Perekonnaõigus
Küsimus: Kas lastekaitsel on õigus lapsed ära võtta, kui jäin joobes juhtimisega vahele, lapsed autos?03.10.2017
Jäin joobes juhtimisega vahele, lapsed autos. Kas lastekaitsel on õigus lapsed ära võtta? Joove ei olnud kriminaalne, aga autos oli 3 alaealist last. Mis on karmim stsenaarium mis mind ees võib oodata?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie küsimusele on väga keeruline vastata, teadmata kõiki asjaolusid. Kui kirjeldatud liiklusrikkumine on Teie nö ainuke „rikkumine“ ja varasemalt ei ole Teie käitumine lastekaitseametnike tähelepanu äratanud, ei pruugi vast lastekaitse väga tõsiseid samme ette võtta, samas tähelepanuta see kindlasti ei jää. Kuid nagu märkisin, on lastekaitsetöötaja seisukohta ja tegevust keeruline ette ennustada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapse isal on kohustus ka lapse ema üleval pidada?03.10.2017
Tere!
Vallalised noored, täiselised, said lapse. Mõlemad eestlased. Koos ei ole elatud. Ema elab lapsega Eestis. Lapse isa elab ja töötab Ameerikas. Laps sündis Ameerikas ja omab ka USA kodakondsust.
Probleem selles, et lapse ema nõuab suuremaid summasid elatiseks, mitteametlikult. Lapse isa maksab iga kuu 650€ ja sellest ei pidavat lapsele piisama. Lapsel vanust 1 a 10 kuud. Lapse ema tööl ei käi.
Küsimus: Kas lapse isal on kohustus ka lapse ema üleval pidada? Kui jah, siis kui kaua? Kas elatisraha maksmise saaks ka lapse isa ametlikuks teha. Kuhu peaks sellisel juhul pöörduma?
Kahju lapse isast, kes on sunnitud ennast vigaseks töötama, et lapse ema nõudmisi täita. Kuidas käituda sellise terrori puhul?
Tänud ette vastuse eest!
Vallalised noored, täiselised, said lapse. Mõlemad eestlased. Koos ei ole elatud. Ema elab lapsega Eestis. Lapse isa elab ja töötab Ameerikas. Laps sündis Ameerikas ja omab ka USA kodakondsust.
Probleem selles, et lapse ema nõuab suuremaid summasid elatiseks, mitteametlikult. Lapse isa maksab iga kuu 650€ ja sellest ei pidavat lapsele piisama. Lapsel vanust 1 a 10 kuud. Lapse ema tööl ei käi.
Küsimus: Kas lapse isal on kohustus ka lapse ema üleval pidada? Kui jah, siis kui kaua? Kas elatisraha maksmise saaks ka lapse isa ametlikuks teha. Kuhu peaks sellisel juhul pöörduma?
Kahju lapse isast, kes on sunnitud ennast vigaseks töötama, et lapse ema nõudmisi täita. Kuidas käituda sellise terrori puhul?
Tänud ette vastuse eest!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse emal on õigus saada lapse isalt endale ülalpidamist, kui ta ei ole võimeline raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel või lapse eest hoolitsemise tõttu ennast ise ülal pidama. See õigus on lapse emal kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.
Kui näiteks alla 2-aastane lapse käib juba lasteaias, kuid lapse ema ei soovi tööle minna, ei ole lapse emal õigust nõuda lapse isalt endale ülalpidamist. Kui aga laps lasteaias ei käi ja lapse emal ei ole võimalik tööle minna, on tal õigus nõuda ülalpidamist lapse isalt. Ülalpidamise suuruse kindlaksmääramisel võetakse kindlasti arvesse mõlema poole majanduslikku seisundit.
Elatise suuruses kokkuleppele jõudmise korral on võimalik elatise maksmine fikseerida notariaalses lepingus, mis on kohtulahendile sarnaselt täitedokument.
Kokkuleppe mittesaavutamisel on elatise väljamõistmiseks võimalik kohtusse pöörduda vaid lapse emal, isa seda teha ei saa. Kui lapse ema nõuab pidevalt suuremaid summasid, peaks lapse isa maksma elatist ikkagi selles summas, mis on isa hinnangul lapse vajadusi arvestades piisav. Kui lapse ema sellega ei nõustu, on tal võimalik elatise väljamõistmiseks kohtusse pöörduda ja kohtulahendiga kokkuvõttes elatise konkreetne suurus ka fikseeritakse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas käib elatisraha arvestamine ja maksmine täisealise puudega lapsele?30.08.2017
Tere!
Olen maksnud abielulahutuse järgselt oma puudega lapse tarvis juba aastaid igakuiselt elatisraha lapse ema kontole. Laps saab nüüd täisealiseks ja jätkab õpinguid täiskasvanute gümnaasiumis. Kas seoses täisealiseks saamisega on tal võimalik taotleda ka töötukassa kaudu vähenenud töövõime hüvitist? Kas mina pean siiski ka temale elatist edasi maksma kuni 21-aastaseks saamiseni? Kuidas käib üldse täisealise (vähenenud töövõimega) lapse elatise suuruse arvestamine - 1/2 peaks maksma ema ja 1/2 isa? Seadusandluses siin miinimummäära kehtestatud pole, kuid kas makstav kuumäär tuleks siis osapoolte vahel kuidagi kokku leppida või on siin ikkagi mingi muu loogika? Kas on ilmtingimata vajalik notariaalne kokkulepe, kelle kontole kui palju jne? Laps elab hetkel koos emaga.
Tänud vastuse eest ette!
Olen maksnud abielulahutuse järgselt oma puudega lapse tarvis juba aastaid igakuiselt elatisraha lapse ema kontole. Laps saab nüüd täisealiseks ja jätkab õpinguid täiskasvanute gümnaasiumis. Kas seoses täisealiseks saamisega on tal võimalik taotleda ka töötukassa kaudu vähenenud töövõime hüvitist? Kas mina pean siiski ka temale elatist edasi maksma kuni 21-aastaseks saamiseni? Kuidas käib üldse täisealise (vähenenud töövõimega) lapse elatise suuruse arvestamine - 1/2 peaks maksma ema ja 1/2 isa? Seadusandluses siin miinimummäära kehtestatud pole, kuid kas makstav kuumäär tuleks siis osapoolte vahel kuidagi kokku leppida või on siin ikkagi mingi muu loogika? Kas on ilmtingimata vajalik notariaalne kokkulepe, kelle kontole kui palju jne? Laps elab hetkel koos emaga.
Tänud vastuse eest ette!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Täisealisele abivajavale isikule tuleb elatist maksta vastavalt tema vajadustele. Täisealise isiku igakuistest ülalpidamiskuludest tuleb maha arvestada tema enda sissetulekud (nt toetused) ja seejärel jagada järelejäänud summa ülalpidamiseks kohustatud isikute arvuga (antud juhul tuleb siis summaga jagada pooleks Teie ja lapse ema vahel). Notariaalne kokkulepe elatise maksmise osas ei ole vajalik.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas emal on õigus keelata poja majas elamist kui poeg on maja kaasomanik?30.08.2017
Tere. Nimelt on mu poiss-sõbral maja, kus elab peale tema ka ema, õde ja ema uus elukaaslane. Pärast isa surma läks kogu kinnisvara nende kolme nimele, ema uus elukaaslane ilmus sinna alles hiljuti. Poeg on hetkel 21-aastane. Nimelt nõuab ema, et poeg kodust välja koliks ja nemad omaette elada saaksid. Ähvardab ka maja maha müümisega. Kas tal on selleks õigus kui poeg on maja kaasomanik? Olukorra teeb raskemaks see, et õel on puue ja ei suuda iseseisvalt elada ning tema hooldusõigus kuulub emale. Kas emal on võimalus maja poja seljataga maha müüa ilma poja nõusolekuta kui õde on selleks mõjutatav? Kuidas seda olukorda lahendada saaks, kas tuleks teha varajagamine, maja võrdselt pereliikmete vahel ära jagada või lihtsalt alla anda ja pojal ema nõudmisega leppida?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Antud olukorras on tervet maja võimalik müüda vaid kõigi kaasomanike nõusolekul. Kasutada võivad maja samuti kõik kaasomanikud, ühel kaasomanikul (ema) ei ole õigust nõuda, et teine kaasomanik (poeg) eluruumi ei kasutaks. Teie poolt kirjeldatud olukorras oleks vast kõige mõistlikum see, kui teised kaasomanikud ostaksid Teie poiss-sõbra osa välja, makstes talle omandi kaotamise eest hüvitist. Kui pooled jõuavad kokkuleppele, on võimalik teha seda notari juures, kokkuleppele mittejõudmisel tuleb vastava nõudega pöörduda kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Milliseid otsuseid võivad vanemad oma alaealise last ootava tütre otsuste juures teha?30.08.2017
Tere.
Minu mure on selles, et meie alaealine laps on rase. Arst seletas talle, et ta ei pea vanematega oma otsust läbi rääkima, aga vanemad on kohustatud teda endiselt üleval pidama, mis mõjutas otseselt tütre otsust laps sünnitada. Lapse isa on täisealine noormees, kes soovib ka last saada, aga tal puudub kindel töökoht, samuti pole poisi vanematel vahendeid noorte aitamiseks lapse kasvatamisel. Meie abikaasaga ei poolda noorte otsust.
Milliseid otsuseid meie alaealise tütre vanematena võime teha tütre soovile vaatamata ning millised kohustused kaasnevad kõigile osapooltele, enne ja peale väikese ilmakodaniku sündi?
Ette tänades
murelikud vanemad
Minu mure on selles, et meie alaealine laps on rase. Arst seletas talle, et ta ei pea vanematega oma otsust läbi rääkima, aga vanemad on kohustatud teda endiselt üleval pidama, mis mõjutas otseselt tütre otsust laps sünnitada. Lapse isa on täisealine noormees, kes soovib ka last saada, aga tal puudub kindel töökoht, samuti pole poisi vanematel vahendeid noorte aitamiseks lapse kasvatamisel. Meie abikaasaga ei poolda noorte otsust.
Milliseid otsuseid meie alaealise tütre vanematena võime teha tütre soovile vaatamata ning millised kohustused kaasnevad kõigile osapooltele, enne ja peale väikese ilmakodaniku sündi?
Ette tänades
murelikud vanemad
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui tütar soovib lapse sünnitada, ei saa keegi teda raseduse katkestamiseks kohustada.
Lapse isal on kohustus Teie tütart ülal pidada 8 nädalat enne lapse sündi ja 12 nädalat peale lapse sündi. Samuti on tal õigus saada lapse isalt ülalpidamist kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, kui ta ei ole raseduse tõttu või raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel või lapse eest hoolitsemise tõttu võimeline ennast ülal pidama. Kui isa ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapse emale ülalpidamist enda tavapärast ülalpidamist kahjustamata, annavad ülalpidamist isikud, kes on seda kohustatud tegema järgmisena.
Teil on samaaegselt eelnimetatuga igal juhul kohustus oma alaealise lapse ülalpidamiseks. Kui tütar saab täisealiseks, on tal õigus oma vanematelt ülalpidamist nõuda vaid õppimise või abivajaduse korral, kuid alaealise lapse suhtes lasub vanematel igal juhul ülalpidamiskohustus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas oleks võimalik teha nii, et ainult emal oleks lapsehooldusõigus?28.08.2017
Laps sündis Norras ja on registreeritud Norras. Kuid tal on Eesti kodakondsus. Lapse isa ähvardab, et läheb Norras kohtusse, et ma viisin lapse riigist välja ilma tema loata ja soovib lapse Norra viia. Ta ei anna mulle luba, et ma saaksin lapse Tallinnas registreerida. Ilma selleta ma isegi ei saa last lasteaeda kirja panna. Alimente ta ei maksa. Siis kui ta tahab last näha ja me kohtume temaga, ta kogu aeg ähvardab mind, solvab, lööb. Karjub ja kasutab selleks kõikvõimalikke sõnu, isegi siis kui laps on minu käes. Paar korda oli nii, et ta lõi mind ja laps sai ka pihta. Ma soovin kolida teise linna, kuid lastekaitse ütles, et ma ei saa seda teha. Tundub, et minul, nagu emal, pole üldse mingit õigust. Kas ma pean edasi elama nii ja kannatama? Politseis ma ei saa midagi tõestada, kuna minu näol pole jälgi sellest, et ta lõi mind. Lisaks sellele ta suitsetab kanepit (narkootikumid).
Ma ei taha, et sellinne isa suhtleks minu lapsega. Kas on võimalik teha, et ainult minul oleks hooldusõigus?
Ma ei taha, et sellinne isa suhtleks minu lapsega. Kas on võimalik teha, et ainult minul oleks hooldusõigus?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanematel ei õnnestu ühist hooldusõigust üksmeeles teostada, on võimalik kohtult taotleda, et kohus annaks ühele vanemale lapse hooldusõiguse osaliselt/täielikult üle. Selleks tuleb kohtule esitada vastav avaldus ja põhjendada oma väiteid.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saaksin vabaneda elatise maksmiset, kui ma pole lapse lihane isa, kuid nimi on sünnitunnistusel?28.08.2017
Tere.
Lahutasime abikaasaga (lapse emaga) kuid ühiseid lapsi meil pole, küll aga olen lapse sünnitunnistusel kirjas. Kas on õigust nõuda minult lapse elatisraha (alimendid)? Ning kui hagi avaldus on sisse antud siis kas aitab DNA testi tegemine tõestamaks, et ma pole lapse lihane isa? Või üldse kas minul on mingisuguseid õigusi keelduda maksmisest ja kuidas selles olukorras üldse käituda.
Lahutasime abikaasaga (lapse emaga) kuid ühiseid lapsi meil pole, küll aga olen lapse sünnitunnistusel kirjas. Kas on õigust nõuda minult lapse elatisraha (alimendid)? Ning kui hagi avaldus on sisse antud siis kas aitab DNA testi tegemine tõestamaks, et ma pole lapse lihane isa? Või üldse kas minul on mingisuguseid õigusi keelduda maksmisest ja kuidas selles olukorras üldse käituda.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete kantud lapse sünnitunnistusele, on Teil lapse suhtes ülalpidamiskohustus.
Isadust on võimalik kohtu kaudu vaidlustada, kuid vaidlustamise tähtaeg on 1 aasta alates vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamisest. Näiteks kui Te olite juba lapse sündimise hetkel teadlik, et tegemist ei ole Teie bioloogilise lapsega, lõppes isaduse vaidlustamise tähtaeg lapse 1-aastaseks saamisel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas omal ajal määratud elatismiinimum tõuseb automaatselt või peaksin uuesti kohtusse pöörduma, et tänast miinimumi saada?28.08.2017
Tere. Minu kahe lapse isale on määratud elatisraha miinimum, viimane aastal 2010, mis omal ajal oli 139€. Elatisraha miinimum on aga praeguseks tõusnud, kas omal ajal määratud miinimum tõuseb automaatselt või ma peaksin uuesti kohtusse pöörduma, et seda miinimumi saada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohtulahendiga on elatis välja mõistetud konkreetse summana, tuleb elatise suurendamiseks uuesti hagiga kohtu poole pöörduda. Kui aga kohtulahendi kohaselt on elatise suurus seotud alampalgaga, suureneb makstav elatis automaatselt alampalga muutumisel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas vastab tõele, et lepitusmenetlus tuleb läbi viia 60 päeva jooksul avalduse esitamisest arvates?28.08.2017
Tere,
kohtule sai esitatud avaldus lepitusmenetluse algatamiseks. Avaldus võeti menetlusse ning sellest on möödas juba peaaegu 3 kuud. Kas vastab tõele, et lepitusmenetlus tuleb läbi viia 60 päeva jooksul avalduse esitamisest arvates? Kui see vastab tõele ja kohus ei ole ettenähtud aja jooksul asja lahendanud, siis mida selle olukorraga peale hakata?
Tänud ette vastamast!
kohtule sai esitatud avaldus lepitusmenetluse algatamiseks. Avaldus võeti menetlusse ning sellest on möödas juba peaaegu 3 kuud. Kas vastab tõele, et lepitusmenetlus tuleb läbi viia 60 päeva jooksul avalduse esitamisest arvates? Kui see vastab tõele ja kohus ei ole ettenähtud aja jooksul asja lahendanud, siis mida selle olukorraga peale hakata?
Tänud ette vastamast!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Tõepoolest TsMS § 563 lõige 9 sätestab, et kohus viib lepitusmenetluse läbi 60 päeva jooksul avalduse esitamisest alates. Siiski võib ette tulla teatud takistusi, mis kohtumenetlust pikendavad, näiteks kohtuniku suvepuhkus. Pöörduge kohtu poole ja paluge infot menetluse seisu kohta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui palju on võimalik küsida lapse jaoks elatisraha, kui lapse isa on sügava puudega ja kuu sissetulek on 371 eurot?23.08.2017
Kui lapse isa on sügava puudega, asub hooldushaiglas ja tema kuu sissetulek on ainult vanaduspension (371,59 eurot), siis kui palju on võimalik küsida lapse jaoks elatisraha?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Üldjuhul oleneb lapse elatisraha suurus lapse vajadustest, kuid samas mõjutab elatisraha suurust ka vanema majanduslik seisund. Antud juhul ei ole tõenäoliselt põhjendatud elatisraha nõudmine suuremas summas kui kehtiv elatismiinimum (2017. aastal 235 eurot) ja võib isegi olla alus elatisraha vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära, oleneb juba kõikidest asjas tähtsust omavatest asjaoludest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand