olen olnud loll ja oleksin võinud kasutada kaitsevahendeid aga kahjuks ei olnud need kolm last eestis ka planeeritud ja naised valetasid, et võtavad beebipille ning kui juba mindi lahku, siis on lapsed sünnitatud ja mehena ma olen neile andnud isa nimed.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui ülalpeetavaid on mitu ja Teie majanduslik olukord ei võimalda lastele väljamõistetud ulatuses elatist maksta, võib elatise vähendamine olla põhjendatud. Küll aga ei ole võimalik väljamõistetud elatist muuta tagasiulatuvalt ehk tühistada juba kogunenud elatisvõlga.
Elatise vähendamiseks tuleb kohtusse esitada hagi, riigilõivu sellelt hagilt tasuda ei tule. Kehva majandusliku olukorra korral on võimalik saada riigilt tasuta õigusabi, rohkem informatsiooni leiate selle kohta järgmiselt veebiaadressilt: http://www.riigioigusabi.ee/
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand