Perekonnaõigus
Küsimus: Kas enne seadusliku lahutuse toimumist on mul õigus nõuda mingigi elatisraha lapsele?14.03.2017
Kui ei ole lahutust veel toimunud, laps elab emaga ja seni ei ole isa maksnud lapse ülalpidamiseks elatisraha. Kas enne seadusliku lahutuse toimumist on mul õigus nõuda mingigi elatisraha lapsele? Kõik muud maksud - üürid, laenud jne. tasub abikaasa, kuid ta ei ela enam meiega koos. Ema käib lapse nõrka tervist arvestades poole kohaga tööl ja vastavalt sellel on sissetulek väike. Laps on 3.a.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Asjaolu, et vanemad on endiselt abielus, ei takista elatisraha väljamõistmist. Elatisraha väljamõistmise aluseks on asjaolu, et lahus elav vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust vabatahtlikult.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ma pean oma alla 3-aastase lapse andma mitmeks päevaks lapse isale?14.03.2017
Lapse isa töötab soomes ja käib eestis vähe. Ma pole kunagi keelanud tal lapsega kokku saada, kuid siiani on see toimunud minu kodus ehk siis ka lapse enda kodus. Elatist maksab ta vabatahtlikult veidi rohkem kui 235 eurot. Nüüd kui julgesin juttu teha, et võiks rohkem maksta, kuna kasvatan last üksi ja kulud suurenevad, siis läks asi tuliseks.
Ma küll täpselt veel ei tea, aga kuuldavasti oli ta alustanud ametlikku asja, et tema pole nõus rohkem maksma kui 235 eurot, kuigi siiani maksis vabatahtlikult. Kuna praegu on rahal suur mõju, siis see jutt oli sissejuhatus, et saaks terviklikuma pildi.
Küsimus on selles, et kui laps pole varem olnud temaga tema kodus öösel, kas ma võin keelduda sellest, et anda laps talle mitmeks päevaks? Arvestades seda, et laps näeb teda vähe ja tavaliselt võõrastab kui lapseisa teda vaatama tuleb. Ma ei ütleks, et ta ei käi last vaatamas Eestis olles, käib küll, paar tundi päevas. Aga ega ta just suurt huvi välja pole näidanud.
Sellest tekib küsimus, et kui keeldun last talle andmast, kas temal on võimalus mulle mingi jama kokku keerata? Lisan veel juurde, et lapseisa kasutab teatavasti psühhotroopseid aineid.
Jutt on pikk ja keeruline, aga loodan et saan abi.
Ette tänades
Ma küll täpselt veel ei tea, aga kuuldavasti oli ta alustanud ametlikku asja, et tema pole nõus rohkem maksma kui 235 eurot, kuigi siiani maksis vabatahtlikult. Kuna praegu on rahal suur mõju, siis see jutt oli sissejuhatus, et saaks terviklikuma pildi.
Küsimus on selles, et kui laps pole varem olnud temaga tema kodus öösel, kas ma võin keelduda sellest, et anda laps talle mitmeks päevaks? Arvestades seda, et laps näeb teda vähe ja tavaliselt võõrastab kui lapseisa teda vaatama tuleb. Ma ei ütleks, et ta ei käi last vaatamas Eestis olles, käib küll, paar tundi päevas. Aga ega ta just suurt huvi välja pole näidanud.
Sellest tekib küsimus, et kui keeldun last talle andmast, kas temal on võimalus mulle mingi jama kokku keerata? Lisan veel juurde, et lapseisa kasutab teatavasti psühhotroopseid aineid.
Jutt on pikk ja keeruline, aga loodan et saan abi.
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Üldjuhul on mõlemal vanemal õigus lapsega isiklikult (ehk teise vanema juuresolekuta) aega veeta. Kas kohtumised peaksid toimuma koos ööbimisega, sõltub juba paljudest asjaoludest, nagu näiteks sellest, kui vana laps on ja kui lähedane on tema suhe lahus elava vanemaga. Lapse ja lahus elava vanema suhtlemise takistamiseks on alust vaid olukorras, kui see kahjustab kuidagi last.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui tõenäoline on, et lapsed määratakse isa juurde elama?14.03.2017
Tere!
Elame abikaasaga juba aasta lahus, elatist maksab siis, kui ütleb, et raha on. Tanaseks päevaks on elatised 3 lapsele valja mõistetud ning kohtutäituri käes. Lahkumineku hetkel olin rase ja ootasin 4. last, kes on tänaseks sündinud ja kellele nõuan ka kohtu kaudu elatist. Nüüd esitas isa vastuhagi laste elukoha määramiseks isa juurde? Kui tõenäoline on, et lapsed määratakse isa juurde elama? Minul emana on isiklik korter, isa elab üürikorteris ja lisaks puudub tal ka pidev sissetulek, mida ta ka enda kontoväljavõttega tõestas kohtule.
Elame abikaasaga juba aasta lahus, elatist maksab siis, kui ütleb, et raha on. Tanaseks päevaks on elatised 3 lapsele valja mõistetud ning kohtutäituri käes. Lahkumineku hetkel olin rase ja ootasin 4. last, kes on tänaseks sündinud ja kellele nõuan ka kohtu kaudu elatist. Nüüd esitas isa vastuhagi laste elukoha määramiseks isa juurde? Kui tõenäoline on, et lapsed määratakse isa juurde elama? Minul emana on isiklik korter, isa elab üürikorteris ja lisaks puudub tal ka pidev sissetulek, mida ta ka enda kontoväljavõttega tõestas kohtule.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Hooldusõiguslikud vaidlused lahendab kohus alati lähtuvalt laste huvidest, seega laste isa avalduse rahuldamine sõltub sellest, kas isa juures elamine on laste huvidega kooskõlas või mitte. Reeglina ei pea kohtud põhjendatuks laste senise elukorralduse muutmist, kui nende eest siiani hoolitsenud vanem on sellega hästi hakkama saanud ja puuduvad kaalukad põhjused laste harjumuspärase elukeskkonna muutmiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis võimalused oleks mul lapse isa nime eemaldamiseks sünnitunnistuselt, kui ma ise elatisest loobuks? 09.03.2017
Tere, Mul on kohtu kaudu lapse isale elatis määratud ning ainuhooldusõigus minule. Kas ma siis pean last lapse isale näitama, kui ta ei maksa ja võlg on juba pea 1000€ ning kunagi ammu on ta vaid kokku maksnud umbes 800-1000 eurot. Kuid praegu pole ta lapsele elatist maksnud ja võlga ka tasunud. Ning lapse vastu tunneb ta huvi vaid öösel. Ja kuna ma tean, et ta joob, siis olen ma 95% kindel, et ta kirjutab täis peaga ning ta ei kirjutanud see kord mulle vaid mu uuele elukaaslasele. Mis õigused mul on kui ta väga harva öösiti sellist jama teeb. Mind saab ta vaid e-maili kaudu kätte. Sest ma ei taha seda terrorit läbi elada mida ta korraldab. Ta teeb meelega läbi lapse mulle haiget sest minu kõige nõrgem külg on laps, ta ajab mu endast välja või korraldab midagi muud. Seega mida ma peaks tegema kui ta väga harva lapse vastu huvi tunneb (laps on 1 ja 2 kuud ning selle aja jooksul on ta a'la 3-5 korda vaid küsinud ja ka mitte midagi asjaliku ning küsimus suuresti on sisse tulnud siis kui me algul ka läbi facebooki suhtlesime tal oli mingi teema või vaja midagi ja kui ma meelde tuletasin, et tal on laps siis ta küsis. ). Mis võimalused oleks mul lapse isa nime eemaldamiseks sünnitunnistuselt, kui ma ise elatisest loobuks?
Aitäh vastuse eest
Aitäh vastuse eest
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Isal on õigus lapsega kohtuda ka siis, kui lapse hooldusõigus on Teile täielikult üle antud. Isa ja lapse suhtlemise takistamiseks on alust vaid olukorras, kus isa on mingil viisil lapsele ohtlik.
Kui isa on lapse sünnitunnistusele kantud, ei ole võimalik seda kannet nö tühistada. Ainukene võimalus, kus isa lapse sünnitunnistuselt kustutatakse, on siis, kui laps lapsendatakse. Lapsendamiseks on aga üldjuhul vaja lapse isa nõusolekut.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isa saab tõsta elukaaslase koos lapsega oma korterist välja?09.03.2017
Andsin sisse alimendid, lapse isa hakkas peale seda ähvardama. Ta nõuab korterist lahkumist kuna soovib panna korteri müüki. Elasime vabaabielu 13 aastat ja eraldi 12, nüüdseks 25 aastat. Olen elanud tema korteris, mis on tema omand ja oleme lapsega koos sisse registreeritud. Olen teinud korteri korralikuks, vahetanud aknad, tapeedid, põrandad. Olen hetkel töötu, uut elukohta pole võimalik soetada. Kas tal on õigus mind lapsega nö. tänavale tõsta? Kuna elan seal kokkuleppeliselt, olen maksnud korralikult kommunaalkulud, kas lapse isal on õigust nõuda täiendavalt veel üüri maksmist? Kuna varalepingut ei ole sõlmitud, kas on võimalik üldse selle korteri korda tegemise eest saada mingit hüvitist?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa on korteri ainuomanik, on tal õigus otsustada, kes temale kuuluvat eluruumi kasutab. Samuti on tal õigus küsida korteri kasutamise eest üüri. Lapse isal on lapse suhtes küll ülalpidamiskohustus, kuid tal ei ole kohustust tagada lapsele elamispinda.
Kui olete korterit remontinud ja selle väärtust tõstnud, võiks Teil olla lapse isa vastu alusetu rikastumise nõue, kuid sellisel juhul peaksite olema võimeline tehtud kulutusi tõendama.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas elatisevõla puhul on võimalik taotleda eraisiku pankrotti, sest minu palgast ei jätku 3 lapse elatiseks?09.03.2017
Peaksin maksma kolmele lapsele elatist kokku 705.- kuus. Kuna mu palk on 900 € miinus maksud, siis kõigest sellest jääb ikkagi väheks ja iga kuu kasvab võlg suuremaks. Konto on arestitud ja minule jääb elamiseks 235 € (pool miinimumi). Selle rahaga ei ole võimalik elada, süüa, üürida korterit ja saada vajadusel ka arstiabi. Kohus elatist ei vähenda, sest tegemist niigi miinimumiga. Ometi on samas öeldud, et elatise tasumine ei tohi isa jaoks samuti koormavaks muutuda... samas on minu ellujäämine ju sellise summaga ilmvõimatu. Kas minule ei kehtigi inimõigused? Isegi, kui ma teeniks eesti keskmist palka, mida teatavasti ei saa meist paljud, ka siis suureneks iga kuu elatisevõlg, kuna ei jaguks kolme lapse elatiseks.
Küsimus, kas elatisevõla puhul on võimalik taotleda eraisiku pankrotti? Või mis lahendus üldse oleks sellise olukorra puhul?
Küsimus, kas elatisevõla puhul on võimalik taotleda eraisiku pankrotti? Või mis lahendus üldse oleks sellise olukorra puhul?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Arvestades Teie kirjeldust oma olukorra kohta, võiks minu hinnangul olla alust elatisraha vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära. Ülalpeetavaid on siiski kolm, mis teeb Teie sissetuleku juures keeruliseks kõigile lastele miinimummääras elatise maksmise.
Eraisiku pankroti väljakuulutamine ei vabasta Teid lastele elatise maksmise kohustusest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ema on ka kohustatud teises linnas elavat ja õppivat tütart toetama, kes saab isalt elatisraha aga emalt võiks ka saada?07.03.2017
Tere!
Perekond on lahutatud. Pere 17a tütar elab teises
linnas üürikorteris ja käib seal koolis. Isa maksab iga kuu ema arvele elatisraha 235 eurot. Ema kannab selle summa tütrele edasi, et ta saaks maksta sellest üüri ja kommunaalkulud. Elamiseks sellest aga ei jagu. Küsimus järgmine - kas ema on ka kohustatud (saab seda kuidagi
nõuda) tütart iga kuu sama summaga 235 eurot toetama? Praegu
teeb ta seda minimaalselt.
Perekond on lahutatud. Pere 17a tütar elab teises
linnas üürikorteris ja käib seal koolis. Isa maksab iga kuu ema arvele elatisraha 235 eurot. Ema kannab selle summa tütrele edasi, et ta saaks maksta sellest üüri ja kommunaalkulud. Elamiseks sellest aga ei jagu. Küsimus järgmine - kas ema on ka kohustatud (saab seda kuidagi
nõuda) tütart iga kuu sama summaga 235 eurot toetama? Praegu
teeb ta seda minimaalselt.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse ülalpidamises tuleb vanematel (üldjuhul) osaleda võrdsel määral. Antud juhul peaks ka lapse ema panustama lapse ülalpidamisse isaga võrdselt ehk toetama tütar samaväärse elatisrahaga.
Kui lapse ema ei ole nõus seda vabatahtlikult tegema, tuleb elatisraha väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda. Kuivõrd tegemist on alaealise lapsega, tuleb lapsel kohtusse pöörduda oma seadusliku esindaja ehk vanema vahendusel, antud juhul saab teda esindada isa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ema peab maksma elatisraha, kui ta tuleb välismaalt tagasi aga laps jääb minu juurde elama?07.03.2017
Lapse ema teatas, et kolib Eestisse tagasi ja läheb elama üürikorterisse. Ta tahab, et meie ühine 13-aastane laps jääks minu juurde elama, millega ma muidugi nõus olen.
Kas emal on ka kohustus elatist maksta? Või millistes olukordades ta ei pea maksma?
Kas emal on ka kohustus elatist maksta? Või millistes olukordades ta ei pea maksma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vanemal on igal juhul oma alaealise lapse suhtes ülalpidamiskohustus – kui vanem elab lapsest lahus ega tee lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi, tuleb tal lapsele igakuiselt elatisraha maksta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui lapse isa pole sünnitunnistusel ja ta ei ole nõus tegema ka DNA-testi?06.03.2017
Tere!
Olen lapse isaga olnud lahus üle 1 aasta. Laps on kahene. Isa ei toeta last rahaliselt. Ei käi ka vaatamas.
Rääkisin temaga ja pakkusin välja, et ta kannaks iga kuu 200 € lapsele, kuid tema pole sellega nõus. Seega küsimus, et kui ta pole isana märgitud sünnitunnistusele ja ta ei ole nõus tegema ka DNA-testi, siis kuidas pean käituma edasi?
Kui ta ikkagi DNA-testi teeks, kas kulud peaksin kinni maksma mina või lapse isa? Ja kui suur oleks võimalus, et ta maksaks/teda sunnitakse maksma, kui tal puudub ametlik töökoht (kuigi sissetulek sularahas on) ning tal on suured võlad?
Ja kui ta hakkaks maksma elatist, kas see tähendaks seda, et ka tema nimi tuleks sünnitunnistusele ja tal oleks samuti hooldusõigus või oleks võimalik see talt ära võtta? Nimelt tal pole otsest elukohta ja vahepeal on tal alkoholiga probleeme ning ma ei usaldaks tema kätte last.
Aitäh!
Olen lapse isaga olnud lahus üle 1 aasta. Laps on kahene. Isa ei toeta last rahaliselt. Ei käi ka vaatamas.
Rääkisin temaga ja pakkusin välja, et ta kannaks iga kuu 200 € lapsele, kuid tema pole sellega nõus. Seega küsimus, et kui ta pole isana märgitud sünnitunnistusele ja ta ei ole nõus tegema ka DNA-testi, siis kuidas pean käituma edasi?
Kui ta ikkagi DNA-testi teeks, kas kulud peaksin kinni maksma mina või lapse isa? Ja kui suur oleks võimalus, et ta maksaks/teda sunnitakse maksma, kui tal puudub ametlik töökoht (kuigi sissetulek sularahas on) ning tal on suured võlad?
Ja kui ta hakkaks maksma elatist, kas see tähendaks seda, et ka tema nimi tuleks sünnitunnistusele ja tal oleks samuti hooldusõigus või oleks võimalik see talt ära võtta? Nimelt tal pole otsest elukohta ja vahepeal on tal alkoholiga probleeme ning ma ei usaldaks tema kätte last.
Aitäh!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa ei ole nõus isadust vabatahtlikult omaks võtma, on võimalik isaduse tuvastamiseks kohtu poole pöörduda. Kui kohus määrab asja lahendamiseks DNA-analüüsi, ei ole lapse isal enam võimalik testi tegemisest keelduda. Kui testi alusel tuvastatakse, et mees on lapse bioloogiline isa, kantakse ta lapse sünnitunnistusele. Lapse sünnitunnistusele kandmisega omandab mees lapse suhtes vanemlikud õigused ja kohustused, muuhulgas õiguse lapsega suhelda ja kohustuse last ülal pidada.
Elatis mõistetakse isalt välja ka siis, kui tal puudub ametlik elukoht, kuivõrd vanemal on igal juhul kohustus oma alaealist last ülal pidada.
Kui mees kantakse lapse sünnitunnistusele, omandab ta lapse suhtes Teiega ühise hooldusõiguse ja tal on õigus lapsega kohtuda. Lapsega kohtumise õigus oleks tal ka juhul, kui lapse hooldusõigus kuuluks täielikult Teile.
Isaduse tuvastamise ja elatise väljamõistmise hagi saate esitada üheaegselt, hooldusõiguse kuuluvuse muutmiseks saate hagi esitada peale isaduse tuvastamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 13-aastane laps, saab ise otsustada, kelle juures ta elama tahab hakata ja kas tema sooviga arvestatakse?06.03.2017
Tere! Kas 13-aastane (saab varsti 14) laps, saab ise otsustada, kelle juures ta elama tahab hakata ja kas tema sooviga arvestatakse? Siiani pole lapse isa elatist maksnud ja poja eest hoolt kandnud, on olnud pühapäevaisa. Kolisin uue elukaaslasega kokku ja nüüd isa otsustas, et meelitab poja enda juurde elama. Kogu see kolimise draama on päädinud ähvardustega minu ja mu uue elukaaslase suunas. Kui arvan, et lapse isa ei sobi last kasvatama, mida siis ette võtta? Kui vana laps võib üksi elama hakata?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui üks vanematest esitab kohtule avalduse lapse hooldusõiguse osaliseks või täielikuks lõpetamiseks, kuid vähemalt 14-aastane lapse vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu, siis vanema avaldust ei rahuldata, sätestab perekonnaseaduse § 137 lõike 2 punkt 1. Eelöeldust tuleneb, et vähemalt 14-aastasel lapsel on sisuliselt otsustusõigus, kumma vanema juures ta soovib elada. Arvesse võetakse hooldusõiguslikus vaidluses muidugi ka noorema kui 14-aastase lapse arvamust.
Kui vanemad ei saa lapse elukoha osas kokkuleppele, peaks esimeses järjekorras pöörduma vaidluse lahendamiseks elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole ja seejärel, kui kokkulepet ei saavutata, ühise hooldusõiguse lõpetamise avaldusega kohtu poole.
Seadus otseselt ei määratle, kui vanalt võib laps hakata üksinda elama. Enne täisealiseks saamist on lapse vanematel nii õigus kui ka kohustus oma lapse eest hoolitseda, kuid see ei pruugi tähendada tingimata seda, et laps elab vanematega ühe katuse all (või ühega vanematest). Lapse eraldi elamine eeldab seda, et see on lapse huvides ja kõik tema vajadused on kaetud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand