Perekonnaõigus
Küsimus: Kui isa ei täida kokkuleppeid, kas siis emal on alust saada täielik hooldusõigus?17.02.2017
Tere, lapse isaga on olemas kehtiv notariaalne kokkulepe, millega ta kohustub maksma riigi poolt määratud suuruses elatist ning alluma kohesele sundtäitmisele, kui ei maksa. Kaks aastat tagasi jõustus lisaks kohtuotsus, kus on määratud lapse-isa kohtumiskord ning määratud osaliselt otsustusõigus teatud küsimustes emale. Kohtuotsuse jõustumisest (ca 2a) ei ole isa lapse vastu huvi tundnud, elatist maksab alla miinimummäära.
Täitemenetlusega saan nõuda puuduva osa elatist. Küsimus selles, kas käesolev olukord on piisav, et ema saaks lisaks nõuda ka täielikku hooldusõigust?
Täitemenetlusega saan nõuda puuduva osa elatist. Küsimus selles, kas käesolev olukord on piisav, et ema saaks lisaks nõuda ka täielikku hooldusõigust?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina ei pea kohtud põhjendatuks lapse ühise hooldusõiguse täielikku lõpetamist pelgalt seetõttu, et vanemad elavad alaliselt lahus. Ühise hooldusõiguse lõpetamiseks võiks olla alust siis, kui lahus elaval vanemal puudub igasugune huvi lapse elus osalemise vastu ja ta ei ole seda teinud pikema perioodi kestel. Seega Teie poolt kirjeldatud olukorras võib ühise hooldusõiguse täielik lõpetamine olla põhjendatud, kuid otsuse teeb siiski kohtunik, võttes arvesse kõiki tähtsust omavaid asjaolusid.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saame kokkuleppel abieluvaralepingut muuta, et ühe kinnistu osas vastastikune pärimine sätestada?17.02.2017
Tere
Meil on abikaasaga sõlmitud abieluvaraleping. Probleemiks on aga üks kinnistu, mille suhtes oleme mõlemad sama meelt, et selle võiksime emb-kumb siiski pärida teine-teiselt, mitte, et see läheks näiteks minu mehe sugulastele. Kas saab abieluvaralepingut muuta või tühistada või mida teha?
Meil on abikaasaga sõlmitud abieluvaraleping. Probleemiks on aga üks kinnistu, mille suhtes oleme mõlemad sama meelt, et selle võiksime emb-kumb siiski pärida teine-teiselt, mitte, et see läheks näiteks minu mehe sugulastele. Kas saab abieluvaralepingut muuta või tühistada või mida teha?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Nagu aru saan, olete abieluvaralepinguga määranud varasuhteks lahusvara režiimi ja kõnealune kinnistu kuulub ühele abikaasale lahusvarana. Kui Te soovite jätkuvalt, et kõnealune kinnistu oleks ühe abikaasa lahusvara, kuid abikaasa surma korral oleks teine abikaasa igal juhul täies ulatuses kinnistu pärijaks, ei tule muuta abieluvaralepingut, vaid teha kinnistut omaval abikaasal testament teise abikaasa kasuks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas vabaneda elukaaslasega koos võetud kodulaenust, kuna elan lastega ja tahaks nüüd oma kodu soetada?17.02.2017
Tere
Küsimus puudutab kodulaenu ja järgmise sammuna ka lastele elatise maksmist. Võtsime koos toonase elukaaslasega kodulaenu. Täna elan koos kaksikutest tütardega oma elukaaslasest lahus, mitte koos soetatud kodus, vaid üürikorteris. Meie laenuga ostetud kodus elab endine elukaaslane. Laenu tagasi maksmine toimub aga minu kontolt. Siiani on kõik sujunud ning elukaaslane on minu kontole vastava summa kandnud.
Täna soovin osta endale oma kodu, ent elukaaslane ei taha kuuldagi laenu oma nimele võtmisest. Meie lahkukolimisest on möödunud poolteist aastat, ent see küsimus on meil tänaseni lahti rääkimata ja minu oskustest endist elukaaslast ühise laua taha tuua jääb vajaka. Näen keerulist suhteprobleemistikku.
Millised peaksid olema mu järgmised sammud?
Tänuga
Küsimus puudutab kodulaenu ja järgmise sammuna ka lastele elatise maksmist. Võtsime koos toonase elukaaslasega kodulaenu. Täna elan koos kaksikutest tütardega oma elukaaslasest lahus, mitte koos soetatud kodus, vaid üürikorteris. Meie laenuga ostetud kodus elab endine elukaaslane. Laenu tagasi maksmine toimub aga minu kontolt. Siiani on kõik sujunud ning elukaaslane on minu kontole vastava summa kandnud.
Täna soovin osta endale oma kodu, ent elukaaslane ei taha kuuldagi laenu oma nimele võtmisest. Meie lahkukolimisest on möödunud poolteist aastat, ent see küsimus on meil tänaseni lahti rääkimata ja minu oskustest endist elukaaslast ühise laua taha tuua jääb vajaka. Näen keerulist suhteprobleemistikku.
Millised peaksid olema mu järgmised sammud?
Tänuga
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kahjuks ei selgu Teie kirjeldusest, kas pangalaenuga soetatud korter on Teie ja elukaaslase kaasomandis või kuulub emma-kumma ainuomandisse. Kui tegemist on kaasomandiga, on võimalik nõuda kohtu kaudu kaasomandi lõpetamist.
Laenu ümbervormistamise võimalus sõltub eelkõige pangast ehk sellest, milline on kummagi laenutaotleja krediidivõimekus. Võimalik, et pank nõuab ühele laenutaotlejale laenu ümbervormistamiseks ka lisatagatist. Antud küsimuses tuleb otse pangaga suhelda.
Mõistan, et omavahelised suhted on keerulised, seetõttu soovitaksin läbirääkimisteks ja üleüldse antud olukorra juriidiliseks kaardistamiseks võtta endale esindaja. Mõnikord õnnestub kokkulepete sõlmimine esindaja vahendusel oluliselt kiiremini kui omavahel suheldes.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapsepuhkust saab ka elukaaslane, kellel on veel üks laps, kui mina olen meie ühise lapse lapsepuhkuse juba saanud?17.02.2017
Tere
Minu elukaaslasel on kokku 2 last. Üks neist on minuga ühine alla 3-aastane laps. Kui mina nüüd võtan lapsepuhkuse 6 päeva, siis kas minu elukaaslasel on õigus saada oma teise lapse pealt, kes ei ole meie ühine, 3 päeva lapsepuhkust? (Teine laps on 9-aastane).
Minu elukaaslasel on kokku 2 last. Üks neist on minuga ühine alla 3-aastane laps. Kui mina nüüd võtan lapsepuhkuse 6 päeva, siis kas minu elukaaslasel on õigus saada oma teise lapse pealt, kes ei ole meie ühine, 3 päeva lapsepuhkust? (Teine laps on 9-aastane).
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Õigus lapsepuhkusele on lapse emal või isal, seega tuleb elukaaslasel ja tema lapse emal jõuda omavahel kokkuleppele, kuidas kasutada lapsepuhkust nende ühise lapse suhtes (kas lapsepuhkuse saab ainult ema või ainult isa või saavad mõlemad võrdse osa puhkusepäevi).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas alustada, et minu abikaasa saaks lapse lapsendada, sest lapse pärisisaga ei ole 8 aastat kontakti olnud?14.02.2017
Tere!
Laps on 9-aastane. Lapse isa kohtus lapsega viimati 8a tagasi ja sellest hetkest saati pole temaga kontakti. Kuuldavasti ei ela ta juba ammu Eestis. Olen oma abikaasaga elanud koos sellest ajast saati kui laps sai 6-kuuseks ning teist isa laps ei tea ning küsib pidevalt miks temal on teine perekonnanimi. Samuti on meil mitmel korral olnud takistusi reisimisel, kus meid on takistatud üle piiri minemast, sest puudub lapse isa luba.
Kuidas ja kust peaksime me alustama tegevust, et minu abikaasa saaks lapse lapsendada ning anda talle oma perekonnanime? Kuna meil puuduvad igasugu andmed lapse isa kohta ja kui ta elabki välismaal, siis kas ilma temaga ühendust saamata on meil võimalus hooldusõiguse ära võtmine ning seejärel lapsendamine?
Ette tänades!
Laps on 9-aastane. Lapse isa kohtus lapsega viimati 8a tagasi ja sellest hetkest saati pole temaga kontakti. Kuuldavasti ei ela ta juba ammu Eestis. Olen oma abikaasaga elanud koos sellest ajast saati kui laps sai 6-kuuseks ning teist isa laps ei tea ning küsib pidevalt miks temal on teine perekonnanimi. Samuti on meil mitmel korral olnud takistusi reisimisel, kus meid on takistatud üle piiri minemast, sest puudub lapse isa luba.
Kuidas ja kust peaksime me alustama tegevust, et minu abikaasa saaks lapse lapsendada ning anda talle oma perekonnanime? Kuna meil puuduvad igasugu andmed lapse isa kohta ja kui ta elabki välismaal, siis kas ilma temaga ühendust saamata on meil võimalus hooldusõiguse ära võtmine ning seejärel lapsendamine?
Ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse lapsendamiseks on vajalik lapse vanemate nõusolek, erandkorras ei ole nõusolekut vaja, kui vanem on kestvalt võimetu avaldust esitama või kui tema viibimiskoht on kestvalt teadmata või kui vanemalt on hooldusõigus perekonnaseaduse § 135 alusel täielikult ära võetud.
Kõigepealt tuleks nõustamise saamiseks pöörduda oma piirkonna sotsiaalkindlustusameti vastava spetsialisti poole, kellega koos saate arutada, kuidas oleks just Teie olukorras kõige õigem edasi toimida, saavutamaks soovitud eesmärk.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas naine saab kahele lapsele nõuda alimentideks kogu mu sissetuleku, kui saan 1000 eurot bruto?14.02.2017
Tere. Kui ma lahutan ja endine abikaasa paneb mulle alimendid peale (2 last - 9 ja 1.5 a) siis kas tal on õigus minu käest kõik raha ära võtta? Ehk siis ta ähvardas, et läheb kohtu ja võtab mul kõik ära. Kuna ma ise ei ole seadustega kursis siis kas tal oleks see õigus? Mu enda palk on 1000 bruto ehk siis maksud maha.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise suurus oleneb lapse vajaduste suurusest, kuid ei tohiks olla väiksem kui pool alampalka. Käesoleval aastal on minimaalse elatise suurus 235 eurot ühe lapse kohta. Miinimumsuuruses elatise väljamõistmiseks laste emal kohtus lapse vajaduse tõendada ei tule.
Kui laste ema soovib Teilt suuremat elatist kui 235 eurot ühe lapse kohta, tuleb tal laste kulutusi kohtus dokumentaalselt tõendada. Mõlema vanema kanda peaks jääma pool lapse igakuistest ülalpidamiskuludest, seega mõistab kohus Teilt elatise välja poole ulatuses laste ülalpidamiskulude kogusummast.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas esitada hagi elatisraha suurendamiseks, kui ei tea aadressi ja isa telefonile ei vasta?13.02.2017
Tere
Elatisraha määrati kohtuotsusega aastaid tagasi 200 eurot. Praeguseks on laps 18-aastane ja soovib jätkata ülikoolis. Vahepeal on muutunud isegi miinimumsumma. Kas peab uuesti kohtusse pöörduma kui lapse rahalised vajadused muutuvad? Kas isa peab maksma poole õppemaksust kui ema suudab koolitada? Kui lapse kommunaalkulud muutuvad, kas isa peab poole tasuma? Kuidas esitada hagi, kui ei tea aadressi ja isa telefonile ei vasta?
Tänan
Elatisraha määrati kohtuotsusega aastaid tagasi 200 eurot. Praeguseks on laps 18-aastane ja soovib jätkata ülikoolis. Vahepeal on muutunud isegi miinimumsumma. Kas peab uuesti kohtusse pöörduma kui lapse rahalised vajadused muutuvad? Kas isa peab maksma poole õppemaksust kui ema suudab koolitada? Kui lapse kommunaalkulud muutuvad, kas isa peab poole tasuma? Kuidas esitada hagi, kui ei tea aadressi ja isa telefonile ei vasta?
Tänan
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohtuotsusega on elatisraha välja mõistetud kuni lapse täisealiseks saamiseni, tuleb lapsel iseseisvalt uuesti kohtusse pöörduda. Seejuures ei kehti täisealisele lapsele elatise miinimummäär ja elatis mõistetakse välja vajaduspõhiselt. Lapsel tuleb kohtule tõendada oma vajaduste suurus ja kohus mõistab elatise välja poole ulatuses lapse põhjendatud ülalpidamiskulude kogusummast, teine pool sellest tuleb tasuda lapse teisel vanemal. Seejuures arvestab kohus ka vanemate varanduslikku olukorda.
Kui puuduvad andmed isa elukoha osas, tuleb hagiavaldusse märkida need andmed, mis on teada, näiteks telefoninumber ja e-posti aadress. Kindlasti tuleks üritada ka postiaadressi välja selgitada (näiteks ühiste tuttavate/sugulaste kaudu) ja kui see ebaõnnestub, kirjeldada hagiavalduses, milliseid kanaleid kaudu on andmete väljaselgitamist üritatud. Puudulike andmete korral proovib seejärel infot leida kohus ise.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 18-aastase lapse soovil saab isadusest loobuda, kui on uus isaks hakkaja olemas?13.02.2017
Tere
Laps on 18-aastane, kas saab kokkuleppel isadusest loobuda? Laps soovib seda. Kas saab loobuda õigustest ja kohustustest kui oleks uus isaks soovija?
Laps on 18-aastane, kas saab kokkuleppel isadusest loobuda? Laps soovib seda. Kas saab loobuda õigustest ja kohustustest kui oleks uus isaks soovija?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseadus ei näe ette isadusest loobumise võimalust. Lapsendada on võimalik vaid alla 18-aastast last.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui palju peab mees mulle elatisraha maksma, kui meil on kaksikud ja tal veel eelmistest suhetest 3 last kellele vaja maksta?10.02.2017
Tere! Minu mehel on eelmistest suhetest 3 last ja igaühele maksab igakuiselt 235 eurot. Mul on temaga 2 last (kaksikud), kui palju peab ta neile alimente maksma? Lahutus pole veel sisse antud aga lapsed jääksid minuga elama.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina ei tohi igakuine elatis ühe lapse kohta olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja seda ka juhul, kui ülalpeetavaid on mitu. Lisaks tuleb arvestada ka põhimõttega, et kõiki lapsi tuleb ülal pidada ühetaoliselt. Lähtuvalt eeltoodust, peaks laste isa tasuma ka teie ühistele lastele elatist poole alampalga ulatuses ühe lapse kohta. Eeltoodu kehtib muidugi juhul, kui lapsed jäävad Teie igapäevasele kasvatamisele ja ülalpidamisele.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapse isa saab nõuda last enda juurde elama, kui lapse ema on alaealine?10.02.2017
Tere.
Kui lapse ema on alaealine ja mees nõuab last enda nimele, siis kas tal on see õigus? Ja samas tahab ta ka last enda juurde elama, kas saab nii? Ja mis õigused on alaealisena emaks saanud lapse emal omakorda?
Kui lapse ema on alaealine ja mees nõuab last enda nimele, siis kas tal on see õigus? Ja samas tahab ta ka last enda juurde elama, kas saab nii? Ja mis õigused on alaealisena emaks saanud lapse emal omakorda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Asjaolu, et lapse ema on alaealine, ei kitsenda kuidagi tema õigusi emana. Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, tuleks otsus lapse elukoha osa vastu võtta ühiselt. Kui kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleks pöörduda elukohajärgse sotsiaaltööötaja poole ja kui ka tema vahendusel kokkulepet saavutada ei õnnestu, vastava avaldusega kohtu poole.
Sellise vaidluse lahendamisel tuleb alati kõige kõrgemale seada lapse huvid, seda peaksid otsuse langetamisel arvestama vanemad ja sellest lähtub kindlasti ka kohus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand