Perekonnaõigus

Tere,
Kuidas käib elatise maksmine kui isa elab eestis ja laps koos emaga kolib soome. Mis võetakse siis elatise maksime aluseks, kas soome riigi omad või eesti omad?
Lapsel on sissekirjutus soomes. Ja kui laps on ühes kuus pool aega ühe vanemaga, ning pool aega teise vanemaga kas siis on elatise maksmine õigustatud?

Ette tänades,

Tere
Kui lapse isa ei maksa elatist (kohtu poolt on välja mõistetud), mis pean edasi tegema? Andma kohtutäiturile, aga kuidas ma tean milline täitur sellega tegeleb, kui lapse isa elab Tartus siis pean valima ka Tartus oleva kohtutäituri, või võin võtta selle, kes on minule lähemal? Kas seda avaldust, mida esitama peab, saab interneti teel ka edastada? Kui kaua ma võiks oodata kuni kohtutäiturile asja annan?
Küsimusi nii palju ei oska kohe kirjagi panna.
Lugupidamisega

Tere
Meil elukaaslasega on kaks last üks on 4-aastane ja teine saab kolmeseks. Ühel päeval läksime vaidlema ja paar päeva pärast seda pakkis elukaaslane asjad ja võttis lapsed ja läks oma vanemate juurde elama. Ütles mulle, et näed igal ajal lapsi kui tahad.
Nüüd kui tahan lapsi näha, ütleb tema, et ei ole praegu võimalik kui siis ainult koos temaga. Kuu aja jooksul olen neid näinud ainult kaks korda ja siis peale seda hakkab süüdistama, et räägin lastele asju, mida ma pole rääkinud.
Tahaksin olla lastega koos rohkem kui tund aga tema ütleb, et pole aega. Mida peaksin tegema või kuhu minema ,et saaksin lastega rohkem koos olla?

Tere,
Vanematel on ühine hooldusõigus, kuigi abielus pole kunagi olnud. Laps elab emaga, kuid viimase 1 aasta jooksul viibib pidevalt välismaal (vähemalt pooled päevad kuust) ja viib last vanavanemate juurde hoidmiseks.
Isa soovib et laps temaga elaks vähemalt E-R, et lapsel oleks stabiilne elukeskkond ja ei peaks pidevalt oma kodust eemal olema, arvestades, et laps on 8a.
Ema keeldub last andmast isa juurde elama, põhjendusega et laps on hoitud. Isa maksab elatist lapsele regulaarselt ja osaleb lapse elus aktiivselt. Laps on minimaalselt 2 nädalavahetust kuus isaga, mõnedel kuudel isegi nädala sees päevadel, kui töö võimaldab.
Isa suhtleb igapäevaselt telefoni teel lapsega ja laps kurdab, et ema on kogu aeg ära ja ei näe teda piisavalt ja ei saa oma kodus olla. Laps on öelnud, et tahaks isaga elada.
Kas sellises situatsioonis on alust üldse alustada ainuhooldusõiguse taotlemisele, lähtudes lapse vajadustest, vaimsest heaolust ja hetkelisest ebastabiilsest elukorraldusest?

Mure seisneb selles, et mu abikaasal on eelmisest suhtest laps kes on oma ema perekonnanimega ja nüüd see ema on abielus teise mehega ja soovib vahetada lapse perekonnanime oma abielu järgselt saadud perekonnanimega. Kuid mees on selle poolt ainult sel tingimusel, et selle naise praegune abikaasa ta ka lapsendaks ja vabastaks ta hooldus- ja alimendi õigustest. Kuna see laps oli talle teatud asjaoludel põhimõtteliselt vägisi pähe määritud. Pealegi tolle naise abikaasa on selle lapse kasvatamises nagunii suht algusest peale osalenud ja mu mees on nagunii ainult väike rahamasin neile. Kuna tal on teisest kooselust ka kaks tütart ja ka meil on üks ühine laps siis tema poolt pole võimalik nagunii erilisi rahasummasid nõuda, kuna tal ülalpeetavaid palju. See oleks ka lapse huvidele parem kui ametlikult oleks isa ikkagi see kes ta üles kasvatab, kuna mu abikaasa pole selle lapsega eriti kohtunud ega suhelnudki. Saaksidki nad olla üks suur pere, kuna sel naisel on oma praeguse abikaasaga veel kaks last mis on abielusisesed. Kas on tal õigust nii nõuda ja mis õigused tal seoses sellega üldse on?

Tere,
Kui tegemist ühe lapsega, siis kuidas käib kohtus elatise määramise loogika? Täna maksab isa 350 eur kuus kuid sellest jääb väheks kuna auto liising vajab tasumist ja ka korteri üür on päris kõrge. Mõtlema paneb veidi see, et korteris on tegelikult pinda rohkem kui mul lapsega vaja oleks ja ka asukoha mõttes on väga heas piirkonnas ehk siis kui veidi otsida saaks kindlasti ka odavama raha eest hakkama. Kuidas võiks kohus sellise loo puhul otsustada? Kas siin määrab lapse elatise summa see kui palju ma kulusid tõendada suudan või tuleb siin sisse ka nö mõistlikkuse mõiste. Ehk siis kas kohus võiks näiteks otsustada ka nii, et minu kulud ongi liiga kõrged ning ma nõuan liiga palju ja peaks hoopis enda kulutusi vähendama mitte isalt juurde nõudma?

Lugupidamisega,

Tere. Elan lapse isaga koos ja meil on 2-aastane laps. Oleme elanud selle aja jooksul ka palju lahus, kuna omavahelised suhted halvad ja ei sobi kokku elama. Olen otsustanud lapsega ära kolida aga mees ähvardab, et võtab minult kohtu kaudu lapse ära. Ma käin tööl ja laps lasteaias. Mehel on aga oma korter ja väga hea palk. Mina hakkaksin aga lapsega üürikorteris elama. Kui suured võimalused on tal last endale saada?

Tere,
abielu on purunenud, meil on 3 last. Mõlemad vanemad soovivad, et lapsed hakkaksid alaliselt elama nende juures ehk ei suuda saavutada kokkulepet laste elukoha osas. Probleem ka selles, et vanemad elavad erinevates omavalitsustes ja elukohast sõltub ka kool ja lasteaed. Siiani (9 aastat) on lapsed olnud sisse kirjutatud ja käivad koolis/lasteaias emaga samas omavalitsuses, kuid lapse isa soovib muuta laste sissekirjutust ja nende kooli/aeda. Kas ta saab seda teha omavoliliselt, ilma ema nõusolekuta (väikestes kohtades teadupärast on iga uus kodanik teretulnud)? ja kuidas sellises olukorras käituda?
Aitäh vastamast!

Tere!
Saan tuleval talvel emaks ja olen siis 16-aastane. Lapse isa on 21-aastane, käib tööl ja omab isiklikku kodu. Kas minu vanemad saavad mind takistada kodust välja kolimast? Nagu aru olen saanud, ei ole EVs otseselt selle kohta käivat seadust.

Tänan ette!

Tere.
Laps on täiskasvanu, aga võlgasid on palju. Kas lapse võlad kanduvad mingil hetkel üle vanematele?