Perekonnaõigus
Küsimus: Mis on lapselapse kohustused enda vanema ees, kui suhteid pole olnud ja töövõimetu ema ei saa ise oma ema eest hooliseda?07.12.2016
Tere,
Kui ema on töövõimetu ja saab pensioni, kas siis peab täisealiseks saanud inimene hakkama maksma midagi oma vanaemale (vanadekodu vms)? Ehk, et ema ei saa enda ema aidata, siis peab seda tegema lapselaps? Ka siis, kui vanaema ei ole olnud nö vanaema, ehk et suhted on olnud halvad või pole üldse suhelnud. Mis on lapselapse kohustused enda vanema suhtes sellises olukorras ja kas neid saab muuta?
Ette tänades
Kui ema on töövõimetu ja saab pensioni, kas siis peab täisealiseks saanud inimene hakkama maksma midagi oma vanaemale (vanadekodu vms)? Ehk, et ema ei saa enda ema aidata, siis peab seda tegema lapselaps? Ka siis, kui vanaema ei ole olnud nö vanaema, ehk et suhted on olnud halvad või pole üldse suhelnud. Mis on lapselapse kohustused enda vanema suhtes sellises olukorras ja kas neid saab muuta?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse §-i 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased. Sellest lähtuvalt on kõnealusel isikul eeskätt õigus saada abivajaduse korral ülalpidamist oma lapselt ja kui lapselt ei õnnestu mingil põhjusel ülalpidamist saada, siis oma lapselapselt.
Samas annab Pks § 103 aluse ülalpidamisnõude piiramiseks, kui seda oleks äärmiselt ebaõiglane nõuda. Teie poolt kirjeldatud olukorras võib lapselapse ülalpidamiskohustuse piiramine olla põhjendatud, kuid see vajab kindlasti põhjalikumat süvenemist konkreetsetesse asjaoludesse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis summaga peab arvestama, et kohtus ainuhooldust nõuda ja hiljem ka nimemuutus vormistada?07.12.2016
Tere.
Ma sooviks hakata taotlema lapse ainuhooldust. Lapse sünnitunnistusele märgitud isa pole tema bioloogiline isa, peale lahkuminekut (see on nüüdseks 5 aastat) see isik ei mängi mingisugust rolli lapse elus. Sooviks teada palju võib maksma minna kui kohtus nüüd ainuhooldust nõuda ja hiljem ka nimemuutust?
Aitäh
Ma sooviks hakata taotlema lapse ainuhooldust. Lapse sünnitunnistusele märgitud isa pole tema bioloogiline isa, peale lahkuminekut (see on nüüdseks 5 aastat) see isik ei mängi mingisugust rolli lapse elus. Sooviks teada palju võib maksma minna kui kohtus nüüd ainuhooldust nõuda ja hiljem ka nimemuutust?
Aitäh
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie küsimusele on keeruline vastata, sest menetluskulude suurus oleneb paljudest asjaoludest – muuhulgas sellest, kas kasutate menetluses õigusabiteenust, samuti sellest, kui pikaks kujuneb kohtumenetlus ja kui palju menetlusdokumente tuleb menetluse kestel esitada. Samuti on erinev õigusabiteenust pakkuvate spetsilistide töötasu suurus – advokaatide tunnihind on reeglina kallim kui juristidel.
Kui otsustate õigusabiteenust kohtumenetluses mitte kasutada, tuleb arvestada vaid riigilõivuga – avalduse esitamisel hagita perekonnaasjas tuleb tasuda riigilõivu 10 eurot.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ema saab ainuisikuliselt dikteerida, mis päevast ja kellaajast isa lastega kohtuda saab?07.12.2016
Tere. Lapsed elavad ema juures ja isa maksab laste elatisraha igakuiselt ning viibib lastega üle nädala nädalavahetustel. Kas emal on õigus dikteerida isale, kas laps võetakse reede õhtul või laupäeva hommikul? Mure selles, et laste ema nõuab ja väidab, et temal on õigus öelda, millal ja mis kell isa peab lapsed võtma, arvestamata isegi sellega, et laste isa on tihti reede õhtuti tööl kella 22:00-ni. Palun öelge, kui isa ja lapsed soovivad koos ühiselt aega veeta, kas see peab tõesti toimuma ema poolt ainuisikuliselt dikteeritud aegadel? Samuti sooviks teada, kas isal on seaduslik kohustus veeta aega lastega just nädalavahetustel või võib ta seda teha ka nädala sees? Kas laste emal on tõesti seaduslik õigus panna isale kohustust võtta lapsed talle sobival päeval ja kellaajal (lähtuvalt tema enda, mitte laste huvidest) ning ka isal ei ole siinkohal väiksematki sõnaõigust?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lastega suhtlemise kord lepitakse vanemate vahel kokku lähtuvalt lapse/laste huvidest, arvestades seejuures vanemate võimalusi ja soove. Suhtlemiskord peab olema täidetav, mistõttu ei saa kokku leppida või ühe vanema poolt peale suruda suhtlemiskorda, mida vanem ei ole võimeline näiteks oma töökohustuste tõttu täitma.
Seadusandja on jätnud suhtlemiskorra osas vanematele nö vabad käed – ei ole mingit reeglit, et lahus elava vanemaga suhtlemine peaks toimuma vaid nädalavahetustel. Kui see lastele ja vanematele sobib, võib suhtlemine toimuda ka nädalasiseselt ja näiteks suvel üldse pikemate perioodide kaupa.
Vanemad peaksid suhtlemiskorras jõudma omavahel kokkuleppele ja nagu eelpool märgitud, tehes seda lähtuvalt laste huvidest ja vanemate endi võimalustest. Kui kokkuleppele saada ei õnnestu, võib abi saamiseks pöörduda lastekaitsetöötaja poole ja kui ka seal kokkulepet ei sünni, on vanemal võimalik pöörduda suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui palju on mul õigus saada 2 lapse pealt kuus elatusraha?06.12.2016
Tere!
Olen lahutatud ja mul on 2 last, kes elavad minu juures. Laste isa maksab mulle iga kuu 200 eurot elatusraha. Nüüd lubas maksmise peatada. Kui palju on mul õigus saada 2 lapse pealt kuus elatusraha? Laste isal on lisaks OÜ ja riik minu teada ei tea palju ta kuus teenib. Kas pean pöörduma kohtusse või on võimalik see asi kiiremini ära lahendada?
Olen lahutatud ja mul on 2 last, kes elavad minu juures. Laste isa maksab mulle iga kuu 200 eurot elatusraha. Nüüd lubas maksmise peatada. Kui palju on mul õigus saada 2 lapse pealt kuus elatusraha? Laste isal on lisaks OÜ ja riik minu teada ei tea palju ta kuus teenib. Kas pean pöörduma kohtusse või on võimalik see asi kiiremini ära lahendada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise suurus oleneb lapse vajadustest, kuid ei tohiks seejuures olla väiksem kui pool kehtivat alampalka. 2016. aastal on alampalga suurus 430 eurot, seega ei tohiks igakuine elatis olla väiksem kui 215 eurot ühe lapse kohta.
Kui elatisraha maksmises laste isaga kokkuleppele jõuda ei õnnestu, tuleb elatise väljamõistmiseks pöörduda kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas teha kohtule uus avaldus, et elatis muutuks koos elatusmiinimumiga?06.12.2016
Tere
Mis moodi ma saan teha kohtule uue avalduse kui lapse isale on kohtu poolt välja mõistetud elatis, et kui tõuseb see määr tõuseb ka lapse elatis?
Tervitades
Mis moodi ma saan teha kohtule uue avalduse kui lapse isale on kohtu poolt välja mõistetud elatis, et kui tõuseb see määr tõuseb ka lapse elatis?
Tervitades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elatis on välja mõistetud konkreetse summana, mis jääb alla kehtiva miinimummäära, tuleb esitada kohtule hagiavaldus elatise suurendamiseks, taotledes seejuures elatise sidumist miinimumpalgaga. Sellisel juhul muutub elatis iga-aastaselt seoses alampalga muutumisega ja puudub vajadus edaspidi elatise suurendamiseks kohtusse pöördumiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas nõuda sisse puuduolev elatise osa, kui elatist on makstud üle-eelmise aasta elatismiinimumi järgi?05.12.2016
Notariaalse lepinguga on määratud, et elatise maksmine toimub vastavalt valitsuse poolt kehtestatud määradele, st iga aasta muutub. Lisaks on määratud, et iga hilinenud päeva eest on õigust nõuda intressi. Notariaalses lepingus on notariselgitus ja kokkulepe, et tegemist on täitedokumendiga. Teine pool maksab aga täna elatist üle-eelmise aasta määra järgi. Siit küsimus. Kuidas nõuda täna sisse puuduolev elatise osa? Kas mängib mingit rolli, et osaliselt on elatis iga kuu laekunud?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui notariaalne leping sisaldab tingimust võlgniku kohesele sundtäitmisele allumise kohta, on tõepoolest tegemist täitedokumendiga ja Teil on võimalik koheselt elatisraha kättesaamiseks algatada täitemenetlus. Täitemenetluse algatamiseks tuleb pöörduda kohtutäituri poole ja teha vastav avaldus.
Kui elatisraha on makstud vähem kui lepingus sätestatud, on sellega lepingut rikutud ja alus täitemenetluse algatamiseks igal juhul olemas.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on alust vaidlustada kolmele lapsele makstav elatise summa 645 eurot, kuna endal uus pere ja ka laps sündimas?05.12.2016
Tere. Mees maksab iga kuu kolmele lapsele 645€. Järgmisest aastast 705€ (kokkuleppeline laste emaga). Sealjuures on uus pere naine kahe lapsega, tulemas ka ühine laps. Kas on võimalik kuidagi saada seda summat väiksemaks? Ilmselgelt ei kulu kolmele lapsele 1290€ kuus. Siiski on neil ju kaks vanemat. Lisaks sellele keelab ema isal tutvustada lastele oma uut peret. Isa võib lapsi näha vaid laste kodus siis kui emale sobib. Mida peaks tegema?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Iseenesest võib ülalpeetavate suur arv anda aluse elatise vähendamiseks alla kehtiva elatismiinimumi, kuid siinkohal saab tõenäoliselt määravaks vanemate varanduslik olukord. Kui lapse isa sissetulek võimaldab probleemideta kõigile oma lastele anda ülalpidamist miinimummääras, ei ole elatise vähendamiseks alust.
Kui lapsed veedavad aega lahus elava vanemaga, on selle vanema otsustada, kuidas aega sisustatakse ja kellega sellel ajal kohtutakse (muidugi eeldusel, et see ei ole lastele kuidagi kahjustav/ohtlik). Seega ajal, mil lapsed veedavad aega isa juures, ei ole emal põhjendamatult alust keelata lastel kohtumast ka isa uue perekonnaga.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas jaguneb abielulahutusega minu pärandusena saadud maja, mida abielu ajal laenuga remontisime?01.12.2016
Tere. Sain abielu ajal päranduseks maja koos kõrvalhoonetega. Maa on hiljem minule kuulunud EVP-de eest juurde erastatud. Võtsime abikaasaga laenu maja renoveerimiseks. Laen on tagasi makstud ja laenu maksja oli minu abikaasa. Lahutasime abielu 3 aastat tagasi, vara siis ei jaganud. Nüüd nõuab eksabikaasa, et müüksin maja maha ja jagaksime saadud raha pooleks, või siis maksaksin talle rahas temale kuuluva osa. Elan selles majas koos oma noorema pojaga, kes on juba täisealine. Soovin teada, kui suur või milline osa varast kuulub minu eksabikaasale?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kuigi pärandusena saadud kinnisvara on pärandisaaja lahusvara, muutub see abikaasade ühisvaraks, kui vara erastamine toimub abielu ajal. Sellist seisukohta on Riigikohus mitmel korral väljendanud ja antud juhul tuleb samuti asuda seisukohale, et tegemist on Teie ja endise abikaasa ühisvaraga.
Hetkel kehtiva perekonnaseaduse kohaselt jagatakse ühisvara poolte vahel võrdsetes osades, kuid antud olukorras võib olla põhjendatud kohaldada eelmist perekonnaseadust, mis annab aluse abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumiseks, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvelt. Kas ja millises osas on alust ühisvara osade võrdsusest kõrvalekaldumiseks, oleneb juba paljudest asjaoludest, mille väljaselgitamine vajab detailset analüüsi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui isa ei toeta mind ja tema sissetulek läheb arvestusse, mille tõttu ma ei saa toetusi taotleda?01.12.2016
Tere!
Olen 21-aastane neiu. Nagu aru saan, siis mul ei ole seaduslikult võimalik isast lahti öelda? Vanemad lahutasid üle 10 aasta tagasi ning isa pole rahaliselt mitte kuidagi toetanud. Isa registreeris hiljuti kooselu uue naisega. Nagu ma aru saan, siis isadusest pole võimalik loobuda kuid sooviksin teada, kas ma ei saa oma isa perekonnaliikmete sissetulekust välja arvata, et saaksin koolis toetusi taotleda? Tema on oma elu peal ning teenib hästi, kuid mind ei toeta ning kuna teda loetakse perekonnaliikmeks arvestatakse tema sissetulekut meie pere sissetulekuks ning seetõttu mulle toetusi ei maksta. Kas seda on võimalik muuta?
Samuti sooviksin teada, mis siis saab, kui mu isa peaks muutuma abivajavaks perekonnaliikmeks, kas mina pean hakkama siis tema kulusi katma?
Olen 21-aastane neiu. Nagu aru saan, siis mul ei ole seaduslikult võimalik isast lahti öelda? Vanemad lahutasid üle 10 aasta tagasi ning isa pole rahaliselt mitte kuidagi toetanud. Isa registreeris hiljuti kooselu uue naisega. Nagu ma aru saan, siis isadusest pole võimalik loobuda kuid sooviksin teada, kas ma ei saa oma isa perekonnaliikmete sissetulekust välja arvata, et saaksin koolis toetusi taotleda? Tema on oma elu peal ning teenib hästi, kuid mind ei toeta ning kuna teda loetakse perekonnaliikmeks arvestatakse tema sissetulekut meie pere sissetulekuks ning seetõttu mulle toetusi ei maksta. Kas seda on võimalik muuta?
Samuti sooviksin teada, mis siis saab, kui mu isa peaks muutuma abivajavaks perekonnaliikmeks, kas mina pean hakkama siis tema kulusi katma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Sünnitunnistuselt bioloogilise isa kohta tehtud kannet tõepoolest kustutada ei ole võimalik.
Toimetulekutoetuse määramisel arvestatakse ühes eluruumis elavate perekonnaliikmete sissetulekut – kui isa elab teist eraldi, ei tohiks tema sissetulek arvesse minna. Soovitan Teil täpsemalt uurida Sotsiaalkindlustusametist.
Kui Teie isa vajab tulevikus ülalpidamist, kuid on kunagi jämedalt rikkunud ülalpidamiskohustust Teie suhtes, on iseenesest võimalik tema suhtes lasuvat ülalpidamiskohustust piirata või sellest isegi vabaneda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuna elatist makstakse ette ja miinimum tõuseb, siis kas seaduse järgi peaks maksma 235 eurot juba detsembris?01.12.2016
Tere!
Elame lapse isaga lahus, meie tütar elab püsivalt minu juures. Isa on seni maksnud elatise miinimumi omavahelise kokkuleppe kohaselt. Kuna elatist makstakse ette ja elatise miinimum tõuseb, siis kas seaduse järgi peaks maksma 235 eurot juba detsembris jaanuari eest?
Tänan vastuse eest!
Elame lapse isaga lahus, meie tütar elab püsivalt minu juures. Isa on seni maksnud elatise miinimumi omavahelise kokkuleppe kohaselt. Kuna elatist makstakse ette ja elatise miinimum tõuseb, siis kas seaduse järgi peaks maksma 235 eurot juba detsembris jaanuari eest?
Tänan vastuse eest!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Olen seisukohal, et kuivõrd 2017. aasta jaanuari eest makstava elatise tasumise hetkel on elatismiinimum veel 215 eurot, tuleb 2017. a elatismiinimumi maksta alates 2017. a jaanuarist ehk esimest korda 2017. aasta veebruari eest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand