Perekonnaõigus

Tere! Kui ma täna esitan elatise nõude teisele poolele, siis kui pika aja eest (tagasiulatuvalt) on mul õigus elatist saada? Meil ei ole elatis kohtu poolt määratud vaid teine pool maksab vabatahtlikult. Kui elatist ei makstud 2015 aastal täies ulatuses, siis kas mul on võimalik see praegu sisse nõuda. Ette tänades

Tere, minu lapse isalt on 5 aastat tagasi elatiseks välja nõutud 145 eurot kuus, nüüd on 235 eurot pool miinimum palgast. Kas mul on võimalik seda summat tõsta kiirmenetluse käigus 235 eurole?
Samas pole ta maksnud 145 eurot viimased 5 kuud, kui ma küsisin, palun maksa, siis ta ütles, et ei maksa, kuna küsisin tema käest. Talle meeldetuletus ei meeldinud, siis ta küsis, kas ikka kulutan lapse peale piisavalt? Siis ma saatsin talle e-kirja paljude arvetega, tegelikult on mul neid veel, et näidata, et kulutan rohkemgi raha ja aega, kui ta arvata oskab. Ikka ei maksa. Nüüd on mul plaanis anda see täitevametnikule üle. Kas samal ajal saan algatada kiirmenetlust summa suurendamiseks? Veel olen kuulnud, et samal ajal, kui ta ei maksa, siis Eesti riik maksab elatist lapsele ja siis nõuab lapse isa käest välja?
Veel ähvardab lapse isa, et tahab last endale, aga isegi oma aadressi ei anna, kus ta elab. Kas see on üldse võimalik, et kohus võiks isale lapse hooldusõiguse anda? Laps on elanud kõik 12 aastat minuga. Esimesed 8 aastat ei maksnud lapsele midagi. Lapse isa töötab Soomes.

Läksime elukaaslasega lahku. Meil on neli alaealist last. Elasime minu laenuga ostetud korteris. Kuna tema pole kunagi korralikult tööl käinud ja pidevalt olid tal kohtutäiturid kallal, oli korter täielikult minu ostetud ja minu makstud. Nüüd ta nõuab minult iga kuu laste elatisraha 940 eurot kuus. Mind viskas ta sealt korterist välja. Ütles, et ma võin oma ema juures elada. Ma olen selle elatisrahaga nõus, kuna see on seadusega ette nähtud ja oma laste eest ma loomulikult hoolitsen. Aga peale selle pean ma veel korteri laenu ka tagasi maksma, mis on ka üle 300 euro kuus. Tema (elukaaslane) pidi vaid kommunaalid maksma. Minu arust on see vähe ebaõiglane. Ma saan aru, et lapsi ei saa ühest kohast teise kogu aeg solgutada ja olen nõus, et nad seal edasi elaksid. Aga kas tema ei peaks mulle kas või mingit üüri või mingit kompensatsiooni maksma. Minul ju tegelikult ei ole praegu kuskil elada. Ja ta saab riigi lastetoetusi ka 300 eurot. Kõik lapsed on üle kolme aasta vanad. Ja viimasel ajal ma olen suurte laste käest kuulnud, et naisel on öösel kodus viibimisega ka probleeme. Väiksemad lapsed on 3,5 aastased ja suuremad lapsed 13- ja 16-aastased peavad väiksemaid kogu aeg hoidma. Naisterahval on kindel plaan mind enda orjaks teha, aga minu arust on see kuidagi ülekohtune. Suurte laste suhtumine emasse on ka mitte väga meeldivaks muutunud. Lapsed saavad aru, et ema käitumine ei ole normaalne. Tihti ei jõua poeg esimestesse tundidesse, kuna ema ei ole veel selleks ajaks koju jõudnud kui poeg peaks kooli minema. Probleem on keeruline ja masendav. Algatuseks, kas mul on temalt õigus üüri nõuda või on ainuke variant korter maha müüa ja siis igaüks vaatab kus elada. Keeruline ja masendav olukard minu suhtes, kuna selle plaaniga mida tema nõuab, mulle endale praktiliselt raha ei jää.

Kas osakate mind aidata? Olen oma mehest (ei olnud abielus) lahku läinud, meil on 2 last (kooli ja lasteaiaealine). Mees läks eraldi elama oma teise korterisse, mina jäin meie endisesse kodusse (kah samuti tema oma, olen maksnud siiani ainult kommunaale, mingit üüri või midagi juurde pole küsinud). Laste kasvatamine on olnud siiani 50/50 pool aega tema juures ja pool aega minu juures, elatist maksnud ei ole, aga on maksnud poole laste kuludest (lasteaed, riided jne) nüüd tahab mind tõsta välja (milleks tal on õigus või mõni paragrahv kaitseb mind). Kuna pean uue elamise vaatama, ei tea veel, et kas üürika või saaks ehk laenu - kas mul on õigust küsida mingit osa oma uutest kuludest saaks nõuda temalt?

Abiellusin 2012. aastal austraalias austraallasega. Perre sündis 2013. aastal laps. Perevägivall tõttu pidime kolima 2014. aasta lõpp eestisse. Alguses mees tundis huvi lapse vastu aga kui mõistis, et me ei tule tagasi, siis ei võtnud ühendust enam. Terve eestis oldud aja (2,5 aastat) pole ta meid majanduslikult toetanud. Kas ma saan eesti kohtus taotleda ainuhooldusõigust? Kas ma saan eesti kohtus lahutada abielu, mis on sõlmitud austraalias?

Riigiettevõte erastati, asutati aktsiaselts. Ettevõtte ca 200 töötajat omandasid aktsiad. Aktsionärideks said ka samas ettevõttes töötanud abikaasad, omandades kumbki aktsiaid - mees 113 aktsiat, naine 5 aktsiat. Mees suri testamenti tegemata. Pärijateks jäid mehe abikaasa ja mehe poeg eelmisest abielust. Poja poolt esitatud kompromissi ettepanek oli, et pärandvara jagamisel jääb surnud mehe abikaasale nende ühisvarasse kuulunud kinnisvara ja mehe pojale jääb 118 aktsiat. Kas poeg on õigustatud pärima isale kuulunud 113 aktsiat või ka isa naisele kuulunud 5 aktsiat? Kas aktsiaseltsi moodustamisel (mitte ostu teel) mehe poolt omandatud 113 ja naise poolt omandatud 5 aktsiat moodustasid nende ühisvara või olid nad kumbki tekkinud aktsiaseltsi iseseisvad aktsionärid 200 aktsionäri seas? Kas viimasel juhul oleks aktsiate näol tegemist abikaasade lahusvaraga ning poeg päriks ainult 113 isale kuulunud aktsiat?

Mis vanusest võib laps saatjata sõita linnadevaheliste bussidega? (näiteks Narva-Tallinn). Aitäh.

Tere!
Palun Teie abi seaduse tõlgendamisel.
Perekonnaseaduse järgi abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti (PKS par. 28 lg 1).
VÕS par. 64 järgi ("ühisvõlgnikud") kehtiv õigus tunneb mh järgmist ühisvõlgnikega võlasuhet - abikaasade varaühisus (PKS par. 25, 28 jj)
VÕS ei näe ette ühisvõlgnikute jaoks ühisvõlgnikute omavahelisete suhete jaoks regulatsiooni ega võimalust esitada teine teise vastu regressinõuet.
Palun andke teada, kui abikaasad võtsid laenu abielus, peale seda lahutasid abielu ning üks abikaasadest tagastas pangale pangalaenu jäägi üksi, kas siis temal on õiguslik alus pöörduda kohtu poole teiselt abikaasalt poole tema poolt tasutud pangalaenu jäägi väljamõistmiseks või selleks puudub õiguslik alus?
Ette tänades vastuse eest

Tere,
Lapse isa maksab lapsele elatist vastavalt meie kokkuleppele miinimumi järgi. Kohtulikult alimente peale pole määratud. Sooviksin nüüd aga lapsele kõrgemas määras elatist nõuda? Vabatahtlikult lapse isa nõus ei ole. Ise saan miinimumpalka, lapse isa aga üle Eesti keskmise. Lapsel erivajadusi ei ole terve nii vaimselt kui ka füüsiliselt. On üldse mul alust kõrgemat elatist nõuda, kuna isa teenib võrreldes minuga rohkem?

Tere!
Soetasime 9 aastat tagasi kinnisvara (1/2 paarismajaga kinnistust) pangalaenu abil abikaasaga ühisomandisse. Nüüd on soov see ühisomand lõpetada ja vajalik teisele poolele kompenseerida tema osa. Milline oleks see väljaostu hind, kuidas see leida ja kokkuleppeliselt fikseerida tehinguks notaris? Kas vara netoväärtuse leidmisel arvestatakse vara turuhinnast peale laenujäägi veel mingid kulud maha (nt järelejäänud laenuperioodi kommunaalkulud, kindlustus vms)? Laenuperioodist on kulunud hetkeks ca 1/3. Kui vara turuhinda on keeruline määrata ja kokku leppida, kas siis on ainus ja parim lahendus kinnisvarahindajate poolt pakutav hindamisteenus?
Kas on vajalik ka kinnistu kaasomaniku nõusolek vms?
Tänan!