Perekonnaõigus

Tere
Maksan elatisraha igakuiselt miinimummäära järgi. See aasta siis 235 eurot. Lapse ema aga tegi suusõnalise ettepaneku, et maksaksin talle ainult 200 eurot kuus, kuna tahab minu maksekoormust vähendada.
Kui aga maksan igakuiselt vähem, kui miinimum, siis võivad minul ju hiljem sellest probleemid tekkida? Näiteks otsustab lapse ema (misiganes põhjusel) hiljem kohtutäiturile avalduse teha, et mina pole täismahus maksnud?

Minu alaealise lapse isa on siiani maksnud elatist korralikult igakuiselt minu ehk siis lapse ema kontole ilma kohtulahendita. Aga nüüd lapse isa plaanib teha lapsele rahakogumise fondi, kuhu ta igakuiselt plaanib korjata raha lapse täisealiseks saamiseni, selleks rahaks tahab ta kasutada elatisraha. Sellega aga mina kui lapsega koos elav vanem ei nõustu. Kas seadusega on lapse isal õigus sedasi käituda? Või peab ta siiski maksma alimente minu (lapse ema) kontole?

Tere, lapsel on küll isa perekonnanimi, aga hooldusõigus on 100% minu. Kas perekonnanime muutes pean lapse isalt ka luba küsima?

Tere! Olen üksikema ja sugulastega läbi ei käi. Kuna mu tervis ei ole kõige parem, soovin määrata oma alaealisele tütrele eestkostjaks/hooldajaks sõbranna Hispaanias, et hoida ära orbudekodusse sattumine juhul kui minuga midagi juhtuks. Elame Hispaanias 20 aastat, kuid oleme tütrega mõlemad Eesti kodanikud. Hispaania advokaat selgitas, et notariaalne paber on piisav selleks, et valitud inimene saaks kohtu poolt hooldajaks/eestkostjaks määratud. Kas asjaolu, et oleme Eesti kodanikud ning minuga võiks midagi juhtuda ka hetkel kui viibime Eestis kuna teeme seda tihti, laps on isegi Eesti koolis koduõppel, muudab midagi? Kuidas oleks õige paberid vormistada, et sel juhul ei saaks hooldajaks mitte mingil juhul riik? Lisaks on allakirjutataval paberil märge, et välismaalased valigu millise riigi õigust kohaldatakse ja ma ei tunne Eesti õigust ning kogemustest tean, et teise riigi pabereid peab legaliseerima jne. Mis juhtuks kui Hispaania õiguse kohaselt peaks määratama eestkostjaks/hooldajaks riik kuid oleksime hetkel Eestis ja olles Eesti kodanikud? Kuidas paberid vormistada, et hooldajaks ei saaks riik?

Tere.
Küsin nõu seoses laste kohustustega oma vanemat ees. Ema (66-aastane), kelle tervis sedavõrd halvenes, et ta on hooldekodus. Isiklikku kinnisvara tal ei ole, on ainult võlad. Tal on kaks last: tütar (45) ja poeg (43), kellel on omakorda lapsed. Kohustus ema eest hoolitseda on mõlemal lapsel, aga poeg oma kohuseid ei täida.
Hooldekodu leping näeb ette, et sealsed kulud lähevad tasumisele järgmiselt: ema pension – täise ulatuses ja ülejäänud osa poja ja tütre vahel võrdsetes osades.
Tütar kirjutas lepingule alla ja on ka igakuiselt oma osa tasunud. Poeg millegipärast mitte, raha tal on (tegemist lugupeetud persooniga), aga kohustust ei võta.
Millised seadusandlikud võimalused on ema hooldamiseks kuluvat osa temalt sisse nõuda?

Tere,
kui suur on tõenäosus, et taotledes lapse ainuhooldusõigust, isa ka selle saab?
Lisaks on probleem ka selles, et lapse ema soovib lapsega välismaale kolida. Milliseid tõendeid või eeldusi on hooldusõiguse saamiseks vaja? Kust peaks alustama?
Info - laps on 5-aastane, käib lasteaias
- isa maksab hetkel miinimum alimente
- isal on olemas üürikorter, auto, kindel töökoht suures ettevõttes ja korralik palk
- isa on vallaline
- ema elab samuti üürikorteris
- emal on olemas elukaaslane

Tere. Vanemate suhe on lõppenud. Kuidas käituda isana kui sooviks saada lapse hooldusõigust? Praegu elatakse veel isa kodus ja lapse emal pole kindlat elukohta. Kas isal oleks siis võimalik nõuda lapse ainuhooldust või siis vähemalt kaashooldust? Sooviga, et lapse püsiv elukoht oleks seal, kus ta praegu elab isa juures.

Soovin abielluda Marokost pärit mehega. Sooviks oli abielu sõlmida Eestis notari juures, et teha ka leping varad lahus jne. Saatsin talle kutse, aga talle ei antud viisat. Kuidas on võimalik sellisel juhul abielluda? Ei tahaks abielu Marokos sõlmida, sest ma ei tea sealseid seaduseid. Ei tea, mis keeles peavad dokumendid siis olema ja kas üldse saab sõlmida abielulepingut nagu olin soovinud Eestis sõlmida. Juhul kui lõpuks on võimalik abielluda, ei tea küll kuidas, aga siis on mureks, et millised kohustused või õigused on minul tema kui kolmanda riigi kodaniku ees. Mis õigused on kolmanda riigi kodanikul abielus olles ja peale lahutamist? Tunnen muret, sest tema ei oma midagi, mina oman korterit. Kuidas teha leping, et tema lahutuse korral ei omaks õigust minu kodus elada või ei saaks osa endale? Ühesõnaga tahaks varad lahus ja võlad lahus elada olgu siis abielu kestel või peale lahutust. Palun andke nõu! Ka ei soovi ma vastutada tema eest 32000 euroga. Kust teada saan, mis keeles paberitega saab Marokos abielluda? Kas on võimalik abielluda Prantsusmaal või Türgis, kui ta sinna viisa saab? Eestisse ju ei saa. Kas mul on võimalik enne leping valmis teha Eesti notaris, et muus riigis ainult kinnitada see? Eesmärk on koos elada Eestis minu kodus, aga lahutuse korral sooviks, et see oleks võimalikult valutu. Tänan!

Tere. Kust üldse alustada, kui soovin lapse isale alimendid peale panna? Lapse sünnitunnistusel isa koht on tühi. Lapsega tegemist teha ei taha. Laps on hetkel 9-kuune ja näinud ta veel pole oma isa.
Aitäh vastamast

Lapse ema leiab pidevalt erinevaid põhjendusi, miks lapsega pole võimalik kohtuda. Eirab ka kohtumääruseid. Kassi-hiire mäng on kestnud ca 1 aasta. Kohtust ja täiturist abi pole, erinevad nõustamised ja teraapiad läbitud. Vastaspoole trikid jätkuvad. Teame, et 2014 a kaebas üks isa sama probleemi tõttu riigi ka kohtusse ja võitis. Kas uue perekonnaseadusega on tekkinud ka võimalus(i), kuidas sellekohaseid isa õigusi kaitsta ja midagi ette võtta?
Täpsustuseks, elatis on lapse emal kuupäevaliselt arvel.