Perekonnaõigus

Tere.
Meil on ühisvara leping. Kuidas jagada abielu ajal soetatud auto, mis on veel liisingus? Ja mis saab laenudest, mis on võetud ühise kodu renoveerimise otstarbel? Kuidas neid pärast lahutust jagada või mis nendega teha? Ja kas kodu omanikul on õigus küsida hüvitist, kui teine on elanud aastaid selles majas? Maja on ühe osapoole enne abielu soetatud vara.

Ette tänades,

Maksan lapsele elatist kohtuotsuse alusel, mis ütleb..... kuni täisealiseks saamiseni ja kui ta jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui lapse 21-aastaseks saamiseni.
Minu küsimus, kui laps saab nüüd 18a, kas siis automaatselt maksan sama kohtuotsuse alusel elatist edasi emale või peab laps esitama uue nõude (kuna on täisealine) ja edaspidi maksan otse lapsele?
Ja juhul kui lapse ei soovi alates 18a saamisel elatist minu käest, kas siis võin lõpetada maksmise või pean emale edasi maksma, kuna kohtuotsuse järgi pean seda tegema kuni 21a, sest ta käib veel koolis?

Elukaaslane läks teisel oktoobril ajateenistusse ja ise olen rase, töövõimetuslehel. See protsent, mis rasedana saan, on 70% ja sellega ma väga ära ei ela. Minu tähtaeg on mais aga mees saab juuni alguses alles välja. Kas on mingi võimalus, et mees saaks ajateenistusest vabaks ja kas see võib mingit olulist rolli mängida, et ma ei saa rahaliselt hakkama?

Tere!
Lapsele on kohtu kaudu lapse isalt välja mõistetud elatis 235 eurot kuus. Lapse isa maksab ainult 140 eurot kuus. Kuidas saada temalt kätte ülejäänud summa? Kas minul on õigus saada riigilt elatisabi ülejäänud 95 euro ulatuses? Tänan!

Tere.
Poja perel on varalahususe leping. Nad vajasid raha juurde maja sissemaksuks ja sõlmisid minuga laenulepingu. Alla kirjutas ka poja abikaasa ja lepingus on sõnaselgelt välja toodud ühiselt vastutus. Nüüd keeldub poja abikaasa seda lepingut täitmast, viidates varalahususe lepingule. Minu küsimus on - kas antud lepingu puhul see kehtib? Kui korter läheb müügiks - kas siis selle lepingu alusel on minul võimalus notari juures selle esitamisel ka raha sisse nõuda või peab seda tegema kohtu teel? Summa ei ole väike.
Tänud.

Kuidas arvestada mõlema vanema panust lapse eluasemekulude kandmisel kui vanemate tehtud kulutused lapsele jagunesid ajaliselt väga erinevalt? Kui nt üks vanem ostis vaba kooselu jooksul eluaseme enne lahkuminekut ja oli jõudnud selle välja osta enne lahkuminekut, kas on siis õiglane eeldada, et ta peaks veel osalema ka teise vanema poolt pärast lahkuminekut ostetud teise eluaseme ostmise kuludes (laenumaksed jms), kui laps jääb endiselt vahelduvalt viibima mõlema vanema juurde? Vanemate sissetulekud on võrreldavad ja Eesti oludes üle keskmise.

Tere
Naine tahab taotleda laste elatise välja maksmist aasta tagant. Tänase päevani elasime koos ja oli ühine majapidamine. Korteri laenu ja kommunaalid maksin mina, ehk lapse isa. Kas see tähendab, et omapoolt mina kandsin hoolt lapse eest? Kui maksin need maksud. Naine maksis lasteaeda ja ostis lapsele riided. Iga päevased kulud igaüks tegi vajaduse järgi. Kui suur tõelisus, et kohtus sunnib mind välja maksta terve aasta elatis raha?
Aitäh

Lapse isa ei taha lapsega kohtuda ja suhelda, keelab seda teha ka oma vanematel lapselapsega kohtuda. Mida teha või kuhu pöörduda selle olukorra muutmiseks?

tere
Enne abiellumist tegime varalahususe lepingu. 2016. aasta sügisel kinkis abikaasa oma maja, mis on hetkel meie ühine kodu, oma tütrele esimesest abielust. Mina sain sellest teada juhuslikult 2017. aasta mais, millest tekkis tema tütrega suur tüli. Lepingujärgselt võib abikaasa elada seal kuni oma surmani, aga mind seal märgitud ei ole ning kui kunagi peaks see aeg kätte jõudma, tuleks minul sealt välja kolida. Kuidas toimib meie leping praegu, kuna temal enam vara ei ole? Kas mul on hiljem õigus nõuda mingit hüvitust kui olen ka panustanud meie kodu parendamisse, mis tegelikult ei kuulu enam mu abikaasale või mul ei olegi mingeid õigusi?
Tema tütrega me läbi ei saa ning tema sinna niikaua ei tule kuniks mina seal olen.

Tere! Laps on 8-aastane ja pärast lahutamist elab ema juures (u. 6 kuud). Lapsega on määratud kohtu kaudu suhtluskord aga ema raskendab ja takistab isa ja lapse suhtlemist. Laps on avaldanud konkreetset soovi elada isaga. Ema ei ole joodik ega narkomaan, armastab last aga käitub isa suhtes vaenulikult ja pahausklikult ning kasutab last kättemaksu eesmärgil. Kohalik lastekaitse spetsialistid on ka olukorraga kursis ja saavad kinnitada. Vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus.
Kas sellises olukorras on isal võimalik taotleda lapse elukoha muutmist enda juurde? Kas kohus võtab arvesse 8-aastase lapse soovi? Lapsel on isa juures kõike eluks vajalik olemas ja isa on kõrgharidusega korralik inimene (ei joo, ei suitseta, ei ole narkomaan jne). Aitäh!