Perekonnaõigus
Küsimus: Kas oleks alust elatise vähendamiseks, kui isa maksab osa arveid, laenumakseid ja lõpuks ei näe ikkagi oma lapsi?22.03.2017
Millised on laste isa õigused kui on lahku kolitud ja laste isa on nõus vabatahtlikult elatist lastele maksma kuid laste ema nõuab kohtu kaudu, kuna soovib pool elatusmiinimumist. Laste isa maksab laste telefoni arved hetkel ka laste ema omad ja kasutütre arve. Laste kindlustused. Elati korteris mis kuulub laste emale. Korteri remondiks võeti koos laen mida tasus laste isa. Samuti on laste isa poolt ostetud kodutehnika mille jättis korterisse. Lastega kohtuda ei lubata, vastuseks, et lapsed ei soovi. Kas seda kõike saaks lahendada ühes menetluses? Laste isa soovib osaleda last elus mitte olla vaid rahakott. Kas siin oleks alust elatise vähendamiseks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Asjaolu, et ema takistab isa ja laste suhtlust, ei ole paraku aluseks elatise vähendamisele. Küll aga võib anda elatise vähendamiseks aluse see, kui lahus elav vanem täidab oma ülalpidamiskohustust vahetult ehk tasub otseselt laste ülalpidamiskulusid.
Kohtud eelistavad elatisasju ja suhtlemiskorda puudutavaid vaidlusi lahendada erinevates menetlustes, kuivõrd esimesel juhul on tegemist hagimenetlusega ja teisel juhul hagita menetlusega. Kui ema jätkab isa ja laste suhtlemise takistamist, on laste isal alust pöörduda kohtusse suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Kas laste ema soovib elatise vaidluse lahendada kohtu kaudu, on juba tema otsustada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida tähendab "üksinda" last kasvatav lapsevanem uues elatisabi seaduses?22.03.2017
Tere!
Mida tähendab "üksinda" last kasvatav lapsevanem uues elatisabi seaduses? Kui lapsevanemal on aastaid uus ja sama elukaaslane, kas siis ei ole nn üksinda kasvatav?
On olemas kohtuotsus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja elatise välja mõistmiseks teiselt vanemalt. Elatise maksmise kohustust ei ole kunagi täidetud, suhtlus puudub täiel määral.
Mida tähendab "üksinda" last kasvatav lapsevanem uues elatisabi seaduses? Kui lapsevanemal on aastaid uus ja sama elukaaslane, kas siis ei ole nn üksinda kasvatav?
On olemas kohtuotsus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja elatise välja mõistmiseks teiselt vanemalt. Elatise maksmise kohustust ei ole kunagi täidetud, suhtlus puudub täiel määral.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Üksinda last kasvatav vanem on see vanem, kes kasvatab last ilma lapse teise vanemata (vanem, kes on märgitud lapse sünniakti). Kas last kasvataval vanemal on uus elukaaslane või mitte, ei oma antud juhul tähtsust. Elatisabi seaduse tähenduses olete Teie üksinda last kasvatavaks vanemaks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abieluvara lahususe leping reguleerib ka alaealiste laste vara haldamist, kui ühe abikaasaga peaks midagi juhtuma?21.03.2017
Tere.
Kui sõlmime mehega abieluvara lahususe lepingu, kas olenemata sellest saab temast meie alaealiste laste vara haldaja seniks kuni nad täisealiseks saavad juhul, kui minuga midagi juhtuma peaks?
Kui sõlmime mehega abieluvara lahususe lepingu, kas olenemata sellest saab temast meie alaealiste laste vara haldaja seniks kuni nad täisealiseks saavad juhul, kui minuga midagi juhtuma peaks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanemad jagavad laste suhtes ühist hooldusõigust, on neil ka ühine varahooldusõigus. Abieluvaralepingu sõlmimine ühist hooldusõigust kuidagi ei mõjuta, sest hooldusõiguslikke muudatusi saab teha vaid läbi kohtu. Laste isal oleks laste suhtes täielik varahooldusõigus vaid juhul, kui kohus laste ühise hooldusõiguse osaliselt lõpetab ja isale laste varahooldusõiguse üle annab.
Kui üks vanem sureb, omab elusolev vanem automaatselt lapse suhtes ainuhooldusõigust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas elukaaslase ähvardus, et lahku minnes ei näe isa enam oma last, võib ka reaalsuseks saada?21.03.2017
Tere!
Mul on sõber suures mures. Ta soovib oma naisest (pole abielus) lahku minna, kuid naine ähvardab, et annab asja kohtusse ning saab last heal juhul näha läbi kohtu. Ehk soovib siis hooldusõigust endale. Kas naisel on üldse õigus sellist asja nõuda? Mees on oma lapsele ideaalne isa ning armastab last väga. Laps on 2,5 aastane. Mees on ka enne naise juurest ära läinud, kuid siis on naine teda šantažeerinud lapse kaudu, et näe kelle maha jätsid ja laps ei näe sind kunagi. Ja siis on mees tagasi läinud.
Oskate ehk aidata, kuidas mees sellises olukorras käituma peaks, sest ta soovib ka lahus olles lapse elust osa võtta.
Mul on sõber suures mures. Ta soovib oma naisest (pole abielus) lahku minna, kuid naine ähvardab, et annab asja kohtusse ning saab last heal juhul näha läbi kohtu. Ehk soovib siis hooldusõigust endale. Kas naisel on üldse õigus sellist asja nõuda? Mees on oma lapsele ideaalne isa ning armastab last väga. Laps on 2,5 aastane. Mees on ka enne naise juurest ära läinud, kuid siis on naine teda šantažeerinud lapse kaudu, et näe kelle maha jätsid ja laps ei näe sind kunagi. Ja siis on mees tagasi läinud.
Oskate ehk aidata, kuidas mees sellises olukorras käituma peaks, sest ta soovib ka lahus olles lapse elust osa võtta.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps jääb emaga elama, ei tohi ema takistada isa ja lapse suhtlemist. Kui isa ei ole kuidagi lapsele ohtlik, ei näe ma ühtegi takistust, miks isa ja laps ei peaks suhtlema või miks peaks kohus isa ja lapse suhtlemist piirama.
Kui ema siiski asub takistama lapsega suhtlemist, tuleks esimese sammuna pöörduda elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole ja kui seal suhtlemise osas kokkuleppele ei jõuta, on võimalik pöörduda suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas suvel peab lapsele elatist maksma, kui ta pool suve elab isa juures?21.03.2017
Minu elukaaslaselt on nõutud alimendid kiirmenetlusega 177€/kuus. Ta on seda summat ise suurendanud vastavalt Eesti riigis muutunud kehtivale miinimumile.
Juhin tähelepanu ka sellele, et alates juuni 2016 maksis ta elatisraha taas 177€, kuna lapse ema nõudis raha ka suvel, kuigi laps elas pool suve isa juures see tähendab, et iga kuu vähemalt 2 nädalat. Samas aastal 2015 suvel oli neil kokkulepe, et keegi ei pea kellelegi maksma, kuna laps elas pool suve emaga ja pool suve isa juures.
Palve on, et kui laps elab suvel iga kuu kaks nädalat isa juures, et siis ei peaks alimente tasuma. Kuna laps vajab ka isa juures sööki, jooki, riideid ja jalanõusid. Neil on vanematevaheline kokkuleppe, kus on kirjas, et kui laps on pikema perioodi isa juures, et siis tuleks teha tasaarveldus. Laps on kõik nädalavahetused olnud koos isaga reede õhtust-pühapäeva õhtuni.
Isa soovib suvekuudel (3 kuud) alimentidest vabastust või vähendada igakuist alimentide summat ja maksta iga kuu. Igakuiselt makstav summa, mis on jõukohane, oleks 180 €, kuna lapse isa on töötu.
Sooviksin teada kui suur on tõenäosus, et kohus otsustab lapse isa kasuks?
Juhin tähelepanu ka sellele, et alates juuni 2016 maksis ta elatisraha taas 177€, kuna lapse ema nõudis raha ka suvel, kuigi laps elas pool suve isa juures see tähendab, et iga kuu vähemalt 2 nädalat. Samas aastal 2015 suvel oli neil kokkulepe, et keegi ei pea kellelegi maksma, kuna laps elas pool suve emaga ja pool suve isa juures.
Palve on, et kui laps elab suvel iga kuu kaks nädalat isa juures, et siis ei peaks alimente tasuma. Kuna laps vajab ka isa juures sööki, jooki, riideid ja jalanõusid. Neil on vanematevaheline kokkuleppe, kus on kirjas, et kui laps on pikema perioodi isa juures, et siis tuleks teha tasaarveldus. Laps on kõik nädalavahetused olnud koos isaga reede õhtust-pühapäeva õhtuni.
Isa soovib suvekuudel (3 kuud) alimentidest vabastust või vähendada igakuist alimentide summat ja maksta iga kuu. Igakuiselt makstav summa, mis on jõukohane, oleks 180 €, kuna lapse isa on töötu.
Sooviksin teada kui suur on tõenäosus, et kohus otsustab lapse isa kasuks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapsel on vahelduv elukoht ja mõlemad vanemad täidavad oma ülalpidamiskohustust vahetult, ei pruugi olla otseselt alust elatise maksmiseks. Siiski juhin tähelepanu asjaolule, et kui elatis on kohtu poolt välja mõistetud ja elatis jäetakse maksmata, võib lapse ema algatada täitemenetluse. Selle vältimiseks tuleb pöörduda kohtu poole kehtiva kohtulahendi muutmiseks, kuni uue lahendini kehtib praegune kohtulahend.
Konkreetseid asjaolusid teadmata on võimatu hinnata kohtumenetluse perspektiivikust ja kokkuvõttes teeb otsuse siiski kohtunik. Märgin ka ära, et reeglina kohtud elatisraha alla miinimummäära ei vähenda ja seda ka juhul, kui vanem on parasjagu töötu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas eemaldada isa nimi oma sünnitunnistuselt, sest ta ei ole mulle isa olnud?21.03.2017
Tere
Olen 25-aastane naine, lõpetasin kaks aastat tagasi ülikooli, käin tööl ja elan iseseisvat elu. Mind on terve elu kasvatanud minu ema, kes on olnud mulle nii parima ema, kui isa eest. Isa elas meiega umbes minu 4. eluaastani, peale seda ei kuulnud temast aastaid mitte midagi. Kui ma sain umbes 12 (täpset vanust ei mäleta) siis isa ilmus paariks kuuks uuesti välja, aga kadus sama kiirelt taaskord. Ühesõnaga inimene, kes seaduse järgi on minu isa, pole mind kunagi kasvatanud, rahaliselt toetanud ega üritanud olla isa oma lapsele. Nüüd kui ma olen täiskasvanud ja pole temast taaskord üle 10 aasta midagi kuulnud, olen mõelnud, et sooviksin seaduslikult kirjutada ta enda elust välja. Vabandust, aga ma ei oska teisiti antud tegevust sõnastada. Ma ei näe loogilist seletust, miks peaks minu dokumentides olema kirjas, et mul on isa, keda mul tegelikult pole mitte kunagi olnud. Ehk oskate anda nõu, kuidas antud olukorras peaksin käituma ja mida ma saaksin/võiksin teha.
Suured tänud Teile,
Ilusat päeva.
Olen 25-aastane naine, lõpetasin kaks aastat tagasi ülikooli, käin tööl ja elan iseseisvat elu. Mind on terve elu kasvatanud minu ema, kes on olnud mulle nii parima ema, kui isa eest. Isa elas meiega umbes minu 4. eluaastani, peale seda ei kuulnud temast aastaid mitte midagi. Kui ma sain umbes 12 (täpset vanust ei mäleta) siis isa ilmus paariks kuuks uuesti välja, aga kadus sama kiirelt taaskord. Ühesõnaga inimene, kes seaduse järgi on minu isa, pole mind kunagi kasvatanud, rahaliselt toetanud ega üritanud olla isa oma lapsele. Nüüd kui ma olen täiskasvanud ja pole temast taaskord üle 10 aasta midagi kuulnud, olen mõelnud, et sooviksin seaduslikult kirjutada ta enda elust välja. Vabandust, aga ma ei oska teisiti antud tegevust sõnastada. Ma ei näe loogilist seletust, miks peaks minu dokumentides olema kirjas, et mul on isa, keda mul tegelikult pole mitte kunagi olnud. Ehk oskate anda nõu, kuidas antud olukorras peaksin käituma ja mida ma saaksin/võiksin teha.
Suured tänud Teile,
Ilusat päeva.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kahjuks ei näe seadus antud juhul ette võimalust sünniaktist isa nime kustutamiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas tuvastada isadus, kui lapse isa elab oma elu, kuid ta võiks ikkagi lapsele elatist maksta?21.03.2017
Tere
Eelmine aasta jäin poisist rasedaks, ta oli siis 17 a. Tema vanemad ei lubanud ning ta ise ka ei tahtnud tunnistada end lapse isaks. Laps sündis, sünnitunnistusel on isa lahter tühi. Millised õigused on minul saada tema käest alimente ning elatist? Hetkel poiss töötab heas ettevõttes ning omab stabiilset sissetulekut, lisaks on tal uus naine, kellega on ka laps.
Eelmine aasta jäin poisist rasedaks, ta oli siis 17 a. Tema vanemad ei lubanud ning ta ise ka ei tahtnud tunnistada end lapse isaks. Laps sündis, sünnitunnistusel on isa lahter tühi. Millised õigused on minul saada tema käest alimente ning elatist? Hetkel poiss töötab heas ettevõttes ning omab stabiilset sissetulekut, lisaks on tal uus naine, kellega on ka laps.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult lapse isadust omaks võtma, tuleb isaduse tuvastamiseks kohtu poole pöörduda. Samaaegselt on võimalik esitada kohtule hagi elatise väljamõistmiseks. Kui kohus tuvastab, et mees on lapse isa, mõistetakse mehelt ühtlasi ka lapse ülalpidamiseks elatis välja.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas määratletakse elatisraha otsustamisel "vajadus", kas igal aastal uus IPad ja I Phone, aga võib-olla ka auto?16.03.2017
Kolm küsimust (hakkan maksma elatisraha):
1. Mis ajast peab hakkama maksma elatisraha? Abielu lahutamise hetkest? Aga kui elatakse endiselt vanal elamispinnal ja kommunaalid ja kulud on kaetud?
2. Kui teine pool eelistab (vähemalt esialgu) süsteemi, kus elatisraha ei maksta, kuid elab endises majas ja kulud on kaetud, kas võib tulevikus tekkida õigus ikkagi tagant järgi elatisraha nõuda ehk peaksin igal juhul enda riskide maandamiseks talle raha ka kandma?
3. Siinsetes vastustes jääb kõlama lause, et lisaks seaduses olevale: "... ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära." on kusagil kirjas ka, et elatisraha suurus oleneb lapse vajadustest.
Kuidas see "vajadus" määratletakse või mida see tähendab? Kas on lapse vajadus osta igal aastal uus IPad ja I Phone, aga võib-olla ka auto?
Kuidas "vajadust" interpreteeritakse?
1. Mis ajast peab hakkama maksma elatisraha? Abielu lahutamise hetkest? Aga kui elatakse endiselt vanal elamispinnal ja kommunaalid ja kulud on kaetud?
2. Kui teine pool eelistab (vähemalt esialgu) süsteemi, kus elatisraha ei maksta, kuid elab endises majas ja kulud on kaetud, kas võib tulevikus tekkida õigus ikkagi tagant järgi elatisraha nõuda ehk peaksin igal juhul enda riskide maandamiseks talle raha ka kandma?
3. Siinsetes vastustes jääb kõlama lause, et lisaks seaduses olevale: "... ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära." on kusagil kirjas ka, et elatisraha suurus oleneb lapse vajadustest.
Kuidas see "vajadus" määratletakse või mida see tähendab? Kas on lapse vajadus osta igal aastal uus IPad ja I Phone, aga võib-olla ka auto?
Kuidas "vajadust" interpreteeritakse?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatist tuleb maksta siis, kui vanem ei osale enam lapse ülalpidamises vahetult. Reeglina tekib see olukord siis, kui vanem kolib lapsest eraldi ja üldjuhul enam lapse vajaduste katmises vahetult ei osale. Kui vanemad elavad vaatamata lahutusele koos ja teevad mõlemad lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi, ei ole elatise maksmise kohustust. Samasugune on olukord siis, kui vanemad elavad küll lahus, kuid on kokku leppinud, et lapse kulud kantakse võrdselt (kõik kulud tehakse pooleks) või jagatakse omavahel ära, kes mingisuguse kulutuse teeb (a la üks vanem ostab riided, teine kannab trennikulud jne).
Seadus tolereerib olukorda, et lahus elav vanem elatist ei maksa, vaid osaleb selle asemel lapse ülalpidamises vahetult. Kindlustamaks seda, et teine vanem tulevikus pahatahtlikult tagasiulatuvalt elatisraha ei nõuaks, peaks see vanem olema võimeline tõendama, et kulutusi on kantud vahetult (selleks sobivad erinevad kuludokumendid – tšekid, arved, maksekorraldused).
Lapse vajadused kujunevad vastavalt tema elulaadile ehk sellele, milline oli elustandard vanemate kooselu ajal. Reeglina peaksid vanemad võimaldama lapsele samasugust elulaadi ka peale lahkuminekut (alati see muidugi võimalik ei ole). Seega kui lapse elustandard on olnud tavapärasest kõrgem, näiteks kuuluvad sinna iga-aastased reisid või erakool, peaksid vanemad seda elustandardit toetama ka edaspidi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas enne seadusliku lahutuse toimumist on mul õigus nõuda mingigi elatisraha lapsele?14.03.2017
Kui ei ole lahutust veel toimunud, laps elab emaga ja seni ei ole isa maksnud lapse ülalpidamiseks elatisraha. Kas enne seadusliku lahutuse toimumist on mul õigus nõuda mingigi elatisraha lapsele? Kõik muud maksud - üürid, laenud jne. tasub abikaasa, kuid ta ei ela enam meiega koos. Ema käib lapse nõrka tervist arvestades poole kohaga tööl ja vastavalt sellel on sissetulek väike. Laps on 3.a.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Asjaolu, et vanemad on endiselt abielus, ei takista elatisraha väljamõistmist. Elatisraha väljamõistmise aluseks on asjaolu, et lahus elav vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust vabatahtlikult.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ma pean oma alla 3-aastase lapse andma mitmeks päevaks lapse isale?14.03.2017
Lapse isa töötab soomes ja käib eestis vähe. Ma pole kunagi keelanud tal lapsega kokku saada, kuid siiani on see toimunud minu kodus ehk siis ka lapse enda kodus. Elatist maksab ta vabatahtlikult veidi rohkem kui 235 eurot. Nüüd kui julgesin juttu teha, et võiks rohkem maksta, kuna kasvatan last üksi ja kulud suurenevad, siis läks asi tuliseks.
Ma küll täpselt veel ei tea, aga kuuldavasti oli ta alustanud ametlikku asja, et tema pole nõus rohkem maksma kui 235 eurot, kuigi siiani maksis vabatahtlikult. Kuna praegu on rahal suur mõju, siis see jutt oli sissejuhatus, et saaks terviklikuma pildi.
Küsimus on selles, et kui laps pole varem olnud temaga tema kodus öösel, kas ma võin keelduda sellest, et anda laps talle mitmeks päevaks? Arvestades seda, et laps näeb teda vähe ja tavaliselt võõrastab kui lapseisa teda vaatama tuleb. Ma ei ütleks, et ta ei käi last vaatamas Eestis olles, käib küll, paar tundi päevas. Aga ega ta just suurt huvi välja pole näidanud.
Sellest tekib küsimus, et kui keeldun last talle andmast, kas temal on võimalus mulle mingi jama kokku keerata? Lisan veel juurde, et lapseisa kasutab teatavasti psühhotroopseid aineid.
Jutt on pikk ja keeruline, aga loodan et saan abi.
Ette tänades
Ma küll täpselt veel ei tea, aga kuuldavasti oli ta alustanud ametlikku asja, et tema pole nõus rohkem maksma kui 235 eurot, kuigi siiani maksis vabatahtlikult. Kuna praegu on rahal suur mõju, siis see jutt oli sissejuhatus, et saaks terviklikuma pildi.
Küsimus on selles, et kui laps pole varem olnud temaga tema kodus öösel, kas ma võin keelduda sellest, et anda laps talle mitmeks päevaks? Arvestades seda, et laps näeb teda vähe ja tavaliselt võõrastab kui lapseisa teda vaatama tuleb. Ma ei ütleks, et ta ei käi last vaatamas Eestis olles, käib küll, paar tundi päevas. Aga ega ta just suurt huvi välja pole näidanud.
Sellest tekib küsimus, et kui keeldun last talle andmast, kas temal on võimalus mulle mingi jama kokku keerata? Lisan veel juurde, et lapseisa kasutab teatavasti psühhotroopseid aineid.
Jutt on pikk ja keeruline, aga loodan et saan abi.
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Üldjuhul on mõlemal vanemal õigus lapsega isiklikult (ehk teise vanema juuresolekuta) aega veeta. Kas kohtumised peaksid toimuma koos ööbimisega, sõltub juba paljudest asjaoludest, nagu näiteks sellest, kui vana laps on ja kui lähedane on tema suhe lahus elava vanemaga. Lapse ja lahus elava vanema suhtlemise takistamiseks on alust vaid olukorras, kui see kahjustab kuidagi last.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand