Perekonnaõigus
Küsimus: Kas 70-aastased vanemad on kohustatud maksma elatisraha oma täisealisele töövõimetule 45-aastasele lapsele?27.10.2016
Tere.
Kas vanemad (vanus isa 72.a. ja ema 69.a.) on kohustatud maksma elatisraha oma täisealisele töövõimetule lapsele (45.a.), kellel on omal olemas vara mille haldamisega ta toime ei tule (pidev sissetulek on tal u.200€/k) ja kas kuskil seadustes on määratud elatisraha suurus?
Kas vanemad (vanus isa 72.a. ja ema 69.a.) on kohustatud maksma elatisraha oma täisealisele töövõimetule lapsele (45.a.), kellel on omal olemas vara mille haldamisega ta toime ei tule (pidev sissetulek on tal u.200€/k) ja kas kuskil seadustes on määratud elatisraha suurus?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Abivajaval isikul, kes ei ole võimeline ennast ülal pidama, on õigus saada ülalpidamist oma alanejatelt ja ülenejatelt sugulastelt. Kui kõnealusel 45-aastasel töövõimetul isikul (täisealisi) lapsi pole, lasub tema ülalpidamise kohustus tema vanematel. Samas, kui isikule kuulub vara, mille võõrandamisel saaks ta enda ülalpidamisega ise hakkama, langeb vanemate ülalpidamiskohustus tema suhtes ära. Samuti võib vanemate ülalpidamiskohustust piirata asjaolu, et neil ei ole vahendeid pojale ülalpidamise andmiseks, kahjustamata enda hakkamasaamist.
Elatise miinimummäär on määratud vaid alaealiste laste suhtes, muudel juhtudel oleneb elatise suurus abivajava isiku vajaduste suurusest ja ülalpidamist andma kohustatud isiku varanduslikust olukorrast.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis võib endaga kaasa tuua abiellumine lapse isaga, kes on vaimselt haige?26.10.2016
Tere,
Mida teha, kui on laps vaimselt haige mehega, kes elab rehabilitatsiooniplaani raames linna poolt eraldatud sotsiaalkorteris ja ei ole vormistatud lapse isaks? Laps on hetkel minu nimel, meest ei ole kantud isana sünniaktile, olen vormistatud üksikvanemaks. Koos mehega samuti ei ela, elan üüripinnal. Mees soovib abielluda ning lapse omaks tunnistada, lastekaitse soovitab mitte, sest siis oleks mehel ka võrdne hooldusõigus, mis praegu on ainult minul. Mehele on jäänud mulje, et kui oleksime abielus, siis saaksime ühtse perekonnana elada tema sotsiaaleluruumis. Minul on endal pool kinnisvara vennaga kaasomandis, mis abielu korral sellest saaks ning mis oleks parim otsus-abielluda või mitte?
Mida teha, kui on laps vaimselt haige mehega, kes elab rehabilitatsiooniplaani raames linna poolt eraldatud sotsiaalkorteris ja ei ole vormistatud lapse isaks? Laps on hetkel minu nimel, meest ei ole kantud isana sünniaktile, olen vormistatud üksikvanemaks. Koos mehega samuti ei ela, elan üüripinnal. Mees soovib abielluda ning lapse omaks tunnistada, lastekaitse soovitab mitte, sest siis oleks mehel ka võrdne hooldusõigus, mis praegu on ainult minul. Mehele on jäänud mulje, et kui oleksime abielus, siis saaksime ühtse perekonnana elada tema sotsiaaleluruumis. Minul on endal pool kinnisvara vennaga kaasomandis, mis abielu korral sellest saaks ning mis oleks parim otsus-abielluda või mitte?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse bioloogiline isa võtab lapse isaduse omaks, on teil edaspidi lapse suhtes ühine hooldusõigus (kui te just ühiselt ei väljenda perekonnaseisuametis soovi jätta hooldusõigus ainult Teile). Ühise hooldusõigusega omandate lapse isaga lapse suhtes võrdsed õigused ja võrdsed kohustused.
Kui otsustate lapse isaga abielluda, tuleb Teil arvestada sellega, et abikaasadel lasub vastastikune kohustus oma töö ja varaga perekonda ülal pidada. Abikaasa suhtes võib ülalpidamiskohustus kehtima jääda ka peale abielu lahutamist, kui abikaasa tervislik seisund või vanus ei võimalda tal ise enda ülalpidamise eest hoolitseda ja selline abivajadus oli olemas abielu lahutamise ajaks.
Kui valite abielludes vararežiimiks varaühisuse, kuulub edaspidi emma-kumma abikaasa poolt soetatud vara ühisvara hulka, samuti muutuvad abielu ajal perekonna huvides võetud kohustused ühisteks kohustusteks. Enne abielu abikaasa omandis olnud vara (ja ka kohustused) kuuluvad selle abikaasa lahusvara hulka, ühisvara hulka saab neid määrata vaid abieluvaralepinguga (sellega peavad mõlemad pooled nõustuma).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isa võib nõuda söögiraha päevade eest, mil laps on tema juures?26.10.2016
Tere! Kohtu poolt määrati lapse isale elatismiinimum. Kas lapse isal on õigus nõuda lapse emalt lapse tema (isa) pool viibitud iga päeva eest söögiraha, meelelahutuseks kulunud või mis veel kulunud raha tasumist? Laps viibib isa juures 1 kuni 4 päeva kuus.
Tänan!
Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elatis on kohtuotsusega väljamõistetud, ei ole elatise maksmiseks kohustatud vanemal õigust teha igakuisest elatisest omaalgatuslikult mahaarvamisi.
Kui lapse isa soovib kohtuotsust muuta, tuleb tal selleks hagiga kohtusse pöörduda. Kehtiva kohtuotsuse tühistab vaid uus kohtuotsus ja seejuures ei saa kohtuotsust muuta tagasiulatuvalt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas võin minu makstavast elatisrahast maha arvata ekskaasa poolt maksmata üüriraha?20.10.2016
Tere
Peale lahutust on eksabikaasa elanud minu üürikorteris (väga hea üürihind), mina ise ostsin omale korteri. Nüüd kolib ta sealt välja 01.11.2016 ja teavitas mind, et tema ei maksa viimase 2 kuu üüri ega ka kommunaalmakseid. Kuna korter on minu nimega üürilepingus, siis võlg jääks mulle. Kas minul on õigust vähendada lapse elatisraha kuni võlg on tasa?
Praegu maksan 215 eurot emale ning pojale lisan taskuraha, maksan poja tahvlit ja internetti ja muu selline, ca 100 euro eest kuus. Ehk siis vähendaksin emale makstavat raha?
Peale lahutust on eksabikaasa elanud minu üürikorteris (väga hea üürihind), mina ise ostsin omale korteri. Nüüd kolib ta sealt välja 01.11.2016 ja teavitas mind, et tema ei maksa viimase 2 kuu üüri ega ka kommunaalmakseid. Kuna korter on minu nimega üürilepingus, siis võlg jääks mulle. Kas minul on õigust vähendada lapse elatisraha kuni võlg on tasa?
Praegu maksan 215 eurot emale ning pojale lisan taskuraha, maksan poja tahvlit ja internetti ja muu selline, ca 100 euro eest kuus. Ehk siis vähendaksin emale makstavat raha?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina elatist maksev vanem elatisrahast eelneva kokkuleppeta mahaarvamisi teha ei tohi, sest elatisnõude tasaarvestus teiste nõuetega ei ole lubatud. Ühest küljest võiks mahaarvestus olla põhjendatud, sest olete üüri tasumisega teinud vahetult kulutusi lapse ülalpidamiseks – kandnud lapse eluasemekulusid – kuid võimalike vaidluste vältimiseks soovitaksin pigem kaks nõuet lahus hoida ehk maksta elatist tavapärases suuruses ja nõuda lapse emalt üüriraha.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pean hoidma eestkostetava raha eraldi kontol, kui tema sissetulek ei kulu ära tema ülalpidamiseks?20.10.2016
Tere!
Kuidas tõlgendada perekonnaseaduse § 183. Eestkostja kohustus valitseda eestkostetava vara l 3 "Eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides." ja
§ 186. Eestkostetava raha paigutamine l 1 "Kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi."?
Kas ma eksin, kui olen aru saanud, et kui eestkostetava sissetulek ei kulu ära tema ülalpidamiseks, siis pean seda raha hoidma eraldi pangakontol, aga kui kulub, siis ei pea eraldi kontot olema? § 183. ju ütleb, et tuleb hoida eraldi ja ei tohi kasutada oma tarbeks, aga ei täpsusta, et jutt käib kontodest, mitte nt. sularahast.
Kuidas tõlgendada perekonnaseaduse § 183. Eestkostja kohustus valitseda eestkostetava vara l 3 "Eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides." ja
§ 186. Eestkostetava raha paigutamine l 1 "Kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi."?
Kas ma eksin, kui olen aru saanud, et kui eestkostetava sissetulek ei kulu ära tema ülalpidamiseks, siis pean seda raha hoidma eraldi pangakontol, aga kui kulub, siis ei pea eraldi kontot olema? § 183. ju ütleb, et tuleb hoida eraldi ja ei tohi kasutada oma tarbeks, aga ei täpsusta, et jutt käib kontodest, mitte nt. sularahast.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Olukorras, kus eestkostetava raha ei kulu tema ülalpidamiseks, tema vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, tuleks see tõepoolest paigutada eraldi pangakontole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas lahutada abielu välismaalasega, kui mõlemad oleme nõus, kuid abikaasa on Hispaanias?19.10.2016
Soovin lahutada oma abielu välismaalasega, sest pole enam abielulisi suhteid. Lahutusega on mees nõus. Sissekirjutus on tal ikka minu juures Eestis, aga ise ta on Hispaanias. Kas meil on võimalus lahutada abielu notaris või perekonnaseisuametis? Loodame, et saab. Või pean ma ikkagi kohtusse pöörduma. Kui kohtusse, kui palju see kõik maksma võib minna, kui ta ei saa selleks ajaks kohale tulla ja kas sel juhul ikka saab lahutada, kui teda kohal ennast pole? Kas paberid allkirjastamiseks saadetakse siis talle sinna? Tänan.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseisuasutuses on võimalik abielu lahutada juhul, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis. Kui abikaasad elavad erinevates riikides, tuleb abielu lahutamiseks kohtu poole pöörduda.
Kohtule tuleb selleks esitada hagiavaldus ja tasuda riigilõivu 100 eurot. Üldjuhul soovib kohus abieluasjas mõlemad abikaasad kohtuistungil ära kuulata, kuid erandkorras võib kohus lahendada asja ka ühe poole kohalolekuta – selleks peavad asjaolud olema kohtu jaoks piisavalt väljaselgitatud (kohtule peab olema esitatud põhjalik hagiavaldus ja teise poole poolt vastus, millega ta avaldab selget nõustumust abielu lahutamise osas).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas näeb seadus ette elatisraha maksmise kolme lapse korral, kas osa kulutusi kattub?19.10.2016
Tere
Kuidas näeb seadus ette elatisraha maksmise kolme lapse korral? Laste isa väidab mulle, et elatisraha mõistmine käib põhimõttel, et mõlemad vanemad panustavad võrdselt. Kui lastele kulub 1000 eurot, siis mõlema vanema kohustus on 500 eurot. Alla kolme lapse lähtutakse elatise miinimumist, kuid rohkemate laste puhul, kuna nende kulud kattuvad, vaadatakse kulusid lastele. Kas siis kõik lapsed ei olegi võrdsed? Isa laste kasvatamises ei osale. Kas sellisel juhul ei olegi õigust saada lastel 2016 ette nähtud miinimum elatist, milleks on 215*3=645 eurot.
Ette tänades!
Kuidas näeb seadus ette elatisraha maksmise kolme lapse korral? Laste isa väidab mulle, et elatisraha mõistmine käib põhimõttel, et mõlemad vanemad panustavad võrdselt. Kui lastele kulub 1000 eurot, siis mõlema vanema kohustus on 500 eurot. Alla kolme lapse lähtutakse elatise miinimumist, kuid rohkemate laste puhul, kuna nende kulud kattuvad, vaadatakse kulusid lastele. Kas siis kõik lapsed ei olegi võrdsed? Isa laste kasvatamises ei osale. Kas sellisel juhul ei olegi õigust saada lastel 2016 ette nähtud miinimum elatist, milleks on 215*3=645 eurot.
Ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vanematel tuleb laste ülalpidamisse tõepoolest (üldjuhul) võrdselt panustada – lisaks lahus elava vanema poolt makstavale elatisele tuleb lapsi kasvataval vanemal panustada laste kulude katmisse samasuguses ulatuses.
Üldjuhul on igal lapsel õigus saada lahus elavalt vanemalt elatist vähemalt kehtivas miinimumulatuses – reeglit, et see kehtib kuni kolme lapse puhul, kindlasti ei ole. Kui lahus elava vanema majanduslik olukord seda võimaldab, tuleb tal kõikidele oma lastele tasuda elatist vähemalt kehtivas miinimummääras. Kohtud armastavad rõhutada, et vanemal lasub kohustus hankida vahendid nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas endiselt abikaasalt välja nõuda ühisvaraks olnud mootorratta avarii tagajärjel kindlustuselt saadud osa hüvitisest?19.10.2016
Abielu on lahutatud kuid ühisvara jäi jagamata (sõiduauto ja mootorratas jäid endise abikaasa kasutusse). Enne lahutust tegin Maanteeametis avalduse, et ilma minu nõusolekuta ühisvara mitte realiseerida. Mootorratas sattus liiklusõnnetusse kevadel ja läks mahakandmisele. Kindlustusfirma hüvitas 100% ja väljamakse on endisele abikaasale tehtud 31 august. Kas minul on õigust sellele hüvitisele poole summa ulatuses? Kui "jah", siis kuidas ja kellelt seda välja nõuda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui mootorratas oli Teie ja abikaasa ühisvara, kuulub minu hinnangul ka mootorratta hävimise eest makstud hüvitis Teie ja abikaasa ühisvara hulka. Ühisvara jagamisel on Teil õigus poolele ühisvarast, sealhulgas kõnealuse hüvitise osas.
Kui abikaasaga ühisvara jagamise osas kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb vastava nõudega pöörduda kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui kaua peale lahutust on aega nõuda ühisvara jagamist?17.10.2016
Kui kaua peale lahutust on aega nõuda ühisvara jagamist?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 155 lõike 1 kohaselt on perekonnaõigusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest – teisisõnu ühisvara jagamist võib nõuda kuni 30 aastat peale abielu lahutamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas 18-aastasel pojal pöörduda kohtupoole, et nõuda Soomes elavalt isalt elatis välja?17.10.2016
Ma 12. klassi õpilane. Kuidas oma isalt uuesti välja mõista elatis. Mu isalt on alatest 1998. aastast välja mõistetud 64 eurot kuus ja mu ema on ka mitu korda uuesti kohtuse läinud, et ei maksa elatist ja on välja mõistetud karistus. Kuid siia maani ei ole ta maksnud elatist. Viimati ta maksis 2013.a veebruaris. Mu isa kolis peale viimast otsust välismaale Soome ja ema ei teadnud kuidas asju ajada välismaal. Kuna ma olen 18-aastane ja saan detsembris juba 19-aastaseks, siis soovin ise oma isa uuesti kohtusse anda elatise väljamõistmiseks. Aga ma ei tea kuidas seda teha, kust peale hakata.
Isa elab ikka Soomes ja tal on seal töökoht olemas.
Kust otsast alustada?
Isa elab ikka Soomes ja tal on seal töökoht olemas.
Kust otsast alustada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elatise maksmiseks kohustatud isik elab välismaal, aitab Teid elatise taotlemisel Justiitsministeerium. Elatise taotlemiseks välisriigis peate edastama Justiitsministeeriumi Rahvusvahelise justiitskoostöö talitusele järgnevad dokumendid:
• taotlus Justiitsministeeriumile elatisasja algatamiseks;
• taotlus välisriigi pädevale asutusele;
• koopia lapse sünnitunnistusest või isaduse tuvastamise kohtuotsuses.
Rohkem informatsiooni leiate järgmisel veebiaadressilt: http://www.juristaitab.ee/et/elatis-lapsele/kuidas-elatist-taotleda-teises-euroopa-liidu-liikmesriigis
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand