Perekonnaõigus

Tere,
Olen jäetud kahe lapsega üksi. Lapsed 5-aastane ja 1 aasta ja 4 kuune. Uuriksin mis võimaluses on emalt saada elatist lastele, ise ta kokkuleppele jõuda ei taha? Väldib meid. Lahutust jõustub 23.10.
Kust peaks üldse alustama ja kuhu pöörduma? Ei taha enne ühtegi sammu teha ega asja kiirustada. Ning kui keeruline kogu protsess on?

Aitäh

Tere
Lapsed elavad võrdselt mõlema vanema juures. Kuna elamistingimused on erinevad (üks vanem elab vanavanemate juures, kus elusaemekulud ja söögikulu on vanavanematega jaotatud; teine vanem elab üksi ja kannab kõik kulud üksi, on võtnud ka korterilaenu enda kanda), siis on märkimisväärne vahe eluasemekuludel ja toidule kuluvale rahal. Kas eluasemekulud/söögiraha/majapidamistarbed arvestatakse ka laste ülalpidamiskulude hulka (proportsionaalselt vanema juures elatud ajale)? Kui jah, kas see vanem, kelle eluasemekulud on väiksemad, peaks maksma elatist teisele vanemale, kelle kulud on suuremad?

Tere, Me ei ela lapse emaga koos aga lapsed elavad peaaegu pool ajast minu juures ja enamik riided ostan mina, käin nendega ujumas, tivolis ja mis kõike veel. Ehitasin kodu neile, millepärast ka laenu võtsin mitu korda aga nüüd järsku nõuab elatisraha ja ütles, et muidu lapsi ei näe. Lapsed 2 ja 5a. Mõlemale meeldib minuga koos olla aga mis õigusega ja kas saab ema seda piirata? Miks pean maksma mina talle raha kui lapsed saavad otse minupoolse toetuse nii moraalse kui ka rahalise. Ema on näidanud kogu 10a jooksul, et ta ei oska rahadega ümber käia. Laste tarbeks peab ju tema sama palju kulutama ja kui lapsed on minuga koos siis kulub minu raha ju lisaks sellele mida omale nõuab minult.

Kaks, eraldi paiknevat kinnisvara objekti (üks korter ja üks maja) on soetatud 90-te aastate algul, abielu ajal, ühisvarana.
Abielu lahutati 16 aastat tagasi ja mõlema kinnisvara omanikuks ja haldajaks on senini üks endistest abikaasadest (naine). Igasugustest ettepanekutest kinnisvara jagada või siis mingit osa rahaliselt kompenseerida, on senine omanik/haldaja aastaid keeldunud. Kuidas oleks loogilisem lahendus rahumeelselt kokkuleppele jõuda? (milliste seaduste, millistele punktidele viidata või on ainsaks võimaluseks kohtusse pöörduda?)
PS. Peres kaks täiskasvanud (vanematest eraldi elavat) last.

Mul on esimesest abielust tütar ja poeg, praeguseks mõlemad täiskasvanud ja elatisraha olen järjepidevalt neile maksnud aastast 2003. Tütrele ka ülikoolis käidud ajal, pojale tehnikumi lõpetamiseni. Umbes 6a tagasi sattus mu tütar avariisse, haiglas teda külastades ütles tütar, et talle oli vaja vereülekannet aga et ei ema ega ta venna veri sobinud, ka minu veri on hoopis teise grupiga. Tekkis pisuke kripeldus hinge, helistasin oma eksabikaasale, küsides tema veregruppi, vastu tuli lausa ropp sõim, karjumine, et mida ma nuhin jne. Lapsed peale seda minuga enam ei suhtle, ega nad suurt ennegi suhelnud, ainult siis, kui lisaraha oli vaja. Ma ei ole enam noor, oma südamerahustamiseks tahan teha DNA testi ja et ka tütar teeks, seda saan teha ainult kohtu kaudu, sest vabatahtlikult tütar poleks seda nõus tegema. Siit ka küsimus, kuidas peaksin alustama isaduse tuvastamise kohtuteed, kelle poole esmalt pöörduma? Ja veel, kui tõesti selgub, et ma pole oma tütre bioloogiline isa, kas mul on õigus esitada süüdistus oma eksabikaasale kelmuses st. valega minult raha välja nõudmises ja nõuda temalt tagasi minu poolt tütrele saadetud elatisraha?
Tänan ja parimat!

Tere,
Kuidas tõendatakse kohtus lapse eluasemekulu, mis reaalselt koosneb pangalaenust ja kommunaalkuludest. Pangalaen ei ole hageja nimel, aga hageja elab koos lapsega selles eramus ja maksab osa pangalaenust igakuiselt eramu omanikule nn üürina. Samas pangalaen ei ole mitte eramu omaniku, vaid tema lahutatud abikaasa nimel. Seega laenukohustust panga ees täidab ametlikult eramu omaniku eksabikaasa, kusjuures eramu omanik tasub poole igakuisest pangalaenust oma eksabikaasale osaliselt ülekandega, osaliselt sularahas.

KÜSIMUS1:Kuidas tõendada, et taoliselt vormistatud eramu pangalaen moodustab lapse eluaesemekulu?

Antud juhul on 4-liikmelise pere eluasemekulu 500€ + 320€ = 820€/kuus, millest lapse osa eluaseme kulust on 205€/kuus.

KÜSIMUS 2: kas lapse eluasemekulu tõendamine on kohtus vältimatu või käsitleb kohus eluaseme kulude kuu suurust eelkõige mõistlikkuse printsiibist lähtuvalt?

Tänan

Olen oma last esimestel eluaastatel kasvatanud täisajaliselt. Kuna isa hakkas valetama, et minul olevat vaimse tervisega probleeme, siis määrati kohtus lapsehooldusõigust talle. Ma olen üritanud ka varem hooldusõigust tagasi saada, aga sain vaid suhtemisõiguse. Olen lapse eest kogu aeg hoolitsenud ja talle vajalikke tarbeasju ostnud. Nüüd kui laps on 10-aastane, tegi isa elatise nõude. Mulle tundub, et kui isa väide on, et ma olevat viletsa tervisega, ei peaks ta minu käest elatist nõudma. Isa peaaegu ei tööta. Soovin last ise kasvatada, aga peale isa elatise avaldust arvas kohus, et peaksin lapsele elatist maksma. Praegu on minu sissetulek liiga madal, et kogu ulatuses maksta. Lisaks sellele on vajalik, et ma lapsele isiklikult ostaks talle vajaliku, sest ei ole teada, mille peale isa raha kulutab. Kas saaksin elatise maksmise põhjal lapse elukoha enda juurde?

Tere,
Mul on kohtu poolt lapsele välja nõutud alimendid isa poolt, kuid ta pole neid maksnud. Lapse isa, kes pole tema bioloogiline isa, aga on märgitud tema sünnitunnistusele, pole alimente maksnud. Tahaks teada, et kui nüüd asi kohtutäiturite kaudu edasi ajada, mis rahalised kahjud mul võivad ette tulla? Mõtlen kui isa peaks kohtus tõestama, et pole lapse bioloogiline isa ja loobub isadusest, kas siis mina pean need kohtu kulud kinni maksma? Kas lapse nö isal on üldse võimalik otsus kohtus vaidlustada kui elatisraha nõue jõustus juba selle aasta juunis? Sooviks teada siis kuidas edasi toimida, kui sünnitunnistusel pole lapse bioloogiline isa, aga kohtu poolt on alimendid peale pandud, kohtuotsus tehtud ja isa pole alimente maksnud?
Aitäh vastamast

Tere. Lapse isaga läksime lahku ja ta ei ole nõus rohkem maksma elatisrahasid kui 230€. Ise teenib kuus 3500€. Kas peab paika, et elatisrahad on 25% palgast? Kuidas käituda? Laps käib 3 trennis, pluss jooksvad kulud?

Abieluvarasuhteks on varaühisus. Mis juhtub minu nimel olemas olevate varadega peale lahutust.
Enne abielu soetatud:
Kaks korterit millel hetkel siiani ka pangalaen peal. Mõlemad on üüritud praeguseks minu ettevõttele, mis on ka loodud enne abielu. Ettevõte teenib korteritega üüritulu.
Abielu alguses sai ühes neist korteritest ka sees elatud paar aastat.
Abielu ajal soetatud:
Soetasin ka kolmanda korteri meie uueks koduks pangalaenuga.
Abielu ajal olen ainult mina pere ülal pidanud ja raha teeninud. Minu tööga on tulnud pere sissetulek miinimum 95% ulatuses.
Peale lahutamist:
Kas mul on õigus, et lahutuse korral jagamisele läheb ainult viimane ehk kolmas korter mida kasutame ühise koduna? Kas muudab see asjaolu midagi, et abielu jooksul jätkasin pangalaenu tagasimaksmist esimesele kahele korterile? Või siis hoopis see asjaolu, et sai ühes nendest ka paar aastat sees elatud?

Tänan.