Perekonnaõigus
Küsimus: Kas üksikema saab perekonnanime muuta lastega samaks?26.09.2016
Tere,
Kas üksikema saab perekonnanime muuta lastega samaks? Elukaaslasega on teed lahku läinud, alaealised lapsed elavad koos emaga.
Tänan!
Kas üksikema saab perekonnanime muuta lastega samaks? Elukaaslasega on teed lahku läinud, alaealised lapsed elavad koos emaga.
Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Nimeseaduse kohaselt peab perekonnanime vahetamiseks olema mõjuv põhjus – paraku ei peeta mõjuvaks põhjuseks seda, et isik soovib kanda lastega (või elukaaslasega) sama perekonnanime. Seda eelkõige põhjusel, et selline võimalus on/oli vanemal nii lapsele oma perekonnanime andmisel kui ka laste teise vanemaga abielludes.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kohtutäituril on õigus ainult 215 eurot alles jätta, sellest ilmselgelt ei jätku kolme lapse ülalpidamiseks?22.09.2016
Kunagi jäi endisele abikaasale mingi osa elatisest maksmata ja ta andis nõude kohtutäiturile. Nüüd siis on mul jälle töökoht aga mul peab kohtutäitur kinni enamuse palgast ehk siis saan kätte ainult 215.- . Mul on praegusest abielust kolm alaealist last (eelmisest abielust laps on juba ammu täisealine ja käib ise tööl). Kas kohtutäituril on õigus mulle nii vähe palgast alles jätta? Sellest ilmselgelt ei jätku kolme alaealise lapse ülalpidamiseks. Millised võimalused mul on?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet, võib kohtutäitur arestida Teie sissetuleku selliselt, et alles jääb pool alampalka.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui vana peaks laps olema, et isale üldse hooldusõigust antakse?22.09.2016
Kui vanalt antakse lapse hooldusõigus isale? Kui laps on imiku staatuses? Kas isal on üldse võimalik saada lapse hooldusõigust juba varases lapse eas või kuidas on lood sellega? Või mida ma peaksin üldse tegema, et saada lapse hooldusõigust endale?
Aitäh
Aitäh
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Hooldusõiguse ühele vanemale üleandmise põhjendatus sõltub paljudest asjaoludest. Väikelapse hooldusõiguse üleandmine isale võib olla põhjendatud, kui asjaolud seda toetavad, kuid üldjuhul peavad kohtud põhjendatuks, et imiku igapäevaseks hooldajaks on lapse ema. Kui laps toitub rinnapiimast, ei oleks teistsugune lahendus mõeldav.
Kui lapse ema ei saa imiku hooldamisega hakkama ja lapse isa on seisukohal, et lapsel oleks tema hoole all parem, tuleks isal kõigepealt pöörduda elukohajärgse sotsiaaltöötaja poole. Kui sotsiaaltöötaja vahendusel ei õnnestu vanematel kokkuleppele jõuda, tuleb lapse isal pöörduda vastava avaldusega kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas vanemad saavad 16-aastast tütart, kes saab emaks, keelata mehega kokku kolimast?22.09.2016
Kas vanemad saavad 16-aastast tütart, kes saab emaks, keelata mehega kokku kolimast?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Alaealise lapse vanematele kuulub lapse hooldusõigus, mistõttu neil on nii õigus kui ka kohustus lapse eest hoolitseda. Kui vanemate hinnangul ei ole lapse kodust väljakolimine tema huvides, on juriidiliselt vanematel õigus last takistada, kuid kas see on ka faktiliselt teostatav, on juba iseasi.
Soovitan Teil pöörduda oma murega elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole, äkki õnnestub tema vahendusel jõuda üheskoos kõiki osapooli rahuldavale tulemusele.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas laienevad kohustused kolme lapse isale, kes näitab vajadusel minimaalset sissetulekut?21.09.2016
Kuidas laienevad kohustused kolme lapse isale, kes näitab vajadusel minimaalset sissetulekut? Millised on summad lapse kohta, kas miinimumpalga suhtes kehtib kolme lapse kohta ikka 215 eurot kogu summas või on see summa lapse kohta? Kuidas toimub vara jaotus kui kinnisvara on soetatud mõlema nimel, kuid mees on suurema osa selle eest tasunud vabaabielu osas ja kas vabaabielu osas toimub varajaotus?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Üldreegli järgi tuleb ühele lapsele elatist tasuda minimaalselt poole kuupalga alammäära ulatuses, milleks 2016. aastal on 215 eurot. Erandjuhtudel on võimalik elatisraha vähendada alla miinimummäära – seda näiteks juhul, kui vanemal on teised lapsed, kes jääksid elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Sellisel juhul tuleb lapse isal põhjendada oma sissetulekut tõenditega, miks tal ei ole võimalik nõutud ulatuses elatist tasuda.
Vastuseks teisele küsimusele, siis vabaabielu perekonnaseaduse mõttes ei käsitleta, seega reguleerib kooselu võlaõigusseaduse seltsingulepingu sätted. Kui mõlemad isikud on kantud omanikena Kinnistusraamatusse, on mõlemad partnerid kinnisvara omanikud ning võivad oma osa igal ajal müüa. Küsija ei ole täpsustanud, milline on tema omandiosa suurus nendevahelise kokkuleppe alusel, seetõttu ei saa praegu ka öelda, kui suurele osale on küsijal õigus peale kooselu lõppemist. Siiski tuleks kooselu lõppedes püüda teise poolega läbi rääkida ning leida mõlemat poolt rahuldav kompromiss, kuidas ja mis vormis kumbki pool kinnisvara edasi kasutab.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Kirsimaa
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas ma pean kohtule esitama tõendeid lastele tehtavate kulutuste kohta, kui soovin elatisraha suurendamist?21.09.2016
Tere!
Tekkis küsimus seoses elatusraha summa suurendamisega. Nimelt 2014.a. kohtuistungil sai kompromissi sõlmimise teel minu kahele lapsele summaks 250 eurot kuus, ehk ´a 125 eurot lapse kohta. Kohtunik ütles kohe, et mul on alati õigus tulla seda summat suurendama, kuna lapsed ei saa kaugeltki miinimumsummat. Nüüd soovikski summat suurendada. Kas ma pean kohtule esitama tõendeid lastele tehtavate kulutuste kohta? Kuidas siis enam ei piisa 250 eurost kuus? Pean esitama tšekke, jne? Kuna sooviksin kummalegi lapsele hetkel kehtivat miinimumsummat, ´a 215 eurot. Kulutused on kasvanud, mõlemale lapsele on ehitatud teisele korrusele tuba, kuid see vajab ka sisustamist, mis hetkel ongi käsil. Mitte kuidagi ei saa hakkama 250 eurose summaga.
Ette tänades,
Tekkis küsimus seoses elatusraha summa suurendamisega. Nimelt 2014.a. kohtuistungil sai kompromissi sõlmimise teel minu kahele lapsele summaks 250 eurot kuus, ehk ´a 125 eurot lapse kohta. Kohtunik ütles kohe, et mul on alati õigus tulla seda summat suurendama, kuna lapsed ei saa kaugeltki miinimumsummat. Nüüd soovikski summat suurendada. Kas ma pean kohtule esitama tõendeid lastele tehtavate kulutuste kohta? Kuidas siis enam ei piisa 250 eurost kuus? Pean esitama tšekke, jne? Kuna sooviksin kummalegi lapsele hetkel kehtivat miinimumsummat, ´a 215 eurot. Kulutused on kasvanud, mõlemale lapsele on ehitatud teisele korrusele tuba, kuid see vajab ka sisustamist, mis hetkel ongi käsil. Mitte kuidagi ei saa hakkama 250 eurose summaga.
Ette tänades,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapsele miinimummääras elatist nõudes ei tule vanemal lapse vajadusi tõendada, sama põhimõte kehtib ka juhul, kui vanem soovib elatist suurendada kehtiva miinimumini.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isa võib lapse 18-aastaseks saamisel hakata maksma elatist otse lapse kontole?20.09.2016
Tere
Kohtuotsusega on välja mõistetud lapsele elatis, mida maksti isa poolt lapse ema kontole. Kui laps sai 18a. teavitas isa, et edaspidi kannab ta elatise lapse arvele. Laps alles omandab keskharidust ja elab ema juures. Nüüd tuleb välja, et isa on maksnud lapse kontole vaid 90 eurot iga kuu, mitte pool min. palgast nagu seadus ette näeb. Kas konkreetse summa (mis kohus välja mõistis) maksmise kohustus lõppes kui laps sai 18a või kehtib sama summa ikka edasi vähemalt lapse 21a saamiseni kuni ta õpib?
Kohtuotsusega on välja mõistetud lapsele elatis, mida maksti isa poolt lapse ema kontole. Kui laps sai 18a. teavitas isa, et edaspidi kannab ta elatise lapse arvele. Laps alles omandab keskharidust ja elab ema juures. Nüüd tuleb välja, et isa on maksnud lapse kontole vaid 90 eurot iga kuu, mitte pool min. palgast nagu seadus ette näeb. Kas konkreetse summa (mis kohus välja mõistis) maksmise kohustus lõppes kui laps sai 18a või kehtib sama summa ikka edasi vähemalt lapse 21a saamiseni kuni ta õpib?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohtuotsusega mõisteti elatis välja kuni lapse täisealiseks saamiseni, võib isa täisealisele, kuid haridust omandavale lapsele ülalpidamist anda otse tema pangakontole elatist makstes. Elatise suurus oleneb omavahelisest kokkuleppest ja kui kokkuleppele ei jõuta, tuleb täisealisel lapsel ise kohtu poole pöörduda. Täisealise lapse puhul ei kehti enam elatise miinimummäär, vaid elatise suurus oleneb lapse vajadustest.
Kui kohtuotsusega on on elatis välja mõistetud ka lapse õpingute ajaks, kohustusega maksta seda lapse ema kontole, tuleb lapse isal kanda elatis lapse ema pangakontole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kust seadusest tuleneb vajaduspõhine elatise määramine?20.09.2016
Tere!
Mul sarnane olukord, mis siit läbi käinud, kuid vajan ka seadust, mis seda toetab.
Teie lause siit portaalist: Märgin ära, et elatise miinimummäära kohaldatakse vaid alaealise lapse puhul ja täisealise lapse elatis on vajaduspõhine – lapsel tuleb oma vajaduste kohta esitada tõendid ja kohus mõistab elatise välja vastavalt tõendatud vajaduste suurusele (mõlema vanema kanda peaks reeglina jääma võrdne osa ülalpidamiskuludest).
Millele te siin tuginete? Millisele seadusele?
Ette tänades
Mul sarnane olukord, mis siit läbi käinud, kuid vajan ka seadust, mis seda toetab.
Teie lause siit portaalist: Märgin ära, et elatise miinimummäära kohaldatakse vaid alaealise lapse puhul ja täisealise lapse elatis on vajaduspõhine – lapsel tuleb oma vajaduste kohta esitada tõendid ja kohus mõistab elatise välja vastavalt tõendatud vajaduste suurusele (mõlema vanema kanda peaks reeglina jääma võrdne osa ülalpidamiskuludest).
Millele te siin tuginete? Millisele seadusele?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise alampiir, milline on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, reguleerib alaealise lapse elatise minimaalset ulatust, mistõttu ei ole seda võimalik ega ka põhjendatud laiendada täisealise lapse elatisele. Eelnimetatu tuleneb juba PKS § 101 pealkirjast "Elatis alaealisele lapsele". Seda küsimust on põhjalikumalt käsitlenud Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 punktis 10, mille leiate järgmisel veebiaadressilt: http://www.nc.ee/?id=11&tekst=222579252
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas nii ongi, et nüüd pean hakkama maksma 1000 eurosest palgast kolmele lapsele 700 eurot, millest ma siis ise elan?20.09.2016
Tere, läksime elukaaslasega lahku, oleme siiani abielus. Meil on kolm ühist last (8a, 15a ja okt lõpus täisealiseks saav). Laste ema andis kohtusse avalduse, kus nõuab miinimumelatisraha. Siiani olen maksnud kokkuleppena 300 eurot. Ise teenin kuus u.1000 eurot ja peaksin nüüd hakkama maksma siis ligi 700. Kuidas ma sel juhul ise oma elamis- ja töölkäigu kuludega hakkama peaksin saama?
Avaldusse on kirjutanu 1.lapse kulud 270, 2.lapse kulud 250 ja kolmanda lapse kulud 222. Kas need kulud ei peaks pooleks minema, et pool panustab ema ja pool isa. Kuidas peaksin edasi käituma, et saaksin ka ise edaspidi normaalselt ennast elatada?
Ette tänades
Avaldusse on kirjutanu 1.lapse kulud 270, 2.lapse kulud 250 ja kolmanda lapse kulud 222. Kas need kulud ei peaks pooleks minema, et pool panustab ema ja pool isa. Kuidas peaksin edasi käituma, et saaksin ka ise edaspidi normaalselt ennast elatada?
Ette tänades
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Kirsimaa
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas lahutuse korral on mehel õigus nõuda naisele kuuluvast osaühingu osalusest pool omale?19.09.2016
Kas lahutuse korral on mehel õigus nõuda naisele kuuluvast firmast 25% enda nimele, ehk siis naisele kuulub 50% ühest firmast ja mees tahab sellest 25% endale väitega, et naine lõi oma firma abielu ajal. Kui läheb vara jagamiseks, kas siis tuleb jagada ka firmad? Mees ei ole seal ju osanik.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui abikaasadel on ühisvara, siis ka osaühingu osalus kuulub eelduslikult mõlemale abikaasale. Tähtsust ei oma siinkohal see, et üks abikaasadest ei ole osanike nimekirja kantud – abikaasal on õigus nõuda enda kandmist osanike nimekirja. Ühisvara jagamisel jagatakse ka ettevõtte osalus, selline leping tuleb notariaalselt tõestada. Teiseks variandiks on, et ettevõtte osalus jääb ühele poolele, kuid tema tasub teisele vastavalt kompensatsiooni.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Kirsimaa
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee